Rehepapp inglise keelde

Mis oleks kui tõlgiks Andrus Kivirähu Rehepapi inglise keelde ja annaks sületäie eksemplare meie esindajatele kaasa kui nad järjekordselt Brüsseli poole teel on? Et lugege ise, kui teid huvitab, miks osa inimesi eurotsooni kriisi lahenduste suhtes väga skeptilised on. Kuidas muuta Kreeka majandust, sundida neid erastama ebaefektiivseid riigiettevõtteid, tõstma pensionilemineku iga, vähendama avaliku sektori kulutusi, muutma töösuhteid paindlikumaks ehk tegelikult tegema seda, mis meil Eestis juba tehtud on? Kuidas sundida riike mitte elama üle jõu ehk aidata neil vähendada võlakoormust või selle kasvugi? Kas piisab, kui Eesti eduka riigi näitest piisavalt palju Euroopa suurtes ajalehtedes kirjutatakse? Ilmselt mitte. Kõige parem viis julgustada Kreekat ja teisigi hättasattunud riike reformidele on anda neile abi, tingimuslikku loomulikult. Abi andes saad piltlikult öeldes veepudeliga januse eest seistes nõuda, et need ja need asjad olgu tehtud, muidu janu kustutamiseks vett ei saa. Kuna janu on kõva siis tulebki veepudeli andja sõna kuulata. Kes maksab, see tellib muusika. Eestil ei ole vaja teoreetiliselt targutada, miks madal võlakoormus, kontrolli all hoitud avaliku sektori kulutused ja reformitud pensionisüsteem ning töösuhted head on. Reaalsed majanduskasvu andmed räägivad ise enda eest. Eesti väljus majanduskriisist edukalt, käesoleva aasta majanduskasvuks tõotab tulla üle kaheksa protsendi, mis on kõrgeim EL-is. Ka tööpuudus kahaneb jõudsalt ning riigieelarvesse laekub maksutulu plaanipäraselt. Ega see ole tulnud ise-enesest vaid nagu ütleb president Toomas Hendrik Ilvesega intervjuu teinud Süddeutsche Zeitung kommentaariks: „Eesti päästis kaugelevaatav rahanduspoliitika.“ Ega võlgu teha ei ole ju mingi kunst. Praegugi pakutakse raha uksest ja aknast, üks pakkumine ahvatlevam kui teine. Keerulisemaks läheb siis kui tuleb hakata võlgu tagasi maksma, mille peale tuleb mõelda enne võla võtmist. Muidu lähebki nii, nagu kirjutab kolleeg Aivar Sõerd eile Postimehes: suure võlakoormaga koos läheb kaduma iseotsustamise vabadus. Sinu eest otsustab sulle raha laenanu. Sama juhtub ka riikide tasemel. Otsuseid langetavad finantsinstitutsioonid, mitte enam riigi valitsejad. Euroala stabiilsus on oluline ka Eestile, sest meie olemegi euroala. Me oleme seal sees, mitte ei vaata kõrvalt. Oma kodus ei saa ju rehepappi teha. Võlakriisis lahenduste leidmiseks ei ole Euroopal rehepaplusest abi, kuid kenal suveajal tasub see raamat kätte võtta ja (taas)läbi lugeda küll.