RMK ei jäta kedagi kuivale

Sellel suvel on saanud lugeda paari uudist, kus mõni riigimetsast metsamaterjali ostnu kaebab Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tegevuse üle. Miks RMK ühele müüb, aga teisele ei müü?! Kas ja kui palju mõjutab puidu hinda Narvas elektri tootmiseks põletatav puit? Tuleb tunnistada, et RMK ise ei otsusta, millisele kliendile müüa ja millisele mitte. Seda otsustavad kliendid, tehes oksjonil pakkumisi. Kuna RMK müüb rõhuva enamuse oma toodangust oksjoni kaudu siis saab müüdava kauba ostjaks kõrgeima pakkumise teinud isik. Ilma ütlematagi on selge, et pakkujad otsustavad ise, kui palju nad raatsivad oma kasumit RMKga jagada. Eesti mets rahvusvahelisel turul Narva elektrijaama põletatava puidu maht on ca 15 protsenti Eesti puiduturust. Hakkepuitu tasub Narva autotranspordiga vedada kuni Paideni ehk ca 150 km raadiuses. See aga ei takistanud näiteks Kilingi-Nõmme grillsöetootjal öelda, et Narva elektrijaam on süüdi, et temale söetootmiseks puitu ei jagu. Samal ajal võib igaüks Pärnu Jahisadama restoranis lõunatades tüdimuseni vaadata, kuidas vastaskalda sadamas hakkpuitu laevale lossitakse (laaditakse). Sama pilti võib näha Paldiskis. Ega siis laevad Pärnust ja Paldiskist Narva ei „purjeta“, ikka üle mere Skandinaaviasse või Hollandisse, Ühendkuningriikidesse. Seega ei mõjuta metsamaterjali hinda Eestis mitte ainult Narvas ahju aetav puit vaid laiemalt üha kasvav hakkpuidu kasutamine soojus-ja elektrijaamades. Nii Eestis kui laiemalt Euroopas nõudlus muudkui kasvab. Ühene järeldus on, et puiduturg on rahvusvaheline mitte ainult lõpptoodangu vaid ka tooraine puhul. Riik on riigimetsa omanikuna andnud Riigimetsa Majandamise Keskusele selge suunise – riigimetsa tuleb majandada kasumlikult, tegevused peavad olema läbipaistvad ja kontrollitavad. Selle nimel on viimastel aastatel palju vaeva nähtud. Riigikontrollgi on oma hiljutises auditis möönnud, et RMK-s läbiviidud juhtimisreform on kaasa toonud suurema selguse ja kontrollitavuse. RMK on riigi tulundusasutus ja seega peab ta riigimetsa majandamisel teenima maksimaalset tulu, tehes seda läbipaistvalt ja kontrollitavalt. Oksjonite kasutamine on sisuliselt avalikul enampakkumisel müük, kus ostuõiguse saab parima hinna pakkunu. Hind on objektiivne kriteerium, kus vaidluse ruum puudub. Ei mingit subjektiivsust, puhas vaba konkurents. Rohkem on kallim Metsamaterjali müümisel mahu kasvades ühikuhind ei alane vaid isegi kasvab. Kuidas siis nii? Kui ma saapavabrikust ostan 10 paari asemel 100 paari saapaid, saan ju ühe paari odavamalt. Küttepuudega kauplejad aga kurdavad, et metsamaterjali ostes koguste kasvades ühikuhind hoopis kasvab, mitte ei kahane. Kahjuks või õnneks ongi nii. Paari ruumi küttepuid müües on ostjate ring piiritletud naabritega ning hind kohaliku turu hind. Kümme korda suurema mahu puhul avaldab mõju sisemaine konkurents. Kui aga maht on nii suur, et suudad laeva täis panna, saad küsida rahvusvahelise turu hinda. Seda mõjutavad aga juba taastuvenergia toetused Skandinaavias, Hollandis, Suurbritannias jm. Pool Eestit on kaetud metsaga, aga ainult 40 protsenti sellest on RMK majandada. Erametsaomanikud on aga oma metsa majandamisel pigem passiivsed. Optimaalne raiemaht Eesti metsadel on metsamajanduse arengukava alusel 12-15 miljonit tihumeetrit aastas. Tegelik raiemaht aga on ainult 7 mlj tihumeetrit aastas. Seega jääb igal aastal metsast raiumata erinevatel hinnangutel 5-8 mlj tihumeetrit puitu. Seadusemuudatused toetavad erametsaomanikku Riik toetab erametsandust ja erametsaomanike ühistegevust päris heldelt sihiga tuua metsas mädanev puit turule. Füüsiliselt isikust metsaomanike soodustamiseks võeti juunikuus Riigikogu poolt vastu tulumaksuseaduse muudatus, mis võimaldab maksustamisperioodi pikendada ühelt aastalt kolmele. Uuest aastast ei pea füüsilised isikud metsamaterjali müügist teenitud tulult kohe maksu ära maksma vaid saavad kolme aasta jooksul metsaga seotud põhjendatud kulusid maha arvata. Tahaks loota, et lugejad nõustuvad: riigimetsa, mis meie kõigi ühine vara, tuleb müüa nii, et see omanikule, see tähendab riigikassale, suurimat võimalikku tulu tooks. Usun ka, et seadusemuudatused, mis võimaldavad erametsaomanikel metsa taastamiseks mõeldud kulusid metsa müügist saadavast tulust kolme aasta jooksul maha arvata, innustavad neid oma metsasid aktiivsemalt majandama, rohkem puitu turule tooma. See on kasulik nii neile kui puidutarbijatele. Mets ja sealt saadav puit on ajast aega eestlasi majanduslikult järjele aidanud. Nõudluse jätkuv kasv toob metsaomanikele kuldsed ajad ja ei ole vahet, kas omanikuks on riik või eraisik või ettevõte. Palju tööd on ees ootamas, soovin selleks jõudu!