Savisaarest, rabast ja innovatsioonist

Kirjutasin oma arvamuse Savisaare plaanidest teisitimõtlejatega juba kümme päeva tagasi ja kuna kõik liikus minu ennustuse järgi siis ei tahtnudki midagi peale kirjutada. Täna õhtul saabus kinnitus, et Savisaar käitub ette ennustatavalt... Keskerakonna juhatus otsustas täna (esmaspäeval), et Laanet on erakonnast välja arvatud ja Vakrat noomitud. Pea kaks nädalat marineerimist on möödas ja tänaseks ma isegi väga ei usu, et Riigikogu keskfraktsioonist keegi lahkumas on. Igaühel neist on mingi n ö oma põhjus, mis neid järsust otsustamisest tagasi hoiab. Isegi värskelt keskerakonnast välja heidetud Laanet võib fraktsiooni liikmeks edasi jääda. Vaevalt, et ta ise lahkumiseks avalduse esitab ja kas Savisaar soovib Toompeal oma jõudu näidata?! Fraktsiooni meelsus on üsnagi kõikuv ja fraktsioonist väljaheitmise hääletus sunniks seisukohta võtma ka neid, kes seni on suutnud poole valikut vältida. Pealegi on Savisaar oma toetajate jaoks ennast tõestanud ja Riigikogu fraktsioonis korra loomine eriti midagi juurde ei annaks. Moskvast raha küsimise hukkamõistja on välja heidetud, "suur töö" on tehtud. Eks aeg näitab, kas tegemist on päris võiduga või siiski ainult Phyrrose omaga. Lisaks Keskerakonna marineerimisele toimus eelmisel nädalal muudki huvitavat. Eesti Korteriühistute liit pidas innovatsioonikonverentsi, kus julgustati kortermajade esindajaid mõtlema tuleviku peale. Liidu esimees Andres Jaadla püüdis oma ettekandes leida vastuseid küsimustele, et mida teha siis kui majas on pea kõik esmavajalikud tööd juba tehtud. Vundament soojustatud, trepikoja aknad ja välisuksed vahetatud, soojasüsteem tasakaalus, katus vettpidav, edumeelsematel isegi välissoojustus tehtud. Kuna elu läheb edasi ja energia üha kallimaks siis ei lõpe ka kodumaja arendamine. Eks rahakott paneb muidugi piirid ette. Kui Jaadla rääkis tulevikust siis Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Teet Tark jagas praktilisi õpetussõnu, kuidas juba täna targalt projekteerida, enne ehitamist mõelda, et hiljem ei oleks valus kulutatud (raisatud) raha pärast. Saali vastuvõtust oli tunda, et nii mõnegi jaoks tuli see tagantjärele tarkusena. Aga siiski parem hilja kui mitte kunagi. Eelmine nädal läheb isiklikult minu jaoks ajalukku, sest suusatasin kümmekond kilomeetrit kaunis talvises rabas. Ajalooline aga seetõttu, et viimati suusatasin 1988 aastal keskkooli eelviimases klassis ehk siis tervelt 24 aastat tagasi. Sõbralt laenatud varustusega tuli sõitmine välja küll, telerist nähtud Veerpalu uisustiil ja Mae paaristõuked eeskujuna silme ees. Kõige rohkem tegi rõõmu, et järgmisel päeval ei olnud ükski lihas valus ja seega ei saa üldise treenituse üle kurta. Rabas aga oli ilus.