Rae vallale ei ole Odini sõdalasi vaja

Rae vallavolikogu üle kolme tunni kestnud istungi jooksul kuulati politsei aruannet eelmise aasta kohta, avaldati arvamust Rail Balticu trassi kohta, tutvuti valla terviseprofiiliga ning arutati veel lisaks mitmeid küsimusi.... 16.veebruaril kell 17.30 alanud volikogu istungil õnnitleti kõigepealt sünnipäevalisi -  Ülo Timuskat, Eduard Aaslaidi ja Margus Laulat. Seejärel alanud Vabas mikrofonis võttis kõigepealt sõna  Agu Laius, kes oli saanud  pöördumise Vaskjala küla elanikelt, et vald ostaks  Rae vanas koolimajas müügis oleva korteri. Eelarves raha ei ole. Ootan vallavalitsuse seisukohta. Võrklaev – plaanis on kohtuda korteriomanikuga ja pakkuda volikogu poolt otsustatud pakkumine 900.-  ruutmeeter maksmisega 2017 a. eelarvest. Plaanis sõlmida võlaõiguslik kokkulepe. Kui volikogu heaks kiidab siis saab summa eelarvesse planeerida. Uukivi arvates on 900.- on läbirääkimisteks sobiv tase. Potter uuris kui suur on omaniku ootuse ja valla pakkumise hinnavahe ja sai teada, et ca 20 000.  Võrklaev lisas, et kuna korteri müüja  plaanib maja ehitamist siis saab kaubelda sees elamise õigusega ehk pakkuda ka peale müümist piiratud aja jooksul seal elamise, kommunaalkulude tasumisega võimalust. Parbo - kirjutasin ka pöördumisele alla ja mul on vallavalitsuse suhtumise üle hea meel. Aga hinda ei tohiks nii jäigalt ette panna. Endel Albin palus volikogu päevakorraga edasi minna nii nagu kord ette näeb. Laius – Vaida koolimaja hange on läinud kallimaks ning see võib nõuda erakorralise volikogu kokku kutsumist. Võrklaev: Vaida kooli remondiks pakkumised vahemikus 1,2 kuni 1,7 mlj. AS Parmeron parim pakkuja,  ca 300 tuh tuleb plaanitud vahenditest puudu. Laius – 1.märtsiks on plaanis kutsuda kokku erakorraline volikogu koosolek, et otsustada Vaida kooli ehituse kallinemise küsimus. Parbo esitas vallavalitsusele arupärimise Vaskjala küla elanikke ABB tootmisest tuleneva häiriva müra probleemiga tegelemise kohta. Teiseks huvitas teda vallavalitsuse töö, mille tulemusel on ca kolmandik huvihariduse toetuse taotlejatest jäänud toetusest ilma. Soovitus valitsusele tegeleda toetamise reeglitega. Küsija arvates koheldakse spordiosakonna ja mitteosakonna osalejaid ebavõrdselt. Küsija arvates ei taga pädevate treenerite olemasolu kvaliteeti?! Väidetavalt on valla palgal treenereid, kel puudub pädevustunnistus (kedagi nimeliselt ei nimetatud). Uukkivi esitas samuti arupärimise, talle valmistab muret  Järveküla kooli ehitushange. Ta on suhelnud EMTA-ga, aga rohkem infot sealt ei saa. Palub nüüd vallavolikogul ja revisjonikomisjonil teemaga tegeleda. (Soovitan vaadata: sisulist ülevaadet Järveküla kooli hankest)  Teiseks nägi Rae Sõnumites fotot veoautost ja lastest ning nüüd pärib, et kas nii ikka võib. Kolmandaks ei meeldinud talle Rae Sõnumites avaldatud haldusreformiteemaline lugu, konkreetsemalt seal olnud Võrklaeva ja Laiuse arvamus. Lõpetuseks saime teada, et Raasiku vallas toimub nädala lõpus haldusreformiteemaline kohtumine naabervaldadega.  Asjalikumaks läks jutt järgmise päringuga, kus soovis teada värsket infot riigigümnaasiumi valda tulemise arengute kohta. Viimases päringus andis volinikele teada, et vallavalitsuse autode teema on jõudnud Riigikontrolli ning urgitsemine hankedokumentides tõi "avastuse", et vald on rendile võtnud mõned millimeetrid lühemad autod kui soovis. (Täna (17.veebruaril) selgus, et arupärija algandmed on olnud vigased ja seetõttu ka järeldused ebaõiged) Revisjonikomisjoni esimees Uuemaa seletas, et tal tuleb rääkida seetõttu, et ma juhtisin eelmisel volikogul tähelepanu revisjonikomisjoni vähese töö kohta. Uuemaa selgitas, et komisjonil ei olegi plaanis enne volikogule aruannet esitada kui kevadel enne majandusaasta aruande kinnitamist. Niisamuti on komisjoni esimees seisukohal, et volikogu on komisjonile tööplaani kinnitanud mitmeks aastaks, sest kuskil ei ole kirjas, et tööplaan tuleb igaks aastaks teha. Laius tegi ettepaneku tõsta päevakorra kaheksas punkt kolmandaks, sest kohal on kutsutud külalised. Uukkivi teatas, et ta võtab tagasi oma oktoobrikuus esitatud põhimääruse muutmise eelnõu, kuna seda on parandustega liiga palju muudetud. Päevakord kinnitati kahe muudatusega ühehäälselt. Muutused Rae valla kuritegude struktuuris viimase kolme aasta jooksul Päevakorra punkt 1. Kuritegevuse ülevaade Rae vallas. Ettekandja Valter Pärn politseist. Mõned nopped ettekandest: kasvanud on joobes sõidukijuhtimised ja süstemaatiline sõidukijuhtimine ilma juhtimisõiguseta, vargusi on 6 % rohkem, 9 väljapressimisjuhtumit (üks konkreetne tegelane) ja 19 võltsitud dokumendi, pitsati, plangi kasutamist (võltsarvete loomine avastati  Rae vallas). Kehalist väärkohtlemist on 11 juhtumi võrra rohkem. Väärtegude osas on kasvanud Alkoholiseaduse rikkumised, eelkõige alaealiste osas. Liiklusseaduse rikkumised on suurusjärgus samad. 2 inimest hukkusid eelmisel aastal liikluses Rae vallas. 2016 a plaanid. Rae vallas uued noorsoopolitseinik ja piirkonnapolitseinik. Abipolitseinikke on vähe (5 on olemas, 1 lahkus, järele jäi 4). Ennetus puudutab liiklust, vägivalda, sõltuvust, varavastasust. Üks prioriteetidest ka liiklusturvalisus ja alaealised. Harjumaa turvalisuse nõukoda loodud, et koostöö oleks suurem. Küsimuste voorus küsis kõigepealt Potter, et milline on politsei seisukoht Odini sõdalaste suhtes. Pärn – tegu paistab olevat inimestega, kes lausa otsivad võimalust rünnakuteks nahavärvi alusel, on ilmselt valmis olukordi provotseerima. Mina uurisin, et kas rassistlike rünnakute plaanimine, selleks organisatsiooni loomine ei kvalifitseeru kuritegeliku ühenduse loomisena ja sellisena karistatav?  Omaalgatuslikud "korraloojad" tegelikult hoopis vähendavad inimeste turvatunnet. Kas politsei tagab turvalisuse ka Odini sõdalaste tekitatud ohu puhul? Pärn – jah, nende tegevus on politsei tähelepanu all ja politsei reageerib vastavalt. Selleteemalist arutelu kokku võttes võib öelda, et Rae valda ei ole mingeid omaalgatuslike "korrakaitsjaid" vaja. Kui kellelgi on soov seaduspäraselt kaasa lüüa turvalisuse tagamisel siis tuleks kandideerida abipolitseinikuks. Neid on Rae vallas puudu, mitte mingeid Odini sõdureid.

2. Rail Baltic trassi tutvustus.

Abivallavanem Põldmäe tegi sissejuhatuse ning seejärel tutvustasid esinejad Rae vallas kulgevat trassi.  Noppeid: Kurna oja piirkonda tuleb kergliiklustunnel;  Uuesalu küla osas on kogu trass mõlemalt poolt müratõkkega (konfliktala, täpne vajadus selgub müra modelleerimise käigus) varjatud;  Elanike ettepanekul on Uuesallu kavandatud uus tee Orava tänava kaudu; Raudtee läheb üle Tallinn-Tartu maantee. Üle Ülemiste kanali läheb raudteesild, sealt alt peab läbi saama nii kergliikleja ja kanali hooldustehnika, kui suur-ulukid. Rae valla ja Tallinna linna piirile plaanitakse hooldedepoo. Edasi Muuga sadama suunas tekib olukord, kus Tallinna ringtee ja olemasoleva raudtee puhul asub Rail Baltica kolmandal tasemel. Timuska küsis vallavalitsuselt, mis on saanud 1.veebruaril toimunud volikogu komisjonide ühisistungi parandusettepanekutest? Põldmäe – oleme arutanud. Joon-objektina lõikab RB valla läbi ja muudab palju. Planeeringu realiseerimisel tuleks vähemalt põhjaosas koostada uus üldplaneering ja seda peaks finantseerima riik. Liikluskoormuste koondumiseks tuleks planeerida ja välja ehitada kergliiklusteede võrgustik samuti riigi poolt. Ühe ettekandjatest Joel Jesse sõnul ootavad valla kirjalikku seisukohta ja sinna tuleks oma soovid kirja panna. Lubas kindlasti ettepanekud ministeeriumile edasi anda. Keskkonnaspetsialist Birgit Parmas täiendas, et  vähemalt 2 müraleevendusala tuleks kindlasti lisada. Raeküla alguses ja Rae mõisa piirkonda, kuhu planeeritakse elamuid. Pirita-Ülemiste kanali teenindusrada ja sealne rohekoridor peaks kindlasti jääma avatuks nii inimestele kui ökoduktina. Soovitame võtta kooskõlastused nii Elvesolt kui Tallinna Veelt ning lisada regionaalsed rongipeatused. Vastusena saime teada, et müra modelleerimine tehakse kogu trassi ulatuses ja arvestatakse ka kumulatiivse mõjuga. Regionaalsed peatused tulevad uue maakonnaplaneeringuga. Lühikese arutelu järel leppis volikogu kokku, et vallavalitsus jätkab kooskõlastusprotsessiga, arvestades varasemat volikogu otsust ning väljendades eeltoodud soove/tingimusi RB-ga seoses.

3. Rae valla terviseprofiil ja tegevuskava 2016-2020.

Abivallavanem Jens Vendel – terviseprofiili koostamine on olnud vabatahtlik, saime toetust Harju MV-st. Agnes Samberg on kaasatud dokumendi ettevalmistamisse ning teinud ära tubli töö. Seejärel tutvustaski Agnes Samberg terviseprofiili:  Rae valla terviseprofiil on aluseks tervise arendamise tegevuskava koostamisele. Lähtutud Tervise Arengu Instituudi juhendmaterjalist. Rae valla külade sidusus on tagasihoidlik. Kogukonnaühendused võiksid nähtavamad olla (näiteks nende info leitav valla veebilehelt). Puuduvad Rae valla noorte tervisekäitumise uuringud, praegu aluseks võetud maakonna omad. Noortekeskuseid vaja nii Vaita kui Peetrisse. Pikendada linnaliini busside marsruute Rae valda. Koostada vallaelanike tervisekäitumise uuring. Meestele rohkem tähelepanu pöörata, sest meeste tervisenäitajad on kehvemad. Terviseedenduseks vaja tervisekeskust nii Jürisse kui Peetrisse. Andsin sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni esimehena ülevaate: saime hea sisulise ülevaate komisjonis. Vaja oleks andmeid eraldi meie valla elanike kohta, praegu võetud maakonna uuringust. Mõistlik on ellu rakendada tervisenõukogu, mis vaatab otsuseid läbi inimese tervisest lähtudes. Vaja on laiemat tutvustust ning arutelu. Komisjoni arvates võiks I lugemine toimuda veebruari volikogus, seejärel arutelu vallaelanikega ning teine lugemine, vastuvõtmine aprillis-mais. Potter – kas võetakse eraldi ametnik tööle? Võrklaev vastas, et ei võeta. Terviseprofiilist tulenevad vajadused integreeritakse olemasolevatesse tegevustesse ja olemasolevate ametnike töökohustuste hulka. Laius uuris,  mis uuringuid eriti vaja oleks? Sambergi sõnul võiks eelkõige uurida  noori ja teha elanike heaoluuuring.  Saime ka teada, et pea 2/3 Harjumaa valdadest on terviseprofiil olemas.  Minu ettepanekul määras volikogu parandusettepanekute tähtajaks 5.aprilli kell 12.00.

4. Pajupea külas maa munitsipaalomandisse taotlemine. Põldmäe: tegemist inimeste aiamaadega, soovime taotleda munitsipaali, et inimesed saaks oma aiamaasid edasi harida. Timuska: kui maad jäävad köögiviljakasvatusena edasiseks kasutamiseks siis tuleb seda kasutust seal koordineerida. Komisjon toetab eelnõud. Volikogu toetas 19 poolthäälega otsuse vastuvõtmist.

5. Vee-ettevõtja tegevuspiirkonna määramise punktide 1 ja 3 muutmine. Põldmäe: Elveso ettepanek on aluseks. ÜVEK arengukava näeb ette suuremat ala kui tegevuspiirkonna otsus, tuleb Peetri ja Pirita jõe piirkonnaga täiendada. Timuska: komisjon toetab. Potter – tahaks Elvesot volikogus kuulata. Põldmäe lubas, et majandusaasta aruande juures tuleb Elveso ettekanne. Volikogu toetas 20 poolthäälega.

6. Vee-ettevõtja määramine. Põldmäe: Kiili KVH on taotlenud ja võiks saada õiguse vee-ettevõtjaks Kurna piirkonnas. Timuska: komisjonil oli konkreetne pilt ees ja me toetame eelnõud.

Volikogu toetas 17 häälega otsuse vastuvõtmist. Vähenev poolthäälte arv tähendab volikogu liikmete lahkumist enne istungi lõppu. Näiteks on lahkunud Uukkivi ja Parbo, Laherand ja Kübar ning Uuemaa ei suuda lihtsalt hääletada.

7. Rae valla jäätmekava 2016-2020. Ettekandja Birgit Parmas: 30.nov kuni 14.dets oli avalikustamine, märkuseid, ettepanekuid ei laekunud. Novembri volikogus rääkisin Assakule jäätmepunkti planeerimisest, aga nüüd on Järvekülas juba valminud. Peetri piirkonda on planeeritud rajada kompostimisväljak. Torjus: keskkonnakomisjon kuulas ära põhjaliku ettekande ning peale arutelu otsustas toetada kava vastuvõtmist volikogus ühehäälselt. Volikogu toetas 17 poolthäälega määruse vastuvõtmist.

8. Eluruumi alaliste kulude piirmäärad toimetulekutoetuse arvestamisel. Ülle Parmas tutvustas eelnõud. Uus Sotsiaalhoolekande seadus sätestab täpselt need eluasemekulud, mis lähevad kompenseerimisele. Volikogu peab kinnitama määrad.  Volikogu sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni poolt tegin ettekande ja ütlesin, et arutasime 4.veebruari koosolekul. Saime põhjaliku ülevaate ning lisaks tegime näitliku perekonna tulude-kulude abil selgeks, kuidas taotlemine täpsemalt käib. Arvutuste tulemusel jõudsime arusaamisele, et eluruumi üüri kompenseerimisel tuleks 5 eurone  piirhind tõsta 8 euro peale. See aitaks paremini aidata ajutistesse raskustesse sattunud taotlejaid. Komisjoni ettepanek volikogule on toetada muudatust ja I lugemisel määrus vastu võtta.

Potter – millal viimati määrasid muudeti? Parmas vastas, et  2010 a. Uuemaa tahtis teada kui palju muudatus maksma läheb? Vastasin, et  arvestades seniseid taotlusi ning rahalist kulu neile ei näe vallavalitsuse arvestused ette toimetulekutoetuse kulu kasvu. Igal juhul tagab Eesti riik toimetulekutoetuse maksmiseks vajaliku raha. Komisjoni poolt tehtud muudatus aga kasvatab Rae valla inimeste turvatunnet.  Peale mõningast arutelu olid kõik kohalolnud volikogu liikmed (kokku 18) muudatuse ja määruse vastuvõtmise poolt.

9. Rae valla arengukava läbivaatamise ja muutmise algatamine. Võrklaev: arengukava on vastu võetud 4 a tagasi ning vahepeal on palju muutunud. Valla areng on väga kiire. See osa, mida käsitleb eelarvestrateegia, tuleks arengukavast välja jätta. Arengukavas sisaldunud tegevuskava käsitles 2011-2015 perioodi, aga arengukava ise on kehtestatud aastani 2025. Kui volikogu arengukava muutmise heaks kiidab siis otsib vald partneri, kes aitab protsessi läbi viia. Ees ootavad  analüüs, huvirühmade probleemide väljaselgitamine, tegevuste genereerimine, hindamine ja  eelarveprognoosi alusel strateegiliste valikute sõnastamine. Ajagraafik on planeeritud nii, et 1.juuliks 2016 esitame volikogule muutmisettepanekud. Soov on võtta arengukava muudatused vastu eelarvestrateegia menetlemise käigus sügisel 2016. Timuska: vallavanem andis ka komisjonis põhjaliku ülevaate ja komisjon otsustas toetada.

Potter küsis,  millal saab muudatusettepanekuid teha? Laiuse sõnul  algab praegu kohe aktiivne töö ja panustada tuleks kohe ehk osaleda aktiivselt töörühmades. Volikogus saab ettepanekuid teha peale I lugemist. Võrklaev soovitas samuti ettepanekutega mitte oodata vaid teha neid juba kohe töörühmadele, mis õige pea alustavad. Volikogu toetas 16 poolthäälega arengukava muutmise algatamist ja istung lõppes  20.48. PS! Üleslugemist väärt on volikogu liikmed, kes suutsid istungi lõpuni vastu pidada:

1. Harri Ambur
2. Andrus Ansip
3. Henri Ausmaa
4. Tõnis Kõiv
5. Aivo Hommik
6. Kaarel Kais
7. Tarmo Klaar
8. Eduard Aaslaid
9. Raivo Kruuk
10. Agu Laius
11. Erika Popovits
12. Aadi Potter
13. Endel Albin
14. Ülo Timuska
15. Aleksander Torjus
16. Kristo Priskus
17. Indrek Uuemaa
18. Margus Valgma