Täna metsa raiumata jätmine on elamine tuleviku arvelt
Tõnis Kõiv • September 22, 2015
Täna metsa raiumata jätmine on elamine tuleviku arvelt
Esmapilgul võib tunduda, et pealkirja on viga sattunud. Nii mõnigi inimene on püüdnud vastupidist väita, aga hiljuti toimunud metsandusseminaril olid ettekandjad ja osalejad ühel meelel, et metsa tuleb majandada õigel ajal. Millal on õige aeg?!
Sihtasutuse Erametsakeskus, RMK ja Taastuvenergia koja korraldatud seminar Puit energiaks 2015 toimus 16.septembril Meritoni hotellis.
Marko Pomerants peab avakõnet
Kombekohaselt oli avamas keskkonnaminister Marko Pomerants, kes alustuseks arvas, et metsandus on Urve Palo näol kaotanud ühe eestkõneleja ning ta loodab, et uus minister võtab selle rolli üle. Niisamuti oli minister huvitatud järgmise kõneleja seisukohtadest, sest just sotsid koalitsioonileppe läbirääkimistel puiduenergia kasutamist sisse surusid.
Puidul on ka rahvusvaheline mõõde, sest süsiniku sidumise teema on rahvusvaheline, EL-I sisene vähemalt. Pomerantsil on plaanis lähiajal kohtumine EK kliimavolinikuga, et paremini aru saada, kuhu see kliimadebatt üldse tüürib. Ühes on minister kindel, et Eestis metsa on ja seda peab raiuda saama. Tänase CO2 arvestuse kohaselt on Eesti metsad sidujatest emiteerijateks saanud, see vajab läbirääkimist ja muutmist.
Looduskaitse piirangutest tulenevat koormust katab suurimal osal riik, riigimetsast jääb suurimal osal tulu võtmata, elurikkuse kaitseks. Aga eraomanikku ilmselt looduskaitse ei takistagi niipalju kui üldine majandusloidus.
Seepeale oli koduomanike liidu esindaja Anto Raukas kohe küsimas, et miks riik ei kompenseeri eraomanikule looduskaitselisi piiranguid?
Minister vastas, et seda aega ei tule kunagi, kus kõik kinni makstakse. Ei ole mõtet tõsta makse selleks, et inimestelt raha kokku korjata ja siis jällegi tagasi maksta. Aga printsiibis oli minister nõus.
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra avastas ise ka üllatusega, et peab rääkima koalitsioonilepingu täitmisest taastuvenergia osas. Tuletas meelde üht Churchilli ütelust, et kui argumente napib tuleb tõsta häält ja lubaski rääkida kõvema häälega.
Numbrid globaalsetest investeeringutest taastuvenergiasse, mis näitavad, et EL on maas nii Hiinast kui USAst.
Vakra sõnul on tänu sotsidele koalitsioonilepe pidevalt avatud, et kui teil on häid ettepanekuid, saatke mu meilile (see kõlas peene irooniana Ossinovski aadressil). Seejärel luges ette koalitsioonileppe teksti taastuvenergia osa, seejärel kehtivaid arengukavasid ja toetusmeetmeid.
EE juht Hando Sutter andis teada, et biomassil on suur konkurentsieelis taastuvenergia allikate seas. Kas konkurentsieelis lastakse turul ära realiseerida ehk EE-s põletada. Et kas tehnoloogianeutraalsus lastakse turule?
Vakra oleks tegelikult rohkem tahtnud vastata küsimusele, et peaks tõstma aktsiisi vene gaasile. Kinnitas üle, et biomass ja puit on olulised.
Metsaomanik Ida-Virust uuris, et kas võiks tagasi pöörduda aega, kus EE-le doteeritakse hakkepuidu põletamist? Seda on metsaomanikule väga vaja.
Rainer Vakra seda dotatsiooni lavalt ei lubanud. Tema sõnul on Eesti riik võtnud positsiooni, et toetame turul nõudluse kasvu ja teeme seda jätkuvalt (investeerime).
Andres Tropp EE-st täpsustava küsimuse, et kas Narva võib statistikakaubanduse raamides toetust saada, peale vastas Vakra, et koalitsioonileppes on võimalus Eesti riigile. Kui suudetakse saavutada, et seda toetust maksab EL-i maksumaksja siis jah. Eesti maksumaksja seda maksma ei hakka.
Veiko Eltermann riigimetsast
Järgmisena sai sõna RMK metsamajandaja Veiko Eltermann, kes andis ülevaate RMK majandatavast metsast. Rääkis männikute, kuusikute ja kaasikute vanuseliselt jagunemisest. Kuusikutel kasvab järjest peale vanade ehk raiumisküpsete puude hulk. Me hakkame kuusikuid raiuma 80 aastaselt, aga peaks raiuma varem. Kuusikud ei kasva nii kaua. Peaks olema nii, et üks põlvkond paneb metsa kasvama, teine kasvatab ja kolmas lõikab. Praegu on aga nii, et kolmas suretab ja neljas paneb põlema. Viies aga mädandab, sest siis ei ole enam midagi põletada. Kuuse raievanused tuleb üle vaadata, seadust muuta. Kõrge boniteediga pinnases kuusk üle 60 a ei kasva.
Eesti metsade vanuseline jagunemine kolme peapuuliigi lõikes – on toimunud viimase 10 a jooksul ühtlane vananemine. See, et me vähe raiume, maksab kätte järgmistele põlvkondadele.
Riigimetsa pindala kasvab maareformi tulemusena. 925 000-lt soovime jõuda miljoni hektarini aastaks 2018. Lõpetuseks soovis rohkem julgust otsuste tegemisel (kuigi poliitilised otsustajad olid selleks hetkeks juba saalist lahkunud).
Meelis Münt kliimapoliitikast
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt'i ettekande pealkiri oli Kliimapoliitika “versus” metsaraie. Õnneks on versus siiski jutumärkides.
Miks kliimapoliitika üldse metsandusse trügib ja kuidas me sellega toime tuleme nii täna kui tulevikus?
Kuna metsariike on nii vähe siis peame leidma liitlasi UK-st, Saksast, Prantsusmaalt, Taanist, et meie huvid saaks kaitstud. Meie metsad on igal juhul CO2 sidujad. Aga metoodika on muutunud. EL-is tervikuna ei tohi metsa pindala väheneda ja CO2 sidumine peab pidevalt kasvama. 2013 aastal muutusid metsamaa arvestuse reeglid. Ca 31 % maismaast moodustavad metsad ja see on vähenenud. EL peab panustama globaalselt lahendatavasse probeemi.
Alates 2013 a peame aru andma ka metsamajandamise tegevuste kohta, lisaks raadamisele ja metsastamisele. Et arvestuslikult silma paista, peab tagavara suurenema. Eestis on palju raieküpseid metsi. Vajadus on pidevalt kasvatada sidumisvõimet, selleks kaks varianti, kas kasvatada pindalat või kiirendada kasvu. Viimase puhul on vaja maha raiuda küpsed metsad, et saaks panna noore metsa kasvama.
Lähtekoht on, et 9 mlj tm juures on emissioon 0. Seega lisaraiemaht nõuab kvooti. Loodud on maandamismeetmed Eesti metsandussektorit “diskrimineeriva” arvestussüsteemi jaoks. AAU ühikud on riigil alles ja neid saab kasutada. Meie metsad on jätkusuutlikult majandatud ja annavad olulist sotsiaalset ja majanduslikku mõju ühiskonnale. Kahjuks ei olnud riik piisavalt võimekas andma häid andmeid riigi metsasektori kohta siis kui oli õige aeg. Raputab endale tuhka pähe!
Tuleb arvestada meie klimaatiliste tingimustega (meil mets kasvab aeglasemalt). Võrdlusperiood peab olema pikem (5a on vähe). Lisaks kliimaeesmärkidele tuleb vaadata ka säästva majandamise eesmärke.
Kliimastrateegia 2050. Hoiame metsamaa pindala stabiilsena. Suurem kasutus ehituses ja puittoodetes. Uued tehnoogilised võimalused puidu kasutamiseks.
EMPL tegevjuht Ott Otsmann oli nõus, et teravik metoodika muutmise suunas on õige ja vajalik, aga kuidas seda Euroopas saavutada?
Meelis Münt ei näinud muud võimalust kui leida liitlasi nn suurte riikide hulgas (Saksamaa, Poola) ja pingutada järgmise kümnendi ettevalmistuse ajal, mis praegu juba käib.
Aira Toss uuris, et mida me kodus ehk Eestis teeme, et meie metsadega oleks kõik korras, ka avalikus suhtluses?
Mündi arvates tuleks edasi teha nii, nagu praegu teete. Kommunikatsiooni annab muidugi parandada.
Ida-Viru metsaomaniku küsimuse peale, et kas jutuks olnud metoodika võib kaas tuua raiemahtude piirangud, vastas Münt, et välistada ei saa, aga tõenäosus on väike.
Raul Kirjanen Graanul Investist
Seejärel sai sõna tööstuse esindaja, Graanul Investi juhatuse liige Raul Kirjanen ja rääkis puidukasutusest Eestis.
Tegi eeltööd enne esinemist (erinevalt varasematest poliitikutest), otsis kokku andmeid ja analüüsis neid. Graanul Invest on Baltimaade suurim kohalik puidutarbija, müüvad küttegraanuleid teistesse EL-I riikidesse. Võrdlus 2010 aastaga. Väheväärtusliku puidu turg oli 5 mlj tm Eestis. 2014 kasvanud 6,2 mlj tm. Energiamajandus ja pelletitööstus on kasvanud.
Projitseerisid aastat 2017. Väheväärtuslikku puitu 7,3 mlj tm, tingimusel, et raiemaht on 12 mlj tm. On arvestanud baas-aastaga ehk normaalse talvega.
Kui rahvusvaheline graanuliturg on stabiilne siis Eestis oli EE bioenergia kasutamise ajal kõrgaeg, mis tekkis suur langus. Teistes riikides sellist hüpet toimunud ei ole, neid iseloomustab stabiilsus.
Optimaalne aasta keskmine raie on 12 mlj tm. Aastaks 2017 me selle saavutame, aga kuna varem on raiumata siis ta võib mõne aasta jagu ka kõrgem olla. Pika-ajaline keskmine ei saa muidu 12 mlj/tm aastas olla.
Vääriselupaikade kaitse on väga oluline rahvusvahelise turu jaoks.
Graanul Invest on oma sidusettevõtete kaudu suurmetsaomanik. Statistilised juurdekasvud ja tegelik elu erinevad. Mets kasvab kiiremini kui mudelid ette näevad.
Töödeldud biokütuste turul on pika-ajaline hinnastabiilsus väga oluline. Erimärgistatud kütuse kasutamise lõpetamine, aktsiiside tõus kordades – annab investoritele halva signaali.
Kirde-Eestisse keegi investeerida (energiapuitu) ei saa kuna õhus ripub EE poolse kasutamise kirves, mis võib iga hetk alla kukkuda.
Puiduressurssi Eestis üle ei ole, raiskame võimalikult vähe, kasutame võimalikult effektiivselt. Metsandus ja metsatööstus on suuremgi sektor kui põllumajandus, mis maal töökohti ja elu üleval hoiab. Energiapuidu pika-ajaline lahendus on oluline kogu metsatööstusele.
Vaja on:
Marko Pomerants peab avakõnet
Kombekohaselt oli avamas keskkonnaminister Marko Pomerants, kes alustuseks arvas, et metsandus on Urve Palo näol kaotanud ühe eestkõneleja ning ta loodab, et uus minister võtab selle rolli üle. Niisamuti oli minister huvitatud järgmise kõneleja seisukohtadest, sest just sotsid koalitsioonileppe läbirääkimistel puiduenergia kasutamist sisse surusid.
Puidul on ka rahvusvaheline mõõde, sest süsiniku sidumise teema on rahvusvaheline, EL-I sisene vähemalt. Pomerantsil on plaanis lähiajal kohtumine EK kliimavolinikuga, et paremini aru saada, kuhu see kliimadebatt üldse tüürib. Ühes on minister kindel, et Eestis metsa on ja seda peab raiuda saama. Tänase CO2 arvestuse kohaselt on Eesti metsad sidujatest emiteerijateks saanud, see vajab läbirääkimist ja muutmist.
Looduskaitse piirangutest tulenevat koormust katab suurimal osal riik, riigimetsast jääb suurimal osal tulu võtmata, elurikkuse kaitseks. Aga eraomanikku ilmselt looduskaitse ei takistagi niipalju kui üldine majandusloidus.
Seepeale oli koduomanike liidu esindaja Anto Raukas kohe küsimas, et miks riik ei kompenseeri eraomanikule looduskaitselisi piiranguid?
Minister vastas, et seda aega ei tule kunagi, kus kõik kinni makstakse. Ei ole mõtet tõsta makse selleks, et inimestelt raha kokku korjata ja siis jällegi tagasi maksta. Aga printsiibis oli minister nõus.
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra avastas ise ka üllatusega, et peab rääkima koalitsioonilepingu täitmisest taastuvenergia osas. Tuletas meelde üht Churchilli ütelust, et kui argumente napib tuleb tõsta häält ja lubaski rääkida kõvema häälega.
Numbrid globaalsetest investeeringutest taastuvenergiasse, mis näitavad, et EL on maas nii Hiinast kui USAst.
Vakra sõnul on tänu sotsidele koalitsioonilepe pidevalt avatud, et kui teil on häid ettepanekuid, saatke mu meilile (see kõlas peene irooniana Ossinovski aadressil). Seejärel luges ette koalitsioonileppe teksti taastuvenergia osa, seejärel kehtivaid arengukavasid ja toetusmeetmeid.
EE juht Hando Sutter andis teada, et biomassil on suur konkurentsieelis taastuvenergia allikate seas. Kas konkurentsieelis lastakse turul ära realiseerida ehk EE-s põletada. Et kas tehnoloogianeutraalsus lastakse turule?
Vakra oleks tegelikult rohkem tahtnud vastata küsimusele, et peaks tõstma aktsiisi vene gaasile. Kinnitas üle, et biomass ja puit on olulised.
Metsaomanik Ida-Virust uuris, et kas võiks tagasi pöörduda aega, kus EE-le doteeritakse hakkepuidu põletamist? Seda on metsaomanikule väga vaja.
Rainer Vakra seda dotatsiooni lavalt ei lubanud. Tema sõnul on Eesti riik võtnud positsiooni, et toetame turul nõudluse kasvu ja teeme seda jätkuvalt (investeerime).
Andres Tropp EE-st täpsustava küsimuse, et kas Narva võib statistikakaubanduse raamides toetust saada, peale vastas Vakra, et koalitsioonileppes on võimalus Eesti riigile. Kui suudetakse saavutada, et seda toetust maksab EL-i maksumaksja siis jah. Eesti maksumaksja seda maksma ei hakka.
Veiko Eltermann riigimetsast
Järgmisena sai sõna RMK metsamajandaja Veiko Eltermann, kes andis ülevaate RMK majandatavast metsast. Rääkis männikute, kuusikute ja kaasikute vanuseliselt jagunemisest. Kuusikutel kasvab järjest peale vanade ehk raiumisküpsete puude hulk. Me hakkame kuusikuid raiuma 80 aastaselt, aga peaks raiuma varem. Kuusikud ei kasva nii kaua. Peaks olema nii, et üks põlvkond paneb metsa kasvama, teine kasvatab ja kolmas lõikab. Praegu on aga nii, et kolmas suretab ja neljas paneb põlema. Viies aga mädandab, sest siis ei ole enam midagi põletada. Kuuse raievanused tuleb üle vaadata, seadust muuta. Kõrge boniteediga pinnases kuusk üle 60 a ei kasva.
Eesti metsade vanuseline jagunemine kolme peapuuliigi lõikes – on toimunud viimase 10 a jooksul ühtlane vananemine. See, et me vähe raiume, maksab kätte järgmistele põlvkondadele.
Riigimetsa pindala kasvab maareformi tulemusena. 925 000-lt soovime jõuda miljoni hektarini aastaks 2018. Lõpetuseks soovis rohkem julgust otsuste tegemisel (kuigi poliitilised otsustajad olid selleks hetkeks juba saalist lahkunud).
Meelis Münt kliimapoliitikast
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt'i ettekande pealkiri oli Kliimapoliitika “versus” metsaraie. Õnneks on versus siiski jutumärkides.
Miks kliimapoliitika üldse metsandusse trügib ja kuidas me sellega toime tuleme nii täna kui tulevikus?
Kuna metsariike on nii vähe siis peame leidma liitlasi UK-st, Saksast, Prantsusmaalt, Taanist, et meie huvid saaks kaitstud. Meie metsad on igal juhul CO2 sidujad. Aga metoodika on muutunud. EL-is tervikuna ei tohi metsa pindala väheneda ja CO2 sidumine peab pidevalt kasvama. 2013 aastal muutusid metsamaa arvestuse reeglid. Ca 31 % maismaast moodustavad metsad ja see on vähenenud. EL peab panustama globaalselt lahendatavasse probeemi.
Alates 2013 a peame aru andma ka metsamajandamise tegevuste kohta, lisaks raadamisele ja metsastamisele. Et arvestuslikult silma paista, peab tagavara suurenema. Eestis on palju raieküpseid metsi. Vajadus on pidevalt kasvatada sidumisvõimet, selleks kaks varianti, kas kasvatada pindalat või kiirendada kasvu. Viimase puhul on vaja maha raiuda küpsed metsad, et saaks panna noore metsa kasvama.
Lähtekoht on, et 9 mlj tm juures on emissioon 0. Seega lisaraiemaht nõuab kvooti. Loodud on maandamismeetmed Eesti metsandussektorit “diskrimineeriva” arvestussüsteemi jaoks. AAU ühikud on riigil alles ja neid saab kasutada. Meie metsad on jätkusuutlikult majandatud ja annavad olulist sotsiaalset ja majanduslikku mõju ühiskonnale. Kahjuks ei olnud riik piisavalt võimekas andma häid andmeid riigi metsasektori kohta siis kui oli õige aeg. Raputab endale tuhka pähe!
Tuleb arvestada meie klimaatiliste tingimustega (meil mets kasvab aeglasemalt). Võrdlusperiood peab olema pikem (5a on vähe). Lisaks kliimaeesmärkidele tuleb vaadata ka säästva majandamise eesmärke.
Kliimastrateegia 2050. Hoiame metsamaa pindala stabiilsena. Suurem kasutus ehituses ja puittoodetes. Uued tehnoogilised võimalused puidu kasutamiseks.
EMPL tegevjuht Ott Otsmann oli nõus, et teravik metoodika muutmise suunas on õige ja vajalik, aga kuidas seda Euroopas saavutada?
Meelis Münt ei näinud muud võimalust kui leida liitlasi nn suurte riikide hulgas (Saksamaa, Poola) ja pingutada järgmise kümnendi ettevalmistuse ajal, mis praegu juba käib.
Aira Toss uuris, et mida me kodus ehk Eestis teeme, et meie metsadega oleks kõik korras, ka avalikus suhtluses?
Mündi arvates tuleks edasi teha nii, nagu praegu teete. Kommunikatsiooni annab muidugi parandada.
Ida-Viru metsaomaniku küsimuse peale, et kas jutuks olnud metoodika võib kaas tuua raiemahtude piirangud, vastas Münt, et välistada ei saa, aga tõenäosus on väike.
Raul Kirjanen Graanul Investist
Seejärel sai sõna tööstuse esindaja, Graanul Investi juhatuse liige Raul Kirjanen ja rääkis puidukasutusest Eestis.
Tegi eeltööd enne esinemist (erinevalt varasematest poliitikutest), otsis kokku andmeid ja analüüsis neid. Graanul Invest on Baltimaade suurim kohalik puidutarbija, müüvad küttegraanuleid teistesse EL-I riikidesse. Võrdlus 2010 aastaga. Väheväärtusliku puidu turg oli 5 mlj tm Eestis. 2014 kasvanud 6,2 mlj tm. Energiamajandus ja pelletitööstus on kasvanud.
Projitseerisid aastat 2017. Väheväärtuslikku puitu 7,3 mlj tm, tingimusel, et raiemaht on 12 mlj tm. On arvestanud baas-aastaga ehk normaalse talvega.
Kui rahvusvaheline graanuliturg on stabiilne siis Eestis oli EE bioenergia kasutamise ajal kõrgaeg, mis tekkis suur langus. Teistes riikides sellist hüpet toimunud ei ole, neid iseloomustab stabiilsus.
Optimaalne aasta keskmine raie on 12 mlj tm. Aastaks 2017 me selle saavutame, aga kuna varem on raiumata siis ta võib mõne aasta jagu ka kõrgem olla. Pika-ajaline keskmine ei saa muidu 12 mlj/tm aastas olla.
Vääriselupaikade kaitse on väga oluline rahvusvahelise turu jaoks.
Graanul Invest on oma sidusettevõtete kaudu suurmetsaomanik. Statistilised juurdekasvud ja tegelik elu erinevad. Mets kasvab kiiremini kui mudelid ette näevad.
Töödeldud biokütuste turul on pika-ajaline hinnastabiilsus väga oluline. Erimärgistatud kütuse kasutamise lõpetamine, aktsiiside tõus kordades – annab investoritele halva signaali.
Kirde-Eestisse keegi investeerida (energiapuitu) ei saa kuna õhus ripub EE poolse kasutamise kirves, mis võib iga hetk alla kukkuda.
Puiduressurssi Eestis üle ei ole, raiskame võimalikult vähe, kasutame võimalikult effektiivselt. Metsandus ja metsatööstus on suuremgi sektor kui põllumajandus, mis maal töökohti ja elu üleval hoiab. Energiapuidu pika-ajaline lahendus on oluline kogu metsatööstusele.
Vaja on:
- stabiilset majanduskeskkonda metsa ülestöötamisel
- looduskaitsemeetmeid tuleb paindlikult kasutada, ka maha võtta.
- Vähem poliitilisi tõmbetuuli, a'la EE juhtum.