"Teeme ära" antikangelane

Eestist 2008 a alguse saanud prügikoristuskampaania „Teeme ära“ kogub järgijaid laias maailmas ning seda kurvem on avastada, et meil on siiski veel inimesi, kes prügi maanteekraavi loobivad. Ühest sellisest juhtumist järgnevalt kirjutangi… Veoauto juhi nimena oli esiklaasil kirjas Toivo Juhtus see kõik eelmisel nädalal, kui tegin jalgrattaga oma tavapärast õhtust trenni. Üle 40 km juba seljataga, pedaalisin mööda Vana-Tartu maanteed kodu poole. Enam-vähem Würthi hoone vastas näen vasakul pool teed veokat, mille juht auto kõrvalt tulles hoolimatu liigutusega õlikanistri maanteekraavi lennutab, seejärel autosse istub ja sõidule asutab. Pidurdan kiiresti, haaran telefoni ja jõuan lahkuvast autost pildi teha. Järgmise foto teen juba kraavis vedelevast kanistrist. Mis nüüd edasi? Helistada politseisse, keskkonnainspektsiooni, korjata ise kanister üles? Kuna firma logo ja auto number olid selgelt näha, otsustasin tegeleda siiski algpõhjusega ehk reostajaga. Samal õhtul kirjutasin auto peal märgitud firma (DSV) veebilehele juhtunust ning lubasin edastada ka fotod. Kuna minu FB sõprade seas on ka rekkamehi, ei jätnud neidki informeerimata, lootuses, et äkki jõuan niimoodi autojuhini, kes siis läheb oma tegu heastama. Kraavis sai õlikanister vedeleda vähem kui 24 tundi Juba järgmisel hommikul tuli vastukaja DSV-st sooviga saada fotosid. Saatsin. Veel mõne tunni möödudes sain vastuse, et nende jaoks on keskkonnahoid väga oluline ning nad nõuavad seda ka oma lepingupartneritelt. Pärastlõunal aga saabus kiri firma Eesti üksusest, et õlikanister on maanteekraavist ära koristatud ning juhtumit võetakse kui õppetundi, mille abil juhtidele veelkord üle rääkida keskkonnahoidliku käitumise tähtsus. Muuhulgas rõhutada sedagi, et DSV keskkonnanõuded on kohustuslikult järgimiseks kõikidele firma lepingupartneritele. Kokkuvõttena võib öelda, et vähem kui 24 tunniga sai keskkonnareostus likvideeritud, konkreetne süüdlane  tööandja poolt välja selgitatud ning temaga vesteldud ning edaspidi on analoogse käitumise oht tunduvalt väiksem. Eriti piinlikuks muudabki selle loo tõsiasi, et kasutatud õli kanistreid võtavad vastu kõik tanklad, kus õli müüakse. Õiguspärase käitumise võimalus oli ja on täiesti olemas, aga siiski valis autojuht kanistri kraavi viskamise. Kõik see kokku teebki temast ühemõttelise „Teeme ära“ antikangelase. Igaühel meist on telefon taskus, mis enamus juhtudel ka fotosid teeb. Soovitan rikkumiste puhul pildistada ja juhtunust teada anda. Pea ära pööramine ja ükskõiksus meie elu paremaks ei muuda, aktiivne sekkumine aga küll. Minu FB-i sõpradest rekkamehed jagasid veel mõnda muret. Esiteks legaalsed prügi ära-andmise võimalused ei ole sugugi piisavad. Mitte igas veoautode peatuspaigas ei ole prügikaste või on nad pidevalt täis. Ideaalne oleks ju ka sorteerimisvõimalus, pakend eraldi, paber eraldi, olmejäätmed eraldi. Siinkohal veelkord rõhutades, et kasutatud õlikanistrite äraandmisega probleeme ei ole, jutt käib kabiinis tekkivast olmeprügist. Teise probleemina märgiti ära, et veoautoga puudub ligipääs maantee ääres asuvatesse supermarketitesse. Aga rekkamehel on samuti vaja ju kuskil oma varusid täiendada ning vaevalt, et ta parkla tagumises nurgas seistes kedagi väga segaks. Kolmandaks igipõline küsimus tööaja arvestusest. Eestis sõitmise puhul jääb tihtipeale veerand või pool tundi sõiduaega koju jõudmisest puudu ja siis on juhid raske valiku ees. Seaduskuulekalt tuleks auto seisma jätta, sest tööaeg on täis. Praktikas kiputakse koju ära sõitma ja seejärel riskitakse trahviga, sest (digitaalne) sõidumeerik mäletab ju kõike. Kas siin head lahendust üldse on, ei tea mina ega osanud ka autojuhid ise pakkuda.