Tervishoiust ja RMK-st

Tõnis Kõiv • March 7, 2010

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) avalikustas reedesel konverentsil aruande Eesti tervishoiu finantseerimise jätkusuutlikkuse kohta ning RMK rõõmustas oma sõpru Aegviidus.

WHO aruande kohta võib meedias avaldatu mõjul arvata, et kui me oma tervishoiusüsteemi rahastamisel kiireid otsuseid ei langeta, kukub süsteem kokku. Igaüks on loomulikult vaba arvama mida iganes, aga WHO aruandest selline arvamus küll ei tulene.

WHO aruandes hinnati Eesti tervisesüsteemi toimivust ja selle rahalist jätkusuutlikkust. Analüüsitakse, kas praegune rahastamissüsteem on pikas perspektiivis (aastani 2030) elujõuline ning pakutakse välja võimalusi rahastamispoliitika tõhustamiseks.

Kõigepealt WHO kiidab Eesti tervisesüsteemi. 1990 aastate alguses loodud ühe rahastaja (haigekassa) süsteem on hästi toiminud. Rahvusvaheliseltki on tunnustatud haigekassa pingutusi tervishoiuteenuste strateegilise ostmise arendamisel, tegevuse läbipaistvust ning madalaid tegevuskulusid. Süsteemi stabiilsus on saavutatud eeskätt tänu sihtotstarbeliselt laekuvale sotsiaalmaksule, aga ka haigekassa alalhoidlikule eelarvepoliitikale. Eeliseks on ravikindlustuse eraldatus muust sotsiaalkindlustusest (pensionid ja töötuskindlustus).

95 % Eesti elanikest on kaetud ravikindlustusega. Ravikindlustus põhineb solidaarsusel, piiratud omaosalusel ning ravikindlustushüvitise võrdse kättesaadavuse põhimõttel. Paar aastat tagasi laiendati ravikindlustuskaitset ka töötutele, mis on hea näide makromajanduslikele muudatustele reageerimisest.

Pildil olev graafik näitab ilmekalt, et mida me tööealistena kogume, selle me ka pensionipõlves ära kulutame.

WHO toob oma aruandes välja lihtsa tõe, et kui tööealine elanikkond väheneb ja ülalpeetavate, eriti just vanema-ealiste arv suureneb, ei ole ainult sotsiaalmaksust rahastatav tervisesüsteem jätkusuutlik. Täpselt nii. Just samal põhjusel me ju tõstame ka üldist pensioni-iga. Täna on 4 tööealist ühe üle 65 aastase kohta, aga aastal 2030 ainult 3, viiekümne aasta perspektiivis kukub number lausa 1,8-ni.

WHO soovitabki vaadata ette järgmise kahekümne aasta perspektiivis ning alustada arutelusid ühiskonnas teemal, kust saada tervishoidu lisaraha. Õigemini, mitte kustkohast (ikka riigieelarvest pakub WHO) vaid milliste maksude abil raha maksumaksjatelt kokku koguda ja tervishoidu suunata. Meediast ja nii mõnegi haiglajuhigi suust jäi kõlama, et nüüd kohe on vaja otsustada, et juba 2011 a eelarvest saaks raha juurde. Ei, mingit kiirustamist ei tule ja 2011 a eelarvest lisaraha loota ei tasu. Siinkohal on paslik meelde tuletada selle nädala rõõmusõnumit, et 2009 a lõppes Eesti riigile ainult 1,7 protsendilise miinusega. Kui rõõm lahtub siis jääb järele ainult miinus. Kõigepealt tuleb pingutada, et riigieelarve jõuaks jälle tasakaalu, et me ei kulutaks rohkem kui teenime.

WHO aruanne saab juba varsti olema täies ulatuses eesti keeles kättesaadav ning loodetavasti leiab ulatuslikku läbitöötamist huviliste poolt. Täisversioon on inglise keeles kättesaadav siit.

Laupäeval pidas RMK Metsasõprade klubi perepäeva Aegviidus. Rahvast oli palju, ilm oli ilus ning mis sa hing veel ihkad. Sai suusatada, kelgutada, vilte ja luudasid teha, soome kelguga ja mootorsaani taksoga sõita, suuski määrida ja mida kõike veel. Piletiostjate (keda oli väidetavalt üle 700) vahel loositi auhindu ning pakuti maitsvat suppi ja teed. Lapsi rõõmustasid Jänes ja Rebane, pildile jäid puidust loomakesed.

Kes esmaspäeval blogi loeb ja lilledest ning headest soovidest lugu peab siis soovin kaunist naistepäeva!