Saksamaa loobub tuumaenergiast

Saksamaa kantsler Angela Merkel teatas, et Saksamaa lõpetab tuumaenergia tootmise täielikult aastaks 2022. Millised energeetilised valikud Saksamaal on ja kuidas see otsus meid mõjutab?! Fukushima tuumaõnnetuse järel muutus tuumaenergia hellaks teemaks mitmes riigis. Ühiselt lepiti kokku teha tuumajaamades nn stressitest uurimaks, kuidas ollakse valmis loodusõnnetusteks. Ainult sakslased lisasid testi küsimuse - kuidas ollakse valmis terrorirünnakuks? Lumepall oli veerema lükatud, roheliste ehk tuumaenergia vastaste populaarsus üha tõusis. Kui veel mai lõpus ei olnud saksa poliitikud kokku leppinud, kas tuumaenergia tootmine lõpetatakse aastaks 2017 või siiski 2022 siis Merkeli suu läbi saime kokkuleppest teada. Teiseks poliitilise vaidluse küsimuseks Saksamaal oli, kas aastaks 2050 toodetakse 100% energiast taastuvatest või siiski ainult 80. Sihiks jäi sada. Väga ambitsioonikas, et mitte öelda ebarealistlik siht. Aastaks 2020 on eesmärgiks seatud 18 % ja selle saavutamisele on nad päris lähedal. Aga kaheksateistkümnest sajani on väga pikk maa. Tuumajaamade sulgemise järel on Saksamaal vaid mõned valikud. Suurendada kivisöest elektri tootmist (probleem CO2 emissiooniga), toota elektrit gaasist (Nord Stream ju valmimas?!) või loota imele teadus-ja arendustegevuses. Et päikesepaneelide tootmine ja kasutamine muutub nii odavaks, et neist tekib reaalne alternatiiv, et teadlased leiavad viisi, kuidas ookeanist energiat ammutada, et maa soojuse kasutamisel astutakse tehnoloogiliselt mitu sammu edasi, et rajatakse uut tüüpi ühendusvõrgud (Smart-grid) põhja ja lõuna vahel, et siduda erinevad taastuvad energiad ühte. Aga see kõik võtab aega ja raha. Sakslastel teatavasti raha on, aga aega enam mitte. Aasta 2022 on energeetilises mõttes väga lähedal. Mõju Eestile Esiteks - suureneb nõudlus biomassile ja hinnad (sh küttepuu) tõusevad (pikendame Riigikogus füüsilisest isikust metsaomanike maksustamisperioodi kolme aastani ja loodetavasti toob see palju uut puitu meie turule ja hoiab hinda). Teiseks - suureneb oht Saksamaa ja kolmandate riikide kahepoolseteks lepinguteks, mis ei pruugi olla teiste EL-i riikide huvides. Kolmandaks - Saksamaa mõjul võivad suureneda EL-i ühisest eelarvest investeeringud taastuvenergiasse ja uutesse ühendustesse.  Kui sest rahast ühendatakse nii Eesti kui Läti ja Leedu Euroopaga siis meie energeetiline julgeolek suureneb. Ilmselt on siiski tõenäolisem variant, et Saksamaa lükkab mõne aasta pärast tuumaenergiast täieliku loobumise edasi. Põhjuseks, et loobumise hind saksa tarbijale ja majandusele tuleb liiga kõrge. On seda ju varemgi juhtunud.