Terviseamet Ülemiste promenaadist ehk 10 kraanikaussi maapoodi 2

Tänu Harju Elule on võimalik teada saada Ülemiste promenaadi rajamise idee hetkeseisust ning ka Terviseameti seisukohast, mis tuletab vägisi meelde kunagist kümne kraanikausi nõuet maapoes... Harju Elu foto Ülemiste promenaadist, punane joon pildil ongi tulevane promenaad Harjumaa lehes Harju Elu on antud hea kirjeldus Ülemiste järve lõunakaldale plaanitavast promenaadist.  Selgelt tuleb välja teadmine, et põhiliselt voolab vesi järve mööda Pirita-Ülemiste kanalit, mis suubub järve otse lennujaama  vastast. Sealsamas kõrval on ka veepuhastusjaam, kust siis vett võetakse. Ehk siis nii vee sissevool kui väljavõtt asuvad lähestikku Ülemiste järve ida-ja põhja osas. Kaks aastat tagasi Peetri seltsi üldkoosolekult alguse saanud idee rajada järve lõunakaldale promenaad peab silmas just seda, mis on kirjas: LÕUNAkaldale. Lõuna ei ole ida ega põhi, lõuna on lõuna. Terviseamet kardab järve saastumist, mis on ju ise-enesest õige kartus, aga see ei saa põhineda emotsioonidel vaid ikkagi teadmisel.  Riigikogu keskkonnakomisjon korraldas lausa eraldi arutelu Ülemiste järve ohustavate riskide üle. Kordan siinkohal, et järve ohustab põhiliselt kolm riski: 1. lennuõnnetuse oht; 2. pahatahtlik rünne Pirita-Ülemiste kanali suublas; 3. inimtegevus ja looduslikud protsessid valgalal. Keskkonnauuringute keskus on kirjalikult kinnitanud, et inimeste liikumine järve kaldal ohtu vee kvaliteedile ei kujuta. Küll aga tuleb jälgida valgalal põllumajanduslikku tootmist, sadevee kokkukogumist ja juhtimist ning olla valmis, et vihmasel suvel muutub vesi turbaraba mõjul pruunikaks. 10 kraanikaussi maapoes Mäletate neid aegu, kus Terviseamet nõudis kõikidelt maapoodidelt ja sööklatelt rangete ettekirjutustega materjali ja viimistlustasemeni välja tingimusi, mille rahvas ristis "kümne kraanikausi" nõudeks.  Tervisekaitsjad nimelt olid kindlad, et igat pesemisliigutust pidi tegema eraldi kraanikausis. Muidu pidi tervisele ohtlik olema. Ettevõtjad ja kohalikud omavalitsused nägid eluvõõraste tervisekaitsjatega kurja vaeva, et terve talupojamõistus neile tagasi pähe tuleks.  Läks mitu aastat, enne kui olukord normaliseerus, aga inimesed mäletavad neid tobedaid nõudmisi siiani. Promenaad vajab ju hooldust?!  Terviseamet on nimelt avastanud, et kui rajatakse promenaad siis tuleb seda ka hooldada. Tõesti vajavad hooldust nii avalikult kasutatavad rajatised kui meie igaühe poolt isiklikult kasutatav kodu. On täiesti elementaarne, et promenaad vajab regulaarset hooldust. Nii nagu kodu muutub räpaseks  kui seda mitte koristada, juhtub sama ka promenaadiga. Ei oska isegi aimata, miks keegi peaks eraldi esile tõstma nii elementaarseid tõsiasju.    Terviserada ja liiklusohutus Ülemiste lõunakaldal, Peetri alevikus ja Järvekülas elavate inimeste jaoks ei ole promenaad pelgalt vaid järvepeegli taustal jooksmise ja jalutamise küsimus. Elanikud näevad promenaadi seotuna Vana-Tartu maantee äärse rajatava kergliiklusteega ning ühendusena Järvevana tee ääres olemas oleva kergliiklusteega, mis kasvatab märkimisväärselt tervisesportlaste turvalisust. Isegi mitte ainult tervisesportlaste vaid üldse jalakäijate turvalisust. Usun, et varem või hiljem saabub aeg, kus Vana-Tartu maantee algusest kuni Jürini on korralik kergliiklustee, mis on ühendatud Ülemiste järve lõunakaldale rajatud promenaadiga ja pakub tuhandetele elanikele (lastele, eakatele, tööealistele) turvalist liikumisvõimalust. Link Harju Elu loole 9.jaanuarist 2015.