Rae valla opositsioon - ise ei taha, teisele ei anna
Tõnis Kõiv • February 18, 2020
Rae valla opositsioon - ise ei taha, teisele ei anna
18.veebruari 2020 Rae vallavolikogu võttis vastu esimese lisaeelarve, kinnitas huvitegevuse toetuse korra, alustas valla arengukava muutmist, aga revisjonikomisjoni neljandat liiget jälle valida ei suutnud, endist liiget kaasata ka ei tahtnud...
Rae vallavolikogu 18.veebruari 2020 istung algas tavapäraselt kell 17.30, aga järgnev nii tavapärane ei olnudki. Kõigepealt andsin sõna valla valimiskomisjoni esimehele Martin Minnile, kes informeeris volikogu, et kuna volikogu liikme Krister Parbo volitused on taastunud siis on samast ajast lõppenud asendusliikme Lisandra Talvingu volitused. Vahetus toimus tegelikult juba mõnda aega tagasi ehk 6.02.2020.
Nii see volikogu juhtimine käib, vasakpoolses arvutis avatud VOLIS ja parempoolses toimub märkmete tegemine.
Seejärel andsin sõna Raivo Uukkivile, kes esitas neli arupärimist. Esimene seotud vallavalitsusele ja volikogule makstud tasudega, teine soetud vallavalitsuse reservfondi kasutamisega, kolmas sisekontrolöri ja andmekaitsespetsialisti ametikohtade kohta ning neljandana esitas arupärimise arendaja poolt kõigile volikogu liikmetele saadud kirjast võetud küsimustega (TK: selle kohta võiks öelda, et tegi haltuurat).
Seejärel informeerisin ma volikogu liikmeid, et me kõik oleme saanud Kangrupõllu kinnistu omanik A.Roosilt kirja, kus ta avaldab imestust, miks vallavalitsus soovib temale kuuluvale teele sundvaldust seada Kindluse kooli tarbeks ja selle eest 55 310 eurot maksta, kui tema tegelikult annaks selle maa hoopis tasuta. Tasuta asjadega on aga alati kaasas mingi nõks. Antud juhul on siis tasuta andmise tingimuseks üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine, mis lubaks arendajal ridaelamute asemel kortermaju ehitada.
Enne kui andsin sõna vallavanem Madis Sarikule omapoolse seisukoha avaldamiseks, informeerisin volikogu, et meie ei saa kaaluda detailplaneeringu algatamist, sest me oleme selle õiguse andnud vallavalitsuse pädevusse ja me usaldame oma vallavalitsust nii selles kui muudes küsimustes.
Vallavanem Madis Sarik informeeris volikogu, et konkreetse maaomanikuga on suheldud, notari aegki kinni pandud, aga tehinguks ei ole siiski läinud, sest omanik ei ole kohale ilmunud. Vallavalitsus ei ole nõus ridaelamute asemele kortermajade planeerimisega, sest see toob vallale kaasa suure lisakoorma lasteaiakohtade, koolikohtade näol. Lisaks ei ole vallavalitsus nõus ka tingimusega, et kui omanik annab teemaa vallale siis võtab vald endale kohustuse Kangrupõllu kinnistu jaoks tee ja vee-ja kanalisatsioonitrassid rajada.
Selle peale saab vaid lühidalt kommenteerida, et osta ongi odavam kui tasuta saada.
Lillekimp õnnitlustega läks Ülo Timuskale ja teise tõstmise juba aegsasti Gerli Lehe ette. Et kui ta jõuab, siis üle anda ja õnnitleda.
Volikogu kinnitas üksmeelselt 7-punktilise päevakorra ja asusimegi arutama.
1. Ülevaade Rae valla 2019. aasta eelarve täitmisest- informatiivne. Ettekandja valla finantsjuht Tiit Keerma – 2019.aasta lõppes hästi. Põhitegevuse tulem oli sedapalju suurem, et laenu võis võtta vähem kui planeeritud. Ülelaekumine tulude kaupa: tulumaksu +575 tuh, tulumaksu aastane laekumine kasvab ca 3 mlj euro kaupa. Elanike kasv mõjutab. Kuni 15.jaanuarini saab elanik end registreerida seisuga kuni 30.dets, aga Maksuamet seda maksulaekumise tähenduses arvesse ei võta. Ehk siis vallakodanikul toetuse taotlemise õigus on, aga tema maksu vallaeelarvesse ei laeku. Tulud kaupade, teenuste müügist – + 343 tuhat, laekumised õiguste müügist + 442 tuh (arendajate makstav tasu. 2020.aastal eelarves lausa 1,2 mlj).
Hooldekodu kohatasusid + 51 tuh, Spordikeskusel +35 tuh.
Kulude osas oli kokkuhoid 2 mlj. Toetusi anti vähem 341 tuh, spordi-ja huvitegevuse toetusi vähem 209 tuh, juhilubade toetuseks vähem 39 tuh, personalikulud vähem 680 tuh (Järveküla ja Leerimäe lasteaiad alustasid hiljem, huvialakool kulutas vähem, keskmiselt 31 ametikohta on täitmata, keskmine palk 1343).
Majandamiskuludes kokkuhoidu 966 tuh (sh Järveküla ja Leerimäe lasteaiad, teised lasteaiad, koolitoit). Koolitoidu kokkuhoid on 140 tuh eurot ehk siis lapsi käib vähem söömas.
Investeeringutest jäi tegemata 4 mlj, sellest Kindluse kool 2,1 mlj, maanteetransport 0,9 mlj, Järveküla lasteaed 0,47 mlj, trammitee uuringute raha 0,1 mlj (tehakse 2020).
Põhivara müüki oli arvestatud 3,3 mlj, aga tegelikult müügi 4,9 mlj eest. IKEA müük (1,6 mlj) kajastub ettemaksuna.
Võlakohustusteks oli planeeritud 18 mlj, tegelik aga 11,6 mlj. Netovõlakoormus oli 24 % (võib olla isegi kuni 100).
Ettekanne oli sedavõrd põhjalik, et küsimusi ei olnud ja volikogu võttis info teadmiseks.
2. Rae valla 2020. aasta esimene lisaeelarve. Ettekanne valla finanstjuht Tiit Keerma: Sotsiaalkeskuse hanke parim pakkumine ületas eelarves olevaid vahendeid, vaja lisada 70 tuh eurot ja samapalju võtame maha puhkeparkide investeerimiskulust, sest Jüri keskväljaku ehitamisel akteeriti 2019.aastal rohkem ehitamise kulusid kui 2020 a eelarvesse oli prognoositud. Keskväljaku ehitamine käib koos tervisekeskuse hoonega, jaotatud kolmeks erinevaks osaks. 2020.aasta eelarves tekib selle objekti osas 200 tuh kokkuhoidu, millest praegu võtame 70 tuh ära.
Kaasettekanne majandus-ja eelarvekomisjon Agu Laius: 10.02.2020 arutasime ja olime ühehäälselt nõus toetama.
Küsimusi ei olnud, volikogu toetas konsensuslikult lisaeelarve vastuvõtmist.
3. 2020. aasta huvihariduse ja huvitegevuse toetus. Ettekandja abivallavanem Jens Vendel – vallavalitsus korraldas küsitluse noorte hulgas, seejärel töörühm, kes töötas materjalid läbi ja andis sisendi tegevuskavale. Tegevuskava esitatud 15.jaanuariks 2020. Antud määrus on selle tegevuskava osa.
Toetuse eesmärk on huvihariduse kättesaadavuse parandamine. Kogumaht on 20 tuhat eurot (2019 oli 18 tuh) ja toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 4000 eurot. Toetust eraldatakse 80 % taotluses toodud vahendite kogumaksumusest.
Kaasettekanne haridus-ja kultuurikomisjoni esimees Kaarel Kais: arutasime 6.02.2020 toimunud koosolekul, kohal 9/13. Juhtivkomisjoniks majandus-ja eelarvekomisjon. Komisjoni liikmed tegid mitmeid parandusettepanekuid. Arutelu summa piisavuse üle, aga see pigem juhtivkomisjoni teema. Üksmeelne ettepanek volikogule, võtta I lugemisel vastu.
Kaasettekanne majandus-ja eelarvekomisjoni esimees Agu Laius: 10.02. arutasime, kohal oli 12/13-st. Vaatasime haridus-ja kultuurikomisjoni ettepanekud läbi ja nõustusime nendega, pakkusime ka mõningaid täiendavaid. Kas 20 tuh asemel panna 22 tuhat? Ilma kalkulatsioonide ja põhjendusteta ei näinud võimalust numbri suurendamiseks. Jäi 20 tuh. Komisjoni ettepanek volikogule I lugemisel vastu võtta.
Küsimus – palun kommentaari selle kohta, miks Huvialakoolil jäi 120 tuh 2019.aastal kasutamata?
Vastus – need on erinevad asjad, määrus on eraõiguslikele võimalus.
Küsimus – 5 ametikohta täitmata huvirühmades, miks?
Vastus – hetkel ei ole kaasas andmeid huvialakooli kohta, ei oska vastata.
Kordasin seepeale üle, et hea tava kohaselt kui volikogus jääb vallavalitsuse liikmel volikogu liikme küsimusele vastamata või ei ole kohe kättesaadaval andmeid, et täpselt vastata siis vastab vallavalitsus volikogu liikmele peale volikogu kirjalikult, saates vastuse e-kirjaga.
Volikogu võttis ühehäälselt toetuse määruse vastu.
4. Rae valla arengukava läbivaatamise ja muutmise algatamine. Ettekanne vallavanem Madis Sarik: Rae valla arengukava (AK) on koostatud aastani 2025. Kuivõrd Rae vald on pidevas arengus ja järjepidevalt muutub nii Rae valla sise- kui ka väliskeskkond, on otstarbekas vaadata kehtiv AK üle ja täiendada seda ning vaadata arengukavas seni kehtivast ajast ette enam, so aastani 2030. Eelnõu eesmärgiks Rae valla AK muutmise algatamine ja vajalike tegevuste määratlemine AK-s püstitatud eesmärkide saavutamiseks, lähtudes Rae valla eelarvestrateegiast, elanikkonna ootustest, sotsiaal - majanduslikust hetkeolukorrast, prognoosidest, seadusega nõutud ning muudest kehtestatud arengudokumentidest ja valla rahalistest võimalustest.
Kaasettekanne majandus-ja eelarvekomisjon, Agu Laius: samal koosolekul arutasime. Täpsustasime, valla areng on tõesti väga kiire, AK-s vaja muudatusi teha. Ka eelmise VV planeeris seda. Täpsustasime tähtaegasid, seotud eelarvestrateegiaga. AK läbivaatamine ja muutmise algatamine oluline, üksmeelselt otsustas komisjon algatamise poolt.
Küsimus – kas siis teeme uue AK või muudame olemasolevat?
Vastus – muudame olemasolevat.
Volikogu võttis konsensuslikult otsuse vastu.
5. Rae Vallavolikogu 20.12.2016 otsusega nr 179 kehtestatud Rae valla kaugküttepiirkondade soojusmajanduse arengukava aastateks 2016 – 2026 täiendamine. Ettekandja vallavanem Madis Sarik – Põrguvälja Soojus on esitanud vallavalitsusele ettepaneku arengukava muudatuseks ning vallavalitsuse jaoks on tegemist mõistliku ettepanekuga. Täpsemaks ettekandeks annan sõna OÜ Pilvero esindajale, Villu Vares - Põrguvälja kaugküttepiirkonnas on toimunud mitmed muudatused, torustike kogupikkus on kasvanud üle kahe korra. 2025 muutuvad suitsugaaside nõuded väga rangeks ja seetõttu on vaja investeerida suitsugaaside neutraliseerimiseks. KIK toetab, Kalevi kommivabrik (Orkla) lisandub tarbijaks ja saab liita veel uusi tarbijaid. Tänu sellele tekib suvine tööstustarbija. Soojuse hind peaks langema tänaselt 62,66lt eurolt 45-ni eurot/MWh. Elektrifilter ja veeauru kondensaatori investeeringu maksumus on 850 tuh eurot.
Kaasettekanne majandus-ja eelarvekomisjon Agu Laius: 10.02.20 kuulasime ettekannet, veelgi põhjalikumalt. Sisu selge, toetuse abil arendamine on mõistlik. Ka valla huvid olemas, sest seal lähedal valla maad. Toetame muutmist.
Keskkonnakomisjoni esimees Kaido Kivistik: komisjon toimus 5.02.2020, sama ettekanne, tutvustas projekti. Vallavalitsus on ette valmistanud AK muudatuse, komisjon toetas ühehäälselt. Tekkis lisaklausel, et see õiguslikult ikka haakub kogu arengukavaga. Saime VV-st vastuse, et praegu saabki ainult nii seda AK-d muuta, sest muudatus puudutab vaid ühte piirkonda. Toetame volikogus vastuvõtmist.
Küsimus – kas väljatoodud hinnad on KM-ga või ilma?
Vastus – ilma KM-ta.
Kalle Isand: uuris volikogult, et kui paljud on lugenud kogu Rae valla kaugküttepiirkondade soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026.
Hoolimata sellest, et liiga paljud volikogu liikmed ei avaldanud, et kas nad on arengukavaga terviklikult tuttavad, otsustas volikogu ühehäälselt arengukava täiendada.
6. Rae Vallavolikogu revisjonikomisjoni liikme valimine. Ettekandja volikogu esimees Tõnis Kõiv: valla valimiskomisjoni esimees tutvustas meile otsust, mille kohaselt ei ole Lisandra Talving enam volikogu liige. L.Talving oli teatavasti volikogu poolt valitud neljas revisjonikomisjoni liige ja seega ei ole ta ka enam revisjonikomisjoni liige, sest revisjonikomisjoni saavad kuuluva vaid volikogu liikmed. Meil on vaja valida uus liige. Vaatan uue liikme valimisel eelkõige opositsiooni poole, sest tulenevalt heast tavast on volikogu revisjonikomisjon opositsiooni komisjon ja väljalangenud L.Talving esindas samuti opositsiooni.
Kuna isikuvalimised on salajased siis valimise kõigepealt kolmeliikmelise hääletuskomisjoni, kandidaatideks Madis Sarik, Martin Minn ja Urmas Alas. Volikogu toetas.
Seejärel oli kandidaatide esitamise aeg ning siis saabus vaikus. Päris mitu minutit ei juhtunud midagi.
Sain aru, et opositsioon ei ole valmis kandidaati esitama ja seetõttu katkestasin eelnõu menetlemise kandidaatide esitamise staadiumis ning palusin opositsioonil end märtsivolikoguks paremini ette valmistada, kandidaat leida ja esitada.
Enne kui järgmist punkti jõudsin välja kuulutada, teavitas Indrek Varik volikogule, et ta taandab end järgmise päevakorrapunkti arutelust, et mitte rikkuda korruptsioonivastast seadust. Indrek logis end välja infosüsteemist ja lahkus saalist.
7. Rae Vallavolikogu revisjonikomisjoni töösse kontrollimist teostava isiku kaasamine. Juhatasin sisse punkti arutelu ja selgitasin, et kuna antud päevakorrapunkti on algatanud revisjonikomisjon siis peaks sel juhul tegema ettekande revisjonikomisjoni esimees Indrek Varik. Kuna ta aga hetk tagasi end taandas ja saalist lahkus siis järgmisena peaks ettekande tegema aseesimees Indrek Uuemaa, kes on küll kirjutanud, et ta on vastu, aga volikokku kohale ei ole tulnud. Seega on ainuke võimalus anda sõna kolmandale revisjonikomisjoni liikmele, Agu Laiusele, kes tegigi ettekande:teema oli arutamisel revisjonikomisjoni koosolekul, et kuidas jätkata kontrollimist, mida on juba alustatud. Oli variant, et kui volikogu valib neljanda liikme siis äkki on neljas liige kohe valmis poolelioleva kontrollakti üle võtma. Teine variant on jätkata kontrollimist juba alustanud Lisandra Talvinguga, makstes talle vastavat hüvitist Valla põhimäärus näeb ette võimaluse kaasata eksperti ja revisjonikomisjon on seisukohal, et L.Talving on kontrollimist alustanud ja kvalifitseerub oma haridus-ja töökogemuselt eksperdiks. Komisjon pidas igal juhul paremaks, kui kontrollaktiga saab edasi liikuda.
Küsimus – kes tegi ettepaneku L.Talvingule?
Vastus – A.Laius tegi.
Küsimus – tööplaan juba eelmisel aastal vastu võetud. Mis paneb teid arvama, et kui seni ei ole tehtud siis nüüd saab tehtud?
Vastus – pool on tehtud. Kõige mõistlikum on nii jätkata. Lootus oli ka uuele komisjoni liikmele, aga seda ju ei paista kuskilt tulemas.
Küsimus – töötasu eeldab mingitki hindamise mõõdet?
Vastus – volikogu ongi hindaja, kui kinnitab kontrollakti, on töö heaks kiidetud ja saab tasu maksta. Kui volikogu lükkab tagasi, midagi välja ei maksta.
Küsimus – kas neljas liige oleks abiks olnud, oleks praegune eelnõu ära jäänud?
Vastus – oli arutlusel, aga nagu näha, siis ei paista opositsioonist seda uut liiget tulevat.
Küsimus – kontrollülesande sisu on revisjonikomisjonile esitamata, mis töö seal tehtud saab olla?
Vastus – kontrollülesanne on püstitatud ja läbi arutatud, on olemas. Protsess ei ole alguses.
Küsimus – kas aseesimees ei võiks seda tööd ära teha?
Vastus – erilist huvi ei ole tal seda tööd teha olnud? Koosolekutel ta kohal ei käi. Tööplaani kinnitamisel seda huvi üles ei näidanud, ei olnud huvi ühegi teema vastu.
Küsimus – kuna summa on sendipealt siis kuidagi on seda tööd ju mõõdetud?
Vastus – inimene küsib kätte saadavat raha (600 eurot) ja maksude lisandumisel läheb summa senditäpsuseks. Hindan, et see kulu on pigem ala- kui ülehinnatud.
Kuna küsimusi rohkem ei olnud siis oli sõnavõttude aeg.
Mart Võrklaev - küsimuste järgi otsustades on vähemalt üks opositsiooni liige teemasse süvenenud, isegi revisjonikomisjoni protokolle lugenud. Äkki ikka saame järgmisel korral neljanda liikme revisjonikomisjoni, kes suudab ka kõneksoleva kontrollakti ära teha. Teen ettepaneku katkestada eelnõu menetlus ja panna märtsis uuesti päevakorda samas järjekorras, kõigepealt revisjonikomisjoni neljanda liikme valimine ja seejärel eksperdi kaasamine.
Meelis Rosenfeld – kui teised komisjoni liikmed saavad ilma lisatasuta ära teha siis võib-olla peaks tõesti ootama uue korrani.
Raivo Uukkivi – protokolli lugemine ei ole kiiduväärt. Ei usu, et keegi opositsiooni poolt revisjonikomisjoni liikmeks tuleb.
Ülo Timuska - kuulan ja imestan opositsiooni suhtumise üle revisjoni töösse. Aseesimees ju ei soovi revisjonikomisjoni tööd teha, mis mõtet on talle seda tööd anda?
Arvestades kõlanud ettepanekuid võtsin vaheaja 5 minutit, et volikogu saaks vabamas vormis eelnõu otsustamise üle aru pidada.
Oli selge, et Rae vallavolikogu opositsioon oli võtnud seisukoha, et nemad neljanda revisjonikomisjoni liikme kandidaati ei esita ning ka eksperdina Lisandra Talvingu kaasamist ei toeta. Ehk siis ise ei tee ja ei taha, et teised teevad. Imelik suhtumine. Eriti veel arvestades, et eksperdiks palutud isik ju opositsiooni liige.
Jõudsime volikogu liikmetega arutades seisukohale, et mõistlik oleks anda opositsioonile mõtlemisaega märtsi volikoguni.
Vaheaeg lõppes 19.27.
Selgitasin volikogule, et kuna revisjonikomisjoni neljas liige jäi täna valimata, sest opositsioon ei esitanud kandidaati ja eesmärgiks peaks olema, et revisjonikomisjon saab oma liikmetega oma tööd tehtud siis on mõistlik katkestada ka eksperdi kaasamise eelnõu ning langetada otsus mõlema osas järgmisel kuul, s t märtsis 2020.
Volikogu lõppes 19.28.
PS! Rõõm oli tõdeda, et tänasel volikogul oli juba paar pealtvaatajat, vähemalt alguses. Hiljem nad kas läksid minema või suundusid rõdule ja seal olijaid istungit juhtides lihtsalt ei näe.
Nii see volikogu juhtimine käib, vasakpoolses arvutis avatud VOLIS ja parempoolses toimub märkmete tegemine.
Seejärel andsin sõna Raivo Uukkivile, kes esitas neli arupärimist. Esimene seotud vallavalitsusele ja volikogule makstud tasudega, teine soetud vallavalitsuse reservfondi kasutamisega, kolmas sisekontrolöri ja andmekaitsespetsialisti ametikohtade kohta ning neljandana esitas arupärimise arendaja poolt kõigile volikogu liikmetele saadud kirjast võetud küsimustega (TK: selle kohta võiks öelda, et tegi haltuurat).
Seejärel informeerisin ma volikogu liikmeid, et me kõik oleme saanud Kangrupõllu kinnistu omanik A.Roosilt kirja, kus ta avaldab imestust, miks vallavalitsus soovib temale kuuluvale teele sundvaldust seada Kindluse kooli tarbeks ja selle eest 55 310 eurot maksta, kui tema tegelikult annaks selle maa hoopis tasuta. Tasuta asjadega on aga alati kaasas mingi nõks. Antud juhul on siis tasuta andmise tingimuseks üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine, mis lubaks arendajal ridaelamute asemel kortermaju ehitada.
Enne kui andsin sõna vallavanem Madis Sarikule omapoolse seisukoha avaldamiseks, informeerisin volikogu, et meie ei saa kaaluda detailplaneeringu algatamist, sest me oleme selle õiguse andnud vallavalitsuse pädevusse ja me usaldame oma vallavalitsust nii selles kui muudes küsimustes.
Vallavanem Madis Sarik informeeris volikogu, et konkreetse maaomanikuga on suheldud, notari aegki kinni pandud, aga tehinguks ei ole siiski läinud, sest omanik ei ole kohale ilmunud. Vallavalitsus ei ole nõus ridaelamute asemele kortermajade planeerimisega, sest see toob vallale kaasa suure lisakoorma lasteaiakohtade, koolikohtade näol. Lisaks ei ole vallavalitsus nõus ka tingimusega, et kui omanik annab teemaa vallale siis võtab vald endale kohustuse Kangrupõllu kinnistu jaoks tee ja vee-ja kanalisatsioonitrassid rajada.
Selle peale saab vaid lühidalt kommenteerida, et osta ongi odavam kui tasuta saada.
Lillekimp õnnitlustega läks Ülo Timuskale ja teise tõstmise juba aegsasti Gerli Lehe ette. Et kui ta jõuab, siis üle anda ja õnnitleda.
Volikogu kinnitas üksmeelselt 7-punktilise päevakorra ja asusimegi arutama.
1. Ülevaade Rae valla 2019. aasta eelarve täitmisest- informatiivne. Ettekandja valla finantsjuht Tiit Keerma – 2019.aasta lõppes hästi. Põhitegevuse tulem oli sedapalju suurem, et laenu võis võtta vähem kui planeeritud. Ülelaekumine tulude kaupa: tulumaksu +575 tuh, tulumaksu aastane laekumine kasvab ca 3 mlj euro kaupa. Elanike kasv mõjutab. Kuni 15.jaanuarini saab elanik end registreerida seisuga kuni 30.dets, aga Maksuamet seda maksulaekumise tähenduses arvesse ei võta. Ehk siis vallakodanikul toetuse taotlemise õigus on, aga tema maksu vallaeelarvesse ei laeku. Tulud kaupade, teenuste müügist – + 343 tuhat, laekumised õiguste müügist + 442 tuh (arendajate makstav tasu. 2020.aastal eelarves lausa 1,2 mlj).
Hooldekodu kohatasusid + 51 tuh, Spordikeskusel +35 tuh.
Kulude osas oli kokkuhoid 2 mlj. Toetusi anti vähem 341 tuh, spordi-ja huvitegevuse toetusi vähem 209 tuh, juhilubade toetuseks vähem 39 tuh, personalikulud vähem 680 tuh (Järveküla ja Leerimäe lasteaiad alustasid hiljem, huvialakool kulutas vähem, keskmiselt 31 ametikohta on täitmata, keskmine palk 1343).
Majandamiskuludes kokkuhoidu 966 tuh (sh Järveküla ja Leerimäe lasteaiad, teised lasteaiad, koolitoit). Koolitoidu kokkuhoid on 140 tuh eurot ehk siis lapsi käib vähem söömas.
Investeeringutest jäi tegemata 4 mlj, sellest Kindluse kool 2,1 mlj, maanteetransport 0,9 mlj, Järveküla lasteaed 0,47 mlj, trammitee uuringute raha 0,1 mlj (tehakse 2020).
Põhivara müüki oli arvestatud 3,3 mlj, aga tegelikult müügi 4,9 mlj eest. IKEA müük (1,6 mlj) kajastub ettemaksuna.
Võlakohustusteks oli planeeritud 18 mlj, tegelik aga 11,6 mlj. Netovõlakoormus oli 24 % (võib olla isegi kuni 100).
Ettekanne oli sedavõrd põhjalik, et küsimusi ei olnud ja volikogu võttis info teadmiseks.
2. Rae valla 2020. aasta esimene lisaeelarve. Ettekanne valla finanstjuht Tiit Keerma: Sotsiaalkeskuse hanke parim pakkumine ületas eelarves olevaid vahendeid, vaja lisada 70 tuh eurot ja samapalju võtame maha puhkeparkide investeerimiskulust, sest Jüri keskväljaku ehitamisel akteeriti 2019.aastal rohkem ehitamise kulusid kui 2020 a eelarvesse oli prognoositud. Keskväljaku ehitamine käib koos tervisekeskuse hoonega, jaotatud kolmeks erinevaks osaks. 2020.aasta eelarves tekib selle objekti osas 200 tuh kokkuhoidu, millest praegu võtame 70 tuh ära.
Kaasettekanne majandus-ja eelarvekomisjon Agu Laius: 10.02.2020 arutasime ja olime ühehäälselt nõus toetama.
Küsimusi ei olnud, volikogu toetas konsensuslikult lisaeelarve vastuvõtmist.
3. 2020. aasta huvihariduse ja huvitegevuse toetus. Ettekandja abivallavanem Jens Vendel – vallavalitsus korraldas küsitluse noorte hulgas, seejärel töörühm, kes töötas materjalid läbi ja andis sisendi tegevuskavale. Tegevuskava esitatud 15.jaanuariks 2020. Antud määrus on selle tegevuskava osa.
Toetuse eesmärk on huvihariduse kättesaadavuse parandamine. Kogumaht on 20 tuhat eurot (2019 oli 18 tuh) ja toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 4000 eurot. Toetust eraldatakse 80 % taotluses toodud vahendite kogumaksumusest.
Kaasettekanne haridus-ja kultuurikomisjoni esimees Kaarel Kais: arutasime 6.02.2020 toimunud koosolekul, kohal 9/13. Juhtivkomisjoniks majandus-ja eelarvekomisjon. Komisjoni liikmed tegid mitmeid parandusettepanekuid. Arutelu summa piisavuse üle, aga see pigem juhtivkomisjoni teema. Üksmeelne ettepanek volikogule, võtta I lugemisel vastu.
Kaasettekanne majandus-ja eelarvekomisjoni esimees Agu Laius: 10.02. arutasime, kohal oli 12/13-st. Vaatasime haridus-ja kultuurikomisjoni ettepanekud läbi ja nõustusime nendega, pakkusime ka mõningaid täiendavaid. Kas 20 tuh asemel panna 22 tuhat? Ilma kalkulatsioonide ja põhjendusteta ei näinud võimalust numbri suurendamiseks. Jäi 20 tuh. Komisjoni ettepanek volikogule I lugemisel vastu võtta.
Küsimus – palun kommentaari selle kohta, miks Huvialakoolil jäi 120 tuh 2019.aastal kasutamata?
Vastus – need on erinevad asjad, määrus on eraõiguslikele võimalus.
Küsimus – 5 ametikohta täitmata huvirühmades, miks?
Vastus – hetkel ei ole kaasas andmeid huvialakooli kohta, ei oska vastata.
Kordasin seepeale üle, et hea tava kohaselt kui volikogus jääb vallavalitsuse liikmel volikogu liikme küsimusele vastamata või ei ole kohe kättesaadaval andmeid, et täpselt vastata siis vastab vallavalitsus volikogu liikmele peale volikogu kirjalikult, saates vastuse e-kirjaga.
Volikogu võttis ühehäälselt toetuse määruse vastu.
4. Rae valla arengukava läbivaatamise ja muutmise algatamine. Ettekanne vallavanem Madis Sarik: Rae valla arengukava (AK) on koostatud aastani 2025. Kuivõrd Rae vald on pidevas arengus ja järjepidevalt muutub nii Rae valla sise- kui ka väliskeskkond, on otstarbekas vaadata kehtiv AK üle ja täiendada seda ning vaadata arengukavas seni kehtivast ajast ette enam, so aastani 2030. Eelnõu eesmärgiks Rae valla AK muutmise algatamine ja vajalike tegevuste määratlemine AK-s püstitatud eesmärkide saavutamiseks, lähtudes Rae valla eelarvestrateegiast, elanikkonna ootustest, sotsiaal - majanduslikust hetkeolukorrast, prognoosidest, seadusega nõutud ning muudest kehtestatud arengudokumentidest ja valla rahalistest võimalustest.
Kaasettekanne majandus-ja eelarvekomisjon, Agu Laius: samal koosolekul arutasime. Täpsustasime, valla areng on tõesti väga kiire, AK-s vaja muudatusi teha. Ka eelmise VV planeeris seda. Täpsustasime tähtaegasid, seotud eelarvestrateegiaga. AK läbivaatamine ja muutmise algatamine oluline, üksmeelselt otsustas komisjon algatamise poolt.
Küsimus – kas siis teeme uue AK või muudame olemasolevat?
Vastus – muudame olemasolevat.
Volikogu võttis konsensuslikult otsuse vastu.
5. Rae Vallavolikogu 20.12.2016 otsusega nr 179 kehtestatud Rae valla kaugküttepiirkondade soojusmajanduse arengukava aastateks 2016 – 2026 täiendamine. Ettekandja vallavanem Madis Sarik – Põrguvälja Soojus on esitanud vallavalitsusele ettepaneku arengukava muudatuseks ning vallavalitsuse jaoks on tegemist mõistliku ettepanekuga. Täpsemaks ettekandeks annan sõna OÜ Pilvero esindajale, Villu Vares - Põrguvälja kaugküttepiirkonnas on toimunud mitmed muudatused, torustike kogupikkus on kasvanud üle kahe korra. 2025 muutuvad suitsugaaside nõuded väga rangeks ja seetõttu on vaja investeerida suitsugaaside neutraliseerimiseks. KIK toetab, Kalevi kommivabrik (Orkla) lisandub tarbijaks ja saab liita veel uusi tarbijaid. Tänu sellele tekib suvine tööstustarbija. Soojuse hind peaks langema tänaselt 62,66lt eurolt 45-ni eurot/MWh. Elektrifilter ja veeauru kondensaatori investeeringu maksumus on 850 tuh eurot.
Kaasettekanne majandus-ja eelarvekomisjon Agu Laius: 10.02.20 kuulasime ettekannet, veelgi põhjalikumalt. Sisu selge, toetuse abil arendamine on mõistlik. Ka valla huvid olemas, sest seal lähedal valla maad. Toetame muutmist.
Keskkonnakomisjoni esimees Kaido Kivistik: komisjon toimus 5.02.2020, sama ettekanne, tutvustas projekti. Vallavalitsus on ette valmistanud AK muudatuse, komisjon toetas ühehäälselt. Tekkis lisaklausel, et see õiguslikult ikka haakub kogu arengukavaga. Saime VV-st vastuse, et praegu saabki ainult nii seda AK-d muuta, sest muudatus puudutab vaid ühte piirkonda. Toetame volikogus vastuvõtmist.
Küsimus – kas väljatoodud hinnad on KM-ga või ilma?
Vastus – ilma KM-ta.
Kalle Isand: uuris volikogult, et kui paljud on lugenud kogu Rae valla kaugküttepiirkondade soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026.
Hoolimata sellest, et liiga paljud volikogu liikmed ei avaldanud, et kas nad on arengukavaga terviklikult tuttavad, otsustas volikogu ühehäälselt arengukava täiendada.
6. Rae Vallavolikogu revisjonikomisjoni liikme valimine. Ettekandja volikogu esimees Tõnis Kõiv: valla valimiskomisjoni esimees tutvustas meile otsust, mille kohaselt ei ole Lisandra Talving enam volikogu liige. L.Talving oli teatavasti volikogu poolt valitud neljas revisjonikomisjoni liige ja seega ei ole ta ka enam revisjonikomisjoni liige, sest revisjonikomisjoni saavad kuuluva vaid volikogu liikmed. Meil on vaja valida uus liige. Vaatan uue liikme valimisel eelkõige opositsiooni poole, sest tulenevalt heast tavast on volikogu revisjonikomisjon opositsiooni komisjon ja väljalangenud L.Talving esindas samuti opositsiooni.
Kuna isikuvalimised on salajased siis valimise kõigepealt kolmeliikmelise hääletuskomisjoni, kandidaatideks Madis Sarik, Martin Minn ja Urmas Alas. Volikogu toetas.
Seejärel oli kandidaatide esitamise aeg ning siis saabus vaikus. Päris mitu minutit ei juhtunud midagi.
Sain aru, et opositsioon ei ole valmis kandidaati esitama ja seetõttu katkestasin eelnõu menetlemise kandidaatide esitamise staadiumis ning palusin opositsioonil end märtsivolikoguks paremini ette valmistada, kandidaat leida ja esitada.
Enne kui järgmist punkti jõudsin välja kuulutada, teavitas Indrek Varik volikogule, et ta taandab end järgmise päevakorrapunkti arutelust, et mitte rikkuda korruptsioonivastast seadust. Indrek logis end välja infosüsteemist ja lahkus saalist.
7. Rae Vallavolikogu revisjonikomisjoni töösse kontrollimist teostava isiku kaasamine. Juhatasin sisse punkti arutelu ja selgitasin, et kuna antud päevakorrapunkti on algatanud revisjonikomisjon siis peaks sel juhul tegema ettekande revisjonikomisjoni esimees Indrek Varik. Kuna ta aga hetk tagasi end taandas ja saalist lahkus siis järgmisena peaks ettekande tegema aseesimees Indrek Uuemaa, kes on küll kirjutanud, et ta on vastu, aga volikokku kohale ei ole tulnud. Seega on ainuke võimalus anda sõna kolmandale revisjonikomisjoni liikmele, Agu Laiusele, kes tegigi ettekande:teema oli arutamisel revisjonikomisjoni koosolekul, et kuidas jätkata kontrollimist, mida on juba alustatud. Oli variant, et kui volikogu valib neljanda liikme siis äkki on neljas liige kohe valmis poolelioleva kontrollakti üle võtma. Teine variant on jätkata kontrollimist juba alustanud Lisandra Talvinguga, makstes talle vastavat hüvitist Valla põhimäärus näeb ette võimaluse kaasata eksperti ja revisjonikomisjon on seisukohal, et L.Talving on kontrollimist alustanud ja kvalifitseerub oma haridus-ja töökogemuselt eksperdiks. Komisjon pidas igal juhul paremaks, kui kontrollaktiga saab edasi liikuda.
Küsimus – kes tegi ettepaneku L.Talvingule?
Vastus – A.Laius tegi.
Küsimus – tööplaan juba eelmisel aastal vastu võetud. Mis paneb teid arvama, et kui seni ei ole tehtud siis nüüd saab tehtud?
Vastus – pool on tehtud. Kõige mõistlikum on nii jätkata. Lootus oli ka uuele komisjoni liikmele, aga seda ju ei paista kuskilt tulemas.
Küsimus – töötasu eeldab mingitki hindamise mõõdet?
Vastus – volikogu ongi hindaja, kui kinnitab kontrollakti, on töö heaks kiidetud ja saab tasu maksta. Kui volikogu lükkab tagasi, midagi välja ei maksta.
Küsimus – kas neljas liige oleks abiks olnud, oleks praegune eelnõu ära jäänud?
Vastus – oli arutlusel, aga nagu näha, siis ei paista opositsioonist seda uut liiget tulevat.
Küsimus – kontrollülesande sisu on revisjonikomisjonile esitamata, mis töö seal tehtud saab olla?
Vastus – kontrollülesanne on püstitatud ja läbi arutatud, on olemas. Protsess ei ole alguses.
Küsimus – kas aseesimees ei võiks seda tööd ära teha?
Vastus – erilist huvi ei ole tal seda tööd teha olnud? Koosolekutel ta kohal ei käi. Tööplaani kinnitamisel seda huvi üles ei näidanud, ei olnud huvi ühegi teema vastu.
Küsimus – kuna summa on sendipealt siis kuidagi on seda tööd ju mõõdetud?
Vastus – inimene küsib kätte saadavat raha (600 eurot) ja maksude lisandumisel läheb summa senditäpsuseks. Hindan, et see kulu on pigem ala- kui ülehinnatud.
Kuna küsimusi rohkem ei olnud siis oli sõnavõttude aeg.
Mart Võrklaev - küsimuste järgi otsustades on vähemalt üks opositsiooni liige teemasse süvenenud, isegi revisjonikomisjoni protokolle lugenud. Äkki ikka saame järgmisel korral neljanda liikme revisjonikomisjoni, kes suudab ka kõneksoleva kontrollakti ära teha. Teen ettepaneku katkestada eelnõu menetlus ja panna märtsis uuesti päevakorda samas järjekorras, kõigepealt revisjonikomisjoni neljanda liikme valimine ja seejärel eksperdi kaasamine.
Meelis Rosenfeld – kui teised komisjoni liikmed saavad ilma lisatasuta ära teha siis võib-olla peaks tõesti ootama uue korrani.
Raivo Uukkivi – protokolli lugemine ei ole kiiduväärt. Ei usu, et keegi opositsiooni poolt revisjonikomisjoni liikmeks tuleb.
Ülo Timuska - kuulan ja imestan opositsiooni suhtumise üle revisjoni töösse. Aseesimees ju ei soovi revisjonikomisjoni tööd teha, mis mõtet on talle seda tööd anda?
Arvestades kõlanud ettepanekuid võtsin vaheaja 5 minutit, et volikogu saaks vabamas vormis eelnõu otsustamise üle aru pidada.
Oli selge, et Rae vallavolikogu opositsioon oli võtnud seisukoha, et nemad neljanda revisjonikomisjoni liikme kandidaati ei esita ning ka eksperdina Lisandra Talvingu kaasamist ei toeta. Ehk siis ise ei tee ja ei taha, et teised teevad. Imelik suhtumine. Eriti veel arvestades, et eksperdiks palutud isik ju opositsiooni liige.
Jõudsime volikogu liikmetega arutades seisukohale, et mõistlik oleks anda opositsioonile mõtlemisaega märtsi volikoguni.
Vaheaeg lõppes 19.27.
Selgitasin volikogule, et kuna revisjonikomisjoni neljas liige jäi täna valimata, sest opositsioon ei esitanud kandidaati ja eesmärgiks peaks olema, et revisjonikomisjon saab oma liikmetega oma tööd tehtud siis on mõistlik katkestada ka eksperdi kaasamise eelnõu ning langetada otsus mõlema osas järgmisel kuul, s t märtsis 2020.
Volikogu lõppes 19.28.
PS! Rõõm oli tõdeda, et tänasel volikogul oli juba paar pealtvaatajat, vähemalt alguses. Hiljem nad kas läksid minema või suundusid rõdule ja seal olijaid istungit juhtides lihtsalt ei näe.