Tartu Ülikool suudab ju rohkem?!

Järvamaa suurimas omavalitsuses Türi vallas elab üle kümne tuhande inimese ja Tartu Ülikooli Türi Kolledz on juba aastaid mänginud omavalitsuse elus tähtsat rolli. Vallajuhtide sõnul on pea et pool valla arengukavast seotud üht või teistpidi kolledziga. Täna teatavaks saanud otsus sulgeda Türi Kolledz paiskas pooled valla tulevikuplaanid põrmu. Mitmed on imestanud, et miks küll ülikool niimoodi käitus?  Tartu Ülikool ja Türi vald on koostööpartnerid, neid seovad mitmed erinevad lepped. Oleks ju loogiline ja kodanikuühiskonnale kohane arvata, et koostööpartnerid jagavad nii rõõme kui muresid. Kui oli vaja kolledzisse investeerida siis oli Türi alati valmis kaasa aitama. Omavalitsuse poolne bürokraatia sujus, projektidele leiti alati omaosalus, aidati kaasa ka otsustajatele selgitamisel ning koostöö sujus igati. Miks ei saanud ülikool kohaliku kogukonnaga jagada kolledziga seotud muresid. Tagantjärele on väga imelik kuulda, et kolledzi juhid ei ole suutnud nende ette seatud eesmärke täita. Aga mis eesmärgid need olid? Miks neid eesmärke ei seatud koostöös kohaliku omavalitsusega ja laiemalt kogukonnaga? Väidetavalt ei ole Türil tekkinud akadeemilist õhkkonda ning kolledz ei ole jätkusuutlik?! Aga kas lepiti Türiga millalgi kokku, et Tartu Ülikooli arvates on Türi kolledz jätkusuutlik siis, kui … ja nüüd oleks järgnenud tingimused, mis oleks pidanud saama täidetud. Mõõdetavad tingimused. Ma ei ole midagi kuulnud tingimuste olemasolust. Vägisi jääb mulje, et „jätkusuutmatus“ on lihtsalt sõnakõlks, varjamaks teisi põhjuseid. Rahast tuli puudu?!  Kas Tartu Ülikoolil tuli rahast puudu?! Võimalik. Aga järgmise aasta riigieelarve projektis haridusele minevad summad ju kasvavad ehk raha tuleb juurde. Kasutamata on võimalus küsida Türi valla käest raha igapäevakulutuste katmiseks. Palju üldse raha puudu on, kas tegemist on ühekordselt tekkinud miinusega või toodab iga päev kahjumit juurde? Vastuseta küsimused, sest mingit dialoogi ei ole antud küsimuses osapoolte vahel toimunud.  Kõlanud on veel seisukohad, et lähiaastatel langeb märgatavalt gümnaasiumi lõpetavate noorte arv ja seega ei pruugi Türile tulevikus enam õpilasi jätkuda. Aga see teadmine on juba aastaid olemas olnud, noorte arv ei kahane üleöö.  Sulgemise põhjuste ebaselgus on viinud jutu regionaalpoliitikani, mille puudumist Tartu Ülikoolile ette heita on raske. Ülikool tegutseb seaduse alusel ning seadusandja ei ole Tartu Ülikoolile seadnud ülesandeks regionaalpoliitika tegemist. Vastav ülesanne on pandud regionaalministrile, kellega on väidetavalt Türi kolledzi sulgemine ilma vastuväideteta kooskõlastatud. Petetud ootused  Mina oleks Tartu Ülikooli vilistlasena oodanud oma ülikoolilt viisakamat ja lugupidavamat suhtumist Järvamaa inimestesse.  Oleks oodanud, et Tartu Ülikool suudab sõnastada Türi kolledzi jätkamiseks vajalikud kriteeriumid ning need ka avalikustada ja anda mõistlik tähtaeg (näiteks kolm aastat) nõuetele vastavaks saamiseks. Seejärel on nii türilastel kui laiemalt kõikidel asjasthuvitatud järvakatel võimalus kolledzi arengule kaasa aidata. Vähemalt kord aastas tehakse koos kogukonnaga vahekokkuvõte ning hinnatakse, kas on kriteeriumite täitmise suunas liigutud ja kas liikumise kiirus on piisav olnud. Kui siis tõesti aja möödumisel selgub, et ülikooli ja kogukonna ühisest pingutusest ei ole aidanud siis ei ole ka midagi parata. Tuleb tunnistada, et Türi ega laiemalt Järvamaa ei vea  kolledzit välja. Täna aga ei ole midagi eelkirjeldatut toimunud. Kuni viimase minutini on kõigil olnud teadmine, et kolledzi asjad lähevad paremuse poole. Kes vastab? Miks Tartu Ülikool niimoodi Järvamaaga käitub? Miks ülikooli juhtkond ei hooli Kesk-Eesti inimestest ja ei vaevu nendega läbigi rääkima?! Kuhu jäi kaasamine otsustamisse?! Täna on veel palju vastuseta küsimusi, aga need vastused peavad tulema… PS! Hea Alma Mater, palun anna ikka head eeskuju nii üliõpilastele, õppejõududele kui kogu ühiskonnale!