Türi Kolledž vajab arenguhüpet

Et Tartu Ülikooli Türi Kolledžis ka kümne aasta pärast head keskkonnaharidust omandada, vaja lähiajal avada uusi erialasid, juurde meelitada rohkem üliõpilasi ning rajada üliõpilaslinnak.

Vanarahvas teadis, et tuleb pikalt ette vaadata ja tänaseid tegemisi toimetada homset ja ülehomsetki silmas pidades. Eestis on iive olnud juba mitu aastat negatiivne ja sündimata lapsed annavad end igal aastal rohkem tunda. Kui käesoleval aastal on näiteks 18 aastaseid noori 25 tuhat, siis kümne aasta pärast on neid järgi ainult 13 tuhat. Meie kõrgkoolid, kolledžid ja kutsekoolid peavad need noored omavahel ära jagama. Aga mida sa jagad, kui 15 000 noorest piisaks ainult avalik-õiguslikele ülikoolidele?! Rääkimata sellest, et majandus vajab rohkem häid spetsialiste, kes tulevad pigem kutsekoolidest, kuhu siis peaks samuti noori õppima jaguma.Konkurents koolide vahel muutub väga teravaks ning paratamatult viib see osade koolide sulgemiseni, teiste ühinemisteni jmt.

Üliõpilasti vaja juurde

Meie peame Järvamaal samuti tuleviku peale mõtlema. Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehena valutan südant eelkõige Tartu Ülikooli Türi kolledži pärast. Kümme aastat tagasi alustatud kool on teinud tublit tööd, erialad on populaarsed ning lõpetajad saadud haridusega rahul. Kui kolledžile 2006 a lisa-ja 2007 a põhieelarvest eraldatud vahenditest saab peahoone fassaad lõplikult korda, on väliselt kõik ilus.

Kuid kolledži sisse vaadates selgub, et tudengeid on ikkagi liiga vähe, et jätkusuutlikkus oleks automaatselt tagatud. Ka kohalikus kogukonnas positiivse mõju avaldamiseks ei ole õppureid piisavalt. Türi kolledž vajab olemasolevate erialade edasiarendamist, et suurendada tudengite vastuvõttu. Juurde on vaja vähemalt kahte uut eriala, mis tuleneksid olemasolevate erialade edasiarendusest. Samuti on vaja uusi investeeringuid nii peahoone edasiarendamiseks kui üliõpilasküla rajamiseks. Seda ei ole vaja mitte kunagi tulevikus vaid juba lähiaastatel, sest me peame ju potentsiaalsete tudengite drastiliseks vähenemiseks valmis olema. Vastasel juhul võib Türi kolledž sattuda sulgemisohtu. Kolledžil on see eelis, et sinna saavad astuda ka inimesed, kes ei ole tavamõistes tudengieas. Kolledžis antav keskkonnaalane haridus sobib väga hästi juba olemasoleva haridustasemele lisaks ja võimalust kasutavad paljud tudengid.

Arengulepe kohustab

Muretsedes Türi kolledži tuleviku pärast tegin selle aasta kevadel ettepaneku kõikidele Järvamaal esindatud erakondadele sõlmida kolledži arendamiseks koostööleping. Lepingus oli kirjas vajadus uute erialade järele kui üliõpilaslinnaku rajamine. Kui kõik poliitilised erakonnad lepingule alla kirjutavad, annab see omamoodi garantii kolledži arengule, tõstes kolledži erakonnaülesele tasemele. Sel juhul on toetus tagatud olenemata sellest, kes parasjagu riigis võimul on. Ma ei jaga mõne poliitiku arvamust, et koostööleping Türi kolledži arendamiseks jätaks arenguvõimalusest ilma Paide kutsekooli või isegi Järvamaa Haigla. Minu arvates on mõlemad eelnimetatud sobilikud, et nendegi peale sõlmida erakondadeülene kokkulepe. Täna on mitmed hoovad keskerakondlasest haridusministri käes, homme on minister mõnest teisest erakonnast. Kui maakonnas on sedavõrd laial tasemel sõlmitud kokkulepe, tuleb seda täita igal ministril.

Kahjuks ei saanud kevadel ühe erakonna kohaliku juhi vastuseisu tõttu koostöölepingust kolledži kohta asja, kuid seda selgemini sai kooli edasiarendamise vajadus kirja maavanema algatusel sõlmitud Järvamaa Arenguleppesse. Punkt 11 arenguleppes ütleb, et Tartu Ülikooli Türi Kolledžist on saanud keskkonnahariduse keskus riigis, kasvanud on üliõpilaste arv, paranenud õppimis-ja olmetingimused. Välja on ehitatud üliõpilaslinnak. Vastutajateks on kolledž ise, asukohavallana Türi vald ja maavalitsus ning täitmise tähtajaks 2010. Erakondadevahelise koostööleppe puhul oleks saanud täitjatena juurde lisada erakonnad, mis oleks rahastamise kohalt suurema kindluse andnud.

Minu arvates on Tartu Ülikooli Türi Kolledž väga tänuväärne kool. Teen kummarduse neile türilastele, kes kümme aastat tagasi alustades olid veendunud kooli asukoha õigsuses ja panustasid oma võimaluste kohaselt kooli arenguks. Õige tegu, aga nüüd on aeg uueks tõsiseks arenguhüppeks. Teadmishimuliste inimeste soov tulla Türile õppima ning kooli lõpetanute rahuolu saadud haridusega on juba täna olemas.  Lisades uued erialad, mis annab rohkem õppimisvõimalusi ning toob kaasa suurema arvu tudengeid ja üliõpilaslinnaku rajamine on hoovad, mis tagavad Türi kolledži pika-ajalise jätkamise. Keskkonnaharidust andev keskus Türil on vajalik vallale, maakonnale, tervele Eestile.

Täna tuleb pingutada, et saaks vanarahva kombel öelda, mis täna tehtud, see homme hooleta.

Tõnis Kõiv

Järva- ja Viljandimaalt valitud Riigikogu liige, Reformierakond

 
Postitatud 5.dets 2006

Avaldatud Türi Rahvalehes, 7.dets 06