Retsept suitsetava naabri vastu
Tõnis Kõiv • July 18, 2011
Retsept suitsetava naabri vastu
Pühapäev on teatavasti hingetõmbamise päev. Jõudsime meiegi laupäeva hilisõhtuks Lõuna-Eestist koju tagasi. Ralli lõppes hästi, norralasest professionaalne sõitja võitis ja Marko Märtin jäi (nagu ta ise nimetas – „oma historic autoga“) teiseks. Igati tubli tulemus, eeskujuks kõigile kodumaistele sõitjatele.
Täna (pühapäeval) olen jõudnud juba poja nädalapikkusest laagrist koju tuua ja muljeid vahetada, ees ootavad teised kodused toimetused (muru niitmine, maja korrastamine jmt).
Tänase postituse põhiteemaks on vastus nädal tagasi mu postkasti potsatanud murekirjale. Korrusmaja elanik Riina (tegemist on varjunimega, sest inimene ei soovi oma õiget nime avaldada) Paidest kurtis suitsetavate naabrite üle. Korrusmaja rõdul suitsetamisel levib tubakasuits ka teistesse korteritesse, eriti suvisel ajal, kui aknaid lahti hoitakse. Eriti hulluks muutub olukord, kui naabrid on ahelsuitsetajad, üks sigaret ei jõua kustudagi, kui teine ette pannakse.
Riina küsis otse – kas seadus kaitseb korteriomanikku omas kodus, oma tahte vastaselt passiivseks suitsetajaks hakkamise eest?
Jah, kaitseb küll, on minu lühike vastus. Pikemalt vastates annan aga tegutsemisjuhendi, mida ette võtta, et enda õigusi seaduse abil kaitsta.
1. Kui su korterisse jõuab tubakasuits naaberkorterist, siis esimese asjana tuleb sellest naabrile teada anda. Öelda, et tubakasuits häirib sind, sa ei soovi olla passiivne suitsetaja ning paluda naabrit lõpetada vastav tegevus. Näiteks rõdul suitsetamise korral edaspidi mitte enam rõdul suitsetada.
2. Korteriomandiseaduse järgi on korteriomandi valitsemine korteriomanike huvides, kui on kehtestatud kaasomandi eseme kasutamist reguleeriv kodukord (edaspidi kodukord). Seal peaks olema kirjas ka ühiselt kokkulepitud korteriomanike käitumisreeglid. Kodukorra vastuvõtmiseks on vajalik korteriomanike poolthäälteenamus. Seega kui enamus korteriomanikke ei luba rõdul suitsetamist, on suitsetajal ilmselt mõistlikum oma korter maha müüa ja kolida omasuguste sekka või rõdul suitsetamisest loobuda. Soovitan soojalt viimast varianti.
Seega on teine samm kodukorra koostamine (kui olemas ei ole) või parandamine (kui olemas on).
3. Kui naabrile on öeldud, et tema suitsetamine rõdul häirib ja kui kortermaja kodukord samuti ei luba rõdul suitsetamist, ei jää muud üle, kui esitada kohtusse hagi suitsetava naabri vastu.
Põhiseaduse ja eraõiguse kohaselt tuleb oma õiguste teostamisel alati arvestada teiste isikute õiguste ja huvidega, tuleb lähtuda hea usu põhimõttest. Asjaõigusseaduse § 44 võimaldab esitada suitsetava naabri vastu hagi, kuna ta rikub teise isiku valdust. Nõude sisu on valduse rikkumise kõrvaldamine ja tulevikus rikkumisest hoidumine.
Üldjuhul tähendab valduse rikkumine otsest ruumilist seost (näiteks keegi pargib auto sinu parkimiskohale). Valduse rikkumine võib olla aga ka kaudne (võõra värava ette parkimine). Selles kontekstis tähendabki valduse rikkumine, et naabri tegevus ei lase sul teostada tegelikku võimu enda korteri üle. Ehk lihtsalt öeldes: kuna naaber rõdul suitsetab, on takistatud sinu korteri kasutamine. See ongi valduse rikkumine.
Hagi esitamise korral tuleb tõendada, et naaber rõdul suitsetab, ning on oht, et ta seda tegevust jätkab. Tõendiks sobib naabri suuline väide, et ta ei kavatse rõdul suitsetamist lõpetada. Oma väiteid saab tõendada fotodega, tunnistajate ütlustega jmt. Sellise hagi esitamine ei ole kallis ega keeruline ning hagi rahuldamise korral on tagatud edasiste rikkumiste mittetoimepanemine.
Puhas õhk on üks oluline elukvaliteedi näitaja. Ameerikas on raske leida kohta, kus tubakasuitsu tunned. Euroopas, eriti lõunapoolsemas osas, ikka juhtub, et ei täideta Euroopa Liidu tasemel kokkulepitut (Suitsuvaba Euroopa programm aastast 2005), aga üldiselt on siiski õhk puhas. Eriti hull on olukord Aasias, seal tõmmatakse jätkuvalt suitsu igal pool ehk puhast õhku annab otsida. Siit võib tõmmata paralleele kodanikuõigustega – kui Ameerikas ja Euroopas on inimeste õigused kaitstud, siis Aasias on arenguruumi veel palju. Olgem siis ikka eurooplased!
PS! Suitsetavate naabrite teema on jätkuvalt aktuaalne. Seda näitab juba seegi, et antud postitus on ka paar aastat hiljem üks loetavamatest. Seetõttu lisan värske uudise 1.augusti 2013 Postimehest, mis käsitleb Saksa kohtu otsust. Kaasinimeste häirimine on üha kasvav probleem Eesti ühiskonnas ja ma tegelen sellega edasi, et igasugu häirimist (sh müra) vähem oleks.
PPS! Kogu ülaltoodud tekst on vabaks kasutamiseks. Kui on aga soov konkreetse olukorra lahendamiseks abi saada siis palun kirjutage aadressile [email protected]. Kaubamärgi all Youroffice tegutsev õigusbüroo aitab lahendust leida.
Täna (pühapäeval) olen jõudnud juba poja nädalapikkusest laagrist koju tuua ja muljeid vahetada, ees ootavad teised kodused toimetused (muru niitmine, maja korrastamine jmt).
Tänase postituse põhiteemaks on vastus nädal tagasi mu postkasti potsatanud murekirjale. Korrusmaja elanik Riina (tegemist on varjunimega, sest inimene ei soovi oma õiget nime avaldada) Paidest kurtis suitsetavate naabrite üle. Korrusmaja rõdul suitsetamisel levib tubakasuits ka teistesse korteritesse, eriti suvisel ajal, kui aknaid lahti hoitakse. Eriti hulluks muutub olukord, kui naabrid on ahelsuitsetajad, üks sigaret ei jõua kustudagi, kui teine ette pannakse.
Riina küsis otse – kas seadus kaitseb korteriomanikku omas kodus, oma tahte vastaselt passiivseks suitsetajaks hakkamise eest?
Jah, kaitseb küll, on minu lühike vastus. Pikemalt vastates annan aga tegutsemisjuhendi, mida ette võtta, et enda õigusi seaduse abil kaitsta.
1. Kui su korterisse jõuab tubakasuits naaberkorterist, siis esimese asjana tuleb sellest naabrile teada anda. Öelda, et tubakasuits häirib sind, sa ei soovi olla passiivne suitsetaja ning paluda naabrit lõpetada vastav tegevus. Näiteks rõdul suitsetamise korral edaspidi mitte enam rõdul suitsetada.
2. Korteriomandiseaduse järgi on korteriomandi valitsemine korteriomanike huvides, kui on kehtestatud kaasomandi eseme kasutamist reguleeriv kodukord (edaspidi kodukord). Seal peaks olema kirjas ka ühiselt kokkulepitud korteriomanike käitumisreeglid. Kodukorra vastuvõtmiseks on vajalik korteriomanike poolthäälteenamus. Seega kui enamus korteriomanikke ei luba rõdul suitsetamist, on suitsetajal ilmselt mõistlikum oma korter maha müüa ja kolida omasuguste sekka või rõdul suitsetamisest loobuda. Soovitan soojalt viimast varianti.
Seega on teine samm kodukorra koostamine (kui olemas ei ole) või parandamine (kui olemas on).
3. Kui naabrile on öeldud, et tema suitsetamine rõdul häirib ja kui kortermaja kodukord samuti ei luba rõdul suitsetamist, ei jää muud üle, kui esitada kohtusse hagi suitsetava naabri vastu.
Põhiseaduse ja eraõiguse kohaselt tuleb oma õiguste teostamisel alati arvestada teiste isikute õiguste ja huvidega, tuleb lähtuda hea usu põhimõttest. Asjaõigusseaduse § 44 võimaldab esitada suitsetava naabri vastu hagi, kuna ta rikub teise isiku valdust. Nõude sisu on valduse rikkumise kõrvaldamine ja tulevikus rikkumisest hoidumine.
Üldjuhul tähendab valduse rikkumine otsest ruumilist seost (näiteks keegi pargib auto sinu parkimiskohale). Valduse rikkumine võib olla aga ka kaudne (võõra värava ette parkimine). Selles kontekstis tähendabki valduse rikkumine, et naabri tegevus ei lase sul teostada tegelikku võimu enda korteri üle. Ehk lihtsalt öeldes: kuna naaber rõdul suitsetab, on takistatud sinu korteri kasutamine. See ongi valduse rikkumine.
Hagi esitamise korral tuleb tõendada, et naaber rõdul suitsetab, ning on oht, et ta seda tegevust jätkab. Tõendiks sobib naabri suuline väide, et ta ei kavatse rõdul suitsetamist lõpetada. Oma väiteid saab tõendada fotodega, tunnistajate ütlustega jmt. Sellise hagi esitamine ei ole kallis ega keeruline ning hagi rahuldamise korral on tagatud edasiste rikkumiste mittetoimepanemine.
Puhas õhk on üks oluline elukvaliteedi näitaja. Ameerikas on raske leida kohta, kus tubakasuitsu tunned. Euroopas, eriti lõunapoolsemas osas, ikka juhtub, et ei täideta Euroopa Liidu tasemel kokkulepitut (Suitsuvaba Euroopa programm aastast 2005), aga üldiselt on siiski õhk puhas. Eriti hull on olukord Aasias, seal tõmmatakse jätkuvalt suitsu igal pool ehk puhast õhku annab otsida. Siit võib tõmmata paralleele kodanikuõigustega – kui Ameerikas ja Euroopas on inimeste õigused kaitstud, siis Aasias on arenguruumi veel palju. Olgem siis ikka eurooplased!
PS! Suitsetavate naabrite teema on jätkuvalt aktuaalne. Seda näitab juba seegi, et antud postitus on ka paar aastat hiljem üks loetavamatest. Seetõttu lisan värske uudise 1.augusti 2013 Postimehest, mis käsitleb Saksa kohtu otsust. Kaasinimeste häirimine on üha kasvav probleem Eesti ühiskonnas ja ma tegelen sellega edasi, et igasugu häirimist (sh müra) vähem oleks.
PPS! Kogu ülaltoodud tekst on vabaks kasutamiseks. Kui on aga soov konkreetse olukorra lahendamiseks abi saada siis palun kirjutage aadressile [email protected]. Kaubamärgi all Youroffice tegutsev õigusbüroo aitab lahendust leida.