Sotsid siin ja Leedus

Kui panna mõned faktid ühte ritta siis see tundub loogilise ja võimalikuna, kuigi seda ei tahaks ju ometi uskuda... Leedu valimised võitsid sotsiaaldemokraadid ja nende esimehest saab peaminister, kes moodustab järgmise valitsuse. Leedu sotsid on oma partneriteks valinud Tööerakonna (Uspaskihh) ja Korra ja Õigluse partei (Paksas). Vaatamata Leedu presidendi vastuseisule on esialgne koostöölepe erakondade vahel sõlmitud, nüüd oodatakse kohtu otsust valimistulemuste kehtivuse kohta. Miks Leedu rahvas just sellise valiku valimistel tegi, on eraldi teema, millel praegu pikemalt ei peatu. Koostööleppe kohaselt saab energeetika eest vastutava ministri portfelli omale Viktor Uspaskihh Tööerakonnast, kes on juba kenakese varanduse kogunud Vene  Gazpromi Leedus esindades.  Uspaskihh peaks hakkama koos teiste Balti riikidega ellu viima gaasituru liberaliseerimist (tootmise ja võrkude lahtisidumist), LNG terminali rajamiseks eelduste loomist. Kõik need tegevused on vastukarva tänasele monopolile Gazpromile, sest nende võimalused turuga manipuleerimiseks vähenevad. Kõlab uskumatuna, aga Leedu sotsiaaldemokraadid on valmis usaldama riigi energiapoliitika eest vastutajaks Gazpromi esindaja?! Praktiliselt samal ajal arvasid Eesti sotsiaaldemokraadid, et on aeg erakorralisteks valimisteks. Ilmselt ju ikka selleks, et ise valimised võita, Mikserist peaminister teha ja kellele energeetika eest vastutamine usaldada? Loomulikult, Eesti ei ole Leedu ja mul on siinkohal isegi raske pakkuda näidet inimesest, kel meil sarnaneks Uspaskihhiga, aga võib-olla ei ole me lihtsalt selle pilguga vaadanud... Sisuliselt samal teemal veel üks infokild. Kolmapäeva ennelõunal toimus rahvusvaheline Energeetikafoorum, kus põhiliselt räägiti LNG terminali rajamise võimalikkusest Eestis. Foorumi viimaseks küsijaks oli Riigikontrolli esindaja, kes soovis rahvusvaheliselt konsultandilt teada, et milleks Eestile gaasituru avamine ja LNG terminali rajamine kui Gazpromi hind oli ja on odavam? Siit võib ju edasi mõelda, et milleks meile vaba turg kui monopol pakub odavamat hinda? Mitu tundi hiljem küsisin selgitust Riigikogu ees iga-aastast ülevaadet tegevalt riigikontrolörilt Mihkel Oviirilt, et mis  tema asjast arvab, kas on Eesti huvides gaasituru teke, LNG terminali rajamine ja Eesti kui energisaare ühendamine Euroopaga. Oviir selgitas pikalt, et tarbijal on ikka õigus valida odavaim pakkumine. Loomulikult. Aga selleks, et tarbijal üldse tekiks võimalus midagi valida, peab riik pingutama vaba turu tekkeks, monopoli kõrval teiste pakkujate turule tuleku võimaldamiseks, vastavate reeglite loomiseks jne. Pealegi on Euroopa Liidu ühine energiapoliitika suunatud konkurentsi suurendamisele energiakandjate turul, pakkujate paljususe tekitamisele. Minu arvates ei tohiks Eesti riik, sealhulgas eriti meie põhiseaduslikud institutsioonid unustada, et me oleme jätkuvalt piiririik, et me peame tagama oma julgeoleku, sealhulgas energeetilise ning et Gazprom ei ole lihtsalt ettevõte vaid Vene riigi võimu teostamise instrument. PS! Veel paar olulist viidet Leedu kohta: 1. Uudislugu Postimehes,  kus kirjas, et sotside juhi sõnul Leetu tuumajaama ei tule (teisisõnu kasutatakse edasi ilma muud lahendust eeldamata gaasielektrijaamu); 2. Uudislugu Postimehes, et sotside juht näeb võimalust Gazpromiga kokkuleppe sõlmimiseks (Kubiliuse valitsus teatavasti kaebas gaasifirma kohtusse, et saada kompensatsiooni läbi aastate turuhinnast kõrgema hinna eest) ja kohtuasja lõpetamiseks. Kas Uspaskihh on nii kõva mees, et teeb suured otsused ära sotside juhi kätega?!