Rae valla kärpe-eelarve alles tuleb
Tõnis Kõiv • May 19, 2020
Rae valla kärpe-eelarve alles tuleb
Teisipäeval, 19.mail 2020 kell 17:30 alanud Rae vallavolikogu päevakorras oli 11 punkti, sh teise lisaeelarve vastuvõtmine, põhimääruse muutmine, innovatsioonikomisjoni loomine, heakorraeeskirja lugemine ja veel mitmeid huvitavaid teemasid...
Kuna eriolukord on lõppenud siis tervitasin volikogu liikmeid Rae kultuurikeskuse suures saalis, Skype kaudu koosolekud on selleks korraks läbi. Siiski kasutame mõistlikke ettevaatusabinõusid ehk volikogu liikmed istuvad üksteisest kaugemal, me ei kätle ning soovitav on kasutada näomaski kui oma tervislikus seisundis kindel ei ole.
Vallavolikogu eriolukorra järel, foto: I.Varik
Selgitasin, et mikrofon on kasutamiseks ettekandjale ning teistel palun rääkimisel kõvemat häält kasutada ning kolleegidel mitte samal ajal rääkida. Etteruttavalt tuleb öelda, et saime kõik sellega kenasti hakkama.
Enne päevakorra juurde asumist informeerisin volikogu Isamaa fraktsiooni moodustamisest. Tulenevalt Rae valla põhimääruse § 36 lõikest 1 on volikogu Isamaa nimekirjas valitud saadikud moodustanud 12.mail 2020 fraktsiooni Isamaa ja valinud esimeheks Agu Laiuse. Allkirjastatud Gerli Lehe, Ülo Timuska ja Agu Laiuse poolt.
Seejärel tervitasin uut volikogu asendusliiget Tarmo Vahtrast ning siis oli järg vaba mikrofoni käes. Sõna sai Raivo Uukkivi, kes esitas küsimused Kangrupõllu kinnistuga seoses ning teised küsimused seoses Sotsiaalkeskuse ehitamisega, alates ehitushankest.
Sünnipäevaliste õnnitlemine käib ka nüüd teistmoodi. Eemalasuvale lauale olid pandud kimbud ning kollast värvi lilled läksid Raivo Uukkivile ja Oleg Tsubarovile, roosad Bärbel Salumäele ning valged Tarmo Gutmannile. Volikogu õnnitles igat sünnipäevalist aplausiga ning lilled võtab lahkudes igaüks ise vaasist kaasa.
Seejärel andsin sõna vallavanem Madis Sarikule ülevaateks: praegune hädaolukord on isegi keerulisem kui eriolukorras asjade sulgemine. Raporteid kordama ei hakka, neid on volikogule saadetud 7.
Koolid on suletud õppeaasta lõpuni, toimub vajadusel individuaalõpe. Kuni juuni lõpuni lõpetatud huvihariduslikud tegevused. Sporditreeningud teatud piirides lubatud. Lõpetamised (gümn, pk, lasteaed), lasteaia lõpetamise ärajäämine on kõige suurem probleem. Toimub rühma kaupa, ilma lapsevanemateta. Vaida ja Lagedi lõpetavad ühekaupa, suured koolid väliüritusena, klassikaupa.
Spordisaalid ja ujulad on avatud, v a Lagedi ja Vaida. Saunad üle 70 kraadi on avatud.
Noortekeskused suletud 31.juulini (mobiilne ja õues).
Vallamajas vastuvõtt avatud, dokumente saab üle anda. Vastuvõtt on võimalik kui eelnevalt kokku lepitud. Jätkub kuni juunikuuni.
Hooldekodus kõik hästi. Regionaalses kriisikomisjonis osalen iga nädal, Harjumaa nakatumise trend on natuke tõusujoones.
Küsimus– kas vallamajast on inimesi töölt lahkunud?
Vastus - inimesi lahkunud ei ole, juurde on tulnud. Kahte uut töötajat ei ole silmast silma veel näinudki. Äraminejaid ja tühje kohti on tekkinud ka enne kriisi.
Küsimus – kas A.Puna ei tööta enam?
Vastus – ei tööta. Uus inimene on ametis.
Kinnitasime päevakorra ja asumise punkte läbi vaatama.
1. Rae valla 2019. majandusaasta aruande kinnitamine. Esimene ettekandja pearaamatupidaja Anneli Viimsalu: RMT aastaaruandes mitmed lisad, teen ülevaate põhinäitajatest. Varad on kasvanud ca 9 mlj 2019.aastal, põhiliselt hooned. Tuludest põhiline maksud, kuludest personalikulud, töötajate arv on kasvanud 985,57-ni (taandatud täistööajale). Tulem 5,3 mlj. Seotud isikute deklaratsioon on dokument, millest aruandes kajastub vaid neli rida, aga audiitor vajab kogu infot. Eriti saadud toetused. 55 inimest esitasid selle deklaratsiooni, 4 jätsid esitamata: Suurekivi, Rosenfeld, Uukkivi, Vodja (TK: täpsustus 29.maist 2020, Uukkivi asemel jättis deklaratsiooni esitamata siiski Uuemaa. Ebatäpsus tulenes suulisest ettekandest volikogus ja sai tähelepanujuhtimise järel üle täpsustatud).
Teine põhiettekanne – valla finantsjuht Tiit Keerma. Tegevusaruanne, selle koostamisel on vabamad käed. Peab olema ülevaatlik ka esimest korda lugejale. 2019 oli hea aasta, valla tuludest on ca 68 % üksikisiku tulumaksust, ca 50 % valla elanikest on maksumaksjad. Ülejäänud on koolilapsed, pensionärid, töötud ja dividendidest elatujad (kes endale palka ei maksa). Elanike juurdekasvu tempo on 2020 natuke langenud, just aprillis. Mehaaniline juurdekasv põhiline. Peetri kandis on 52,9 % valla elanikest (1.05.2020 seis), Jüris 32,1%, Lagedil 8,2 % ja Vaidas 6,8%.
2019.aasta keskmine palk tõusis Rae vallas 6,9 %, riigi tipus on Viimsi (paari euroga kõrgem) ja seejärel Rae vald. Tulumaksulaekumine on 2019.aastal olnud üle trendi. Eelarve põhinäitajad on head, tulu oli 980 tuhat üle eelarve, tulem 3 mlj üle plaanitu, põhivara müüki 1,5 mlj rohkem, laenu võtsime 6,5 mlj vähem.
Individuaalsest netovõlakoormusest tulenev vaba laenuvõimekus 23 mlj. Töötute arv Rae vallas kasvab (eilse seisuga 561 inimest), tavapärane alla 300.
Küsimus – rahvastiku juurdekasvu kõver ja majandussurutis, kas viimane tekitab rahvastiku juurdekasvu?
Vastus – maksumaksjate arv kasvab, keskmise palga kasv kiirem, need ongi otsesed mõjud.
Küsimus – kas keskmine sissetulek mõjutab Rae valda tulekut?
Vastus – pigem mitte, sõltuvus vastupidine.
Kaasettekanded komisjoni esimehed Bärbel Salumäe: 11.mail ühiskoosolekul arutasime, 9 liiget kohal, toetasime vastuvõtmist. Kaarel Kais:11.mail, 4 liiget kohal, toetasime; Kaido Kivistik: 11.mail, 7 liiget osales, kõik toetasid; Indrek Varik: 13.mail arutasime, osales vallavalitsus, audiitor. Nõustume audiitori arvamusega. Kinnitada. Ülevaade revisjonikomisjoni tegevusest: 4 liikmega alustasime, praegu 3. 2019 a tööplaanis 3 punkti, neist 2 on täidetud. Muret teeb, et üks komisjoni liige (Uuemaa) ei ole nõus tööd tegema. Agu Laius: ühiskoosolek toimus 11.mail, ettekandjad samad. Ühiselt olime seda meelt, et aruanne kinnitada. Kohal oli 9/13-st.
Küsimus – revisjonikomisjon ei tuvastanud olulisi vastuolusid, milliseid siis tuvastas?
Vastus – ühe töökoha mittetäitmine oli teemaks.
Hääletus: 16 poolt, vastu ega erapooletuid ei olnud, 6 jätsid hääletamata. Kinnitatud.
2. Rae valla 2020. aasta 3 kuu majandustegevuse ülevaade. Ettekandja Tiit Keerma:
Esimesed kolm kuud on veel head, üksikisiku tulumaksu osas ei ole mõju veel avaldunud. Maksuvõlgade intressimaksetest vabastamine on oma mõju avaldunud. Tehniliselt võttes peaks edasilükatud maksukohustus hiljem tasutud saama. Esimese kolme kuu laekumine on 26 %, majanduskuludes kajastub juba märtsi teise poole kokkuhoid.
Küsimus – KOVid saavad riigieelarvest toetust, palju Rae vald saab?
Vastus – 980 tuhat.
Küsimus – kuidas kavandatud põhivara müük?’
Vastus – eelarves kavandatu (1,4 mlj) kohaselt, aga seis on pessimistlik. Arendajatelt peab ka 800 tuh veel lisaks tulema, kas tuleb?!
Küsimus – likviidsete varade jääk, miks?
Vastus – see on pangakontode seis.
Küsimus – laenukohustuste võtmine, millal võtame eelarves plaanitud 13 mlj?
Vastus – praegu kasutame olemasolevat raha, et säästa laenuintressidelt. 5.juunil võtame.
Küsimus – mis objektid müügiplaanis olid?
Vastus – samad maad, mis varemgi müügis olnud. Tartu mnt ääres, Soodevahe kandis. Järgmine likviidne kant IKEA ümbrus.
Volikogu võttis info teadmiseks.
3. Rae valla 2020. aasta teine lisaeelarve. Ettekandja Tiit Keerma: Eelarve kinnitame detsembris, siis ei ole veel teada riigi toetusfondi suurust. Nüüd on see teadmine, täiendame eelarvet riigilt saadava raha täpse kajastamisega. Riik eraldas abiraha: põhivara sihtfinantseerimiseks 980 tuhat (uued investeeringud, mida ei ole 2020 eelarves), toetusfondi 732 tuhat. Laenu võtmine on plaanis 5.juunil 2020 ja laenu vaja võtta 2 mlj rohkem (aga seda 2021 a arvelt, sest ehitatakse kiiremini Kindluse kooli). Kogusumma jääb paika, kooskõlas eelarvestrateegiaga.
Kaasettekanne Agu Laius – samal koosolekul arutasime. Ettekanne oli põhjalik. Täpsustusi kuulsime volikogus, mis tulenesid RaM-i määrusest. Üksmeelne otsus, võtta vastu I lugemisel.
Küsimus – miks lisaeelarve kokkuhoidu ei kajasta?
Vastus – hetkel ei ole veel piisavalt sisendinfot tulude vähenemise kohta. Asutustele kokkuhoiu ülesanded antud, hetkel numbriliselt piiritlemata. Sellel on mõju. Tehakse vaid hädavajalikke kulusid, pea kahekordne majanduskulu vähenemine. Hiljemalt septembri volikokku tuleb negatiivne lisaeelarve.
Küsimus – kas abipakette on veel tulemas ja mis on katteallikas eelarve vähendamisele?
Vastus – ei ole infot, tõenäoliselt pikendatakse olemasolevaid. Investeeringuid pidurdada ei saa, mõned tuleb ära jätta (ca 1,3 mlj eest). Väiksemad tööd. Personalikuludest vähendame lisa- ja motivatsioonitasusid. Mitte põhipalka.
Küsimus – miks on vaja Kindluse kooli ehitamiseks laenu lisaks võtta?
Vastus - vald on huvitatud, et II ja III etapp oleks tehtud varem, kiiremini. Vald teeb seda enda huvides, mitte ehitaja huvides. Lepingus on kirjas objekti maht ja seda ei ületata.
Küsimus – kust see majanduskulude kokkuhoid tuleb?
Vastus – teeme kõike vähem.
Volikogu kinnitas häältega 16 poolt, neli vastu lisaeelarve.
4. Rae Vallavolikogu 12. aprilli 2011 määruse nr 56 „Rae valla põhimäärus“ muutmine, 2. lugemine;
Põhimääruse muutmise algatajad Tõnis Kõiv ja Agu Laius. Andsin sõna ettekandeks Agu Laiusele: muudatus korrigeerib volikogu esimehe valimise protseduuri ja sätestab eriolukorras volikogu elektroonilise läbiviimise. Majandus-ja eelarvekomisjon: parandusettepanekuid ei tulnud, komisjon toetab vastuvõtmist.
Sõnavõtt RU – möönan, et ei jõudnud õigeks ajaks ettepanekuid teha. Palun saata kolmandale lugemisele.
Agu Laius – uus algatus tuleks teha.
Tõnis Kõiv – parandusettepanekute tegemiseks oli aeg antud, viimane võimalus oli esitada ettepanekuid juhtivkomisjonis ehk majandus-ja eelarvekomisjonis. Kui kõik need võimalused on mööda lastud siis tuleb lihtsalt uus eelnõu esitada. Volikogu liikmete eelnõud on teretulnud.
Kuna ainult 5 volikogu liiget olid kolmandale lugemisele saatmise poolt ja 13 vastu siis panin eelnõu lõpphääletusele. 17 poolthäälega leidis põhimääruse muudatus heakskiitu.
5. Sotsiaalteenuste osutamise kord Rae vallas, 2. lugemine. Ettekandja Jens Vendel: II lugemisel, vallavalitsus tegi ise ettepanekuid, et eelnõu saaks paremaks.
Kaasettekanne Bärbel Salumäe – 5.mai koosolekul arutasime, kohal oli 10 liiget. Toetame vastuvõtmist.
Hääletus – poolt 18, vastu 0, erapooletu 1, 3 jätsid hääletamata.
6. Rae valla heakorraeeskiri. Ettekandja abivallavanem Priit Põldmäe: vajadus tuleb elust enesest. Eelmise aastal haljastusfirmaga toimunu oli teine tõuge, tiheasustusega alal tekib ehitusest ja ka põllumajandusest teedele reostust ning viimane tõuge UP-steam autopesu teenus vajab samuti reguleerimist. Seetõttu tegimegi lausa uue määruse, et sõnastus oleks ühtlasem ja arusaadavam. Valda on laekunud erinevaid ettepanekuid, huvi on suur, sest see mõjutab paljusid.
Kaasettekanne Kaido Kivistik – 6.mail arutasime. Parandusettepanekuid ja ka parema arusaamise huvides tehtud ettepanekuid oli mitmeid. Eesmärk on kõik ettepanekud kokku korjata ja neid menetleda. Mitte vastu võtta I lugemisel.
Küsimus – kas vallavalitsus arutab läbi ka infopäringud?
Vastus – jah, ikka arutame.
Küsimus – kas vald on võimeline kõike kontrollima ka, mis eeskirja sisse kirjutatud?
Vastus – olukord läheb pigem paindlikumaks, aga tegeleda ikka jõuame. Täiskohaga järelevalveametnik.
Küsimus – niitmise lõdvendamine, kahelt korralt väheneb ühe korrani, miks?
Vastus – eks see ole kompromissi koht, inimesed on erinevad.
Küsimus – kuidas romulad kontrolli alla saada?
Vastus – avalikes kohtades oleme saanud kontrolli alla. Üks Tammiku taga ja ABB-i vastas. Tegeleme, KKI abiga.
I.Varik – elukeskkonna kvaliteet, meil on Kopli külas nii haja-asustust kui tiheasustus. Põllumajandustööde tegijad peavad teed ära koristama ja ehitusobjektidel tuleb tagada rehvide puhtus. Aga seda tuleks nõuda mõistlikult ja neid peab saama ka jälgida. Tallinna ehitusobjektidel on nõutud omada puhastusjaama. Äkki Rae vallas peaks tegema kord päevas, kui tööd on lõppenud. Põllumeestel ka äkki siiski üks kord päevas ja kui puhas siis ikka tee olema peaks. 1 tund peale tööde lõppu ja mitte harvem kui 1 kord päevas. Ka meil võiks puhastusjaama nõuda.
Ehitamine Peetris, Mõigu teel. Miks peaks kõik Mõigu teel sõitjad oma autopesuga selle eest maksma? Ei peakski
T.Kõiv – heakorraeeskiri puudutab praktiliselt meid kõiki. Mul on plaanis teha mõned ettepanekud, mis minu arvates aitavad kaasa paremale elukeskkonnale. Esiteks, et tiheasustuses ehitamisel hoiduks ehitaja mürarikaste tööde teostamisest väljaspool tavapärast tööaega ning nädalavahetustel. Põhjendus, et inimesed saaksid oma kodus rahulikult päevatööst puhata. Selleks tuleb anda ehitajale sõnum, et tuleb elanikega arvestada mürarikaste tööde planeerimisel. Teiseks, et kinnistuomanikud ei häiriks oma kinnistule paigutatud valvesignalisatsioonidega liigselt naabreid. Peetris tihtipeale tuulise või päikeselise ilmaga signalisatsioonid üha üürgavad. Neist ei ole mingit kasu, sest keegi ei lähe häire peale kohale. Kinnistu omanik võiks parem turvafirmaga lepingu teha, et asjatundja läheks kohale ja teeks kindlaks, kas on tegu varguse või tehnilise rikkega. Ma kujutan juba ette vastuväiteid ehitajatelt, et ehitamine läheb kallimaks. Inimeste elukvaliteet ja ehitaja ehitusmaksumus on erineval kaalukausil. Ka seda ei pea ma õigeks, et kui tiheasustuses toimub n ö viimase maha ehitus ja asfalt on porine siis peavad naabrid täiendava autopesuga selle eest maksma. Minu arvates ei pea.
K.Kivistik – niitmise teema on komisjonis kindlasti arutusel. Üleskutse on saata ettepanekud vallavalitsusele.
Kivistik – olen 20 a ehitussektoris töötanud ja tegelikult seda rehvide pesemist ehitusobjektidel tehakse ikka väga harva.
7. Rae Vallavolikogu innovatsioonikomisjoni moodustamine. Eelnõu algatajateks Tõnis Kõiv ja Mart Võrklaev. Andsin sõna ettekandeks Mart Võrklaevale: ettepanek luua innovatsioonikomisjon, sest Rae vald on kiiresti arenev omavalitsus. Mõistlik oleks proovida ajaga kaasas käia. Juhinduda saab Euroopa Komisjoni algatatud Roheleppest, millel erinevad alavaldkonnad. Mõistlik on ka selles olla eestnäitaja. Targa linna oivakeskus Taltechi juures võimaldab samuti koostööd. Kuigi Rae vald ei ole linn siis osa vallast on linnaline keskkond ja võiks osaleda, äkki saab lisarahagi valda.
Vallas tegutseb mitmeid ettevõtteid ja palju tugevaid tegijaid, keda võiks komisjoni töösse kaasata, lisaväärtuse loomiseks. Alatistest komisjonidest, fraktsioonidest 1 liige ja lisaks eksperdid, asjatundjad väljastpoolt. Idee on siiski koalitsiooni/opositsiooniülene, eesmärk kaasata inimesi ka väljastpoolt.
Eesmärgid konkreetsed, seotud tähtaegadega. Igal juhul peaks komisjoni olema kaasatud VV esindaja.
Kaasettekanne Agu Laius: samal koosolekul arutasime. Miks kõik komisjonid ei tegele, miks peaks eraldi olema? Aga alatised komisjonid keskenduvad siiski eelnõude arutamisele. Ühine arusaamine oli toetada vastuvõtmist volikogus.
Küsimus – kui komisjon luua nn Rooma klubina siis mis see tulemus on? Tulemuslikkuse mõõdik?
Vastus – rahalist mõõdet on raskem mõõta. Sisend valla eesmärkide sõnastamiseks, komisjon peab suutma neis valdkondades sõnastama positsiooni. Näiteid erinevatest lahendustest.
Küsimus – kuidas toimub komisjoni töö finantseerimine?
Vastus – analoogselt volikogu alatise komisjoniga.
Küsimus – miks ei võiks keskkonnakomisjon seda kõike teha?
Vastus – teemad on siiski laiemad. Alatised komisjonid hõivatud volikogu eelnõudega. Ja alatise komisjoni liikmete jaotus tuleneb rangelt poliitilisest tasakaalust.
R.Uukkivi – umbes 10 a tagasi oli ka volikogus selline teema üleval, esitasin idee luua arengukomisjon. Ka arutelu oli analoogne, aga volikogu ei toetanud. Sellisel komisjonil on mõtet, teeme ära.
K.Parbo – mõõdikute teemas ei saanud päris täpset vastust. Komisjonidesse võiks olla rohkem kaasatud eksperte.
M.Võrklaev – tänan opositsiooni toetuse eest! Eesmärgid ja mõõdikud on toodud eelnõus.
Repliik – M.Rosenfeld – äkki õnnestub lõpuks teada saada, mida valla elanik tahab, kas linnastuda või mitte. Seepärast Isamaa fraktsioon moodustatigi.
Repliik – A.Laius – 10 a tagusel arengukomisjoni loomise ideel ei olnud eesmärke ega mõõdikuid. Praegu aga konkreetsed eesmärgid ja tähtaeg ette antud. Ega see komisjon ei lahendagi kõiki asju ära, eriti paralleelselt valla AK koostamisega.
Repliik RUukkivi – põhimõtted olid täpselt samad ka 10 a tagasi.
Volikogu toetas 18 poolthäälega innovatsioonikomisjoni moodustamist, üks oli vastu ja üks erapooletu ning 2 ei hääletanud.
Peale otsuse vastuvõtmist seadsin tähtaja 9.juuni kell 9 hommikul, selleks ajaks tuleb esitada volikogu kantseleisse kandidaadid komisjoni liikmeteks.
Järgmisel volikogul valime komisjoni esimehe ja aseesimehe ning kinnitame komisjoni koosseisu.
8. Nõusoleku andmine rahalise kohustuse võtmiseks; Ettekandja Madis Sarik: Kindluse kooli IKT hange läheb uude aastasse. Vajab volikogu nõusolekut.
Kaasettekanne Agu Laius: toetame.
Küsimus – miks?
Vastus - nii on ratsionaalne teha.
Volikogu otsustas 20 poolthäälega nõusoleku anda.
9. Rae valla Lagedi kandi üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine. Abivallavanem Priit Põldmäe – Põhja piirkonna planeering oma liigub kiiresti ja jõuame ette võtta teise kiire arenguga kandi, Lagedi. Ettekannet jätkas Stina Metsis – Lagedi kanti hõlmab administratiivpiirides, lisaks osaliselt Karla küla ja Vaskjala küla, mis Lagediga rohkem seotud. Maakasutustingimuste, hoonestustingimuste täpsustamine. Vajab keskuseala täpsustamist.
Kaasettekanne Kaido Kivistik – 6.mail toimus koosolek, arutasime planeeringuala piire. Hääletamist ei toimunud, aga vastuväiteid ei olnud komisjonis. Volikogu liikmena, keskkonnakomisjoni esimehena teen ettepaneku toetada.
Küsimus – külade piirid, Karla küla ja Vaskjala külad on osaliselt?
Vastus – külade piirid ei ole kõige loogilisemad.
Küsimus – kui palju maakasutus muutuma hakkab? Äkki peaks külasid kokku panema?
Vastus – tasub mõelda külade liitmise peale, aleviku piir võiks olla suurem. Muutused tulevad, raudtee, elamuehitus jmt mõjud.
B.Salumäe repliik – koostöö ametnikega hea, toimub suhtlus ja liigume õiges suunas.
K.Isand repliik – volikogule võib alati kõike väljendada.
10. Rae Vallavolikogu revisjonikomisjoni liikme valimine; T.Kõiv: kuna Lisandra Talvingu volitused volikogu liikmena lõppesid veebruaris 2020 siis on revisjonikomisjonist puudu neljas liige. Veebruari volikogus olin sunnitud menetluse katkestama, sest ühtegi kandidaati ei esitatud. Kuna L.Talving oli revisjonikomisjonis opositsiooni esindaja siis on ilmne, et kandidaati ootame opositsiooni poolelt.
Kuna ühtegi kandidaati ei esitatud siis katkestasin uuesti eelnõu menetlemise. Revisjonikomisjon on neljandat kuud ilma neljanda liikmeta. Kurb, aga ega vägisi saa kedagi tööle sundida.
11. Rae Vallavolikogu 07. november 2017 otsuse nr 16 „Volikogu alatise sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni koosseisu kinnitamine“ muutmine.
Ettekandja komisjoni esinaine Bärbel Salumäe – kuna R.Siem on lahkunud volikogust ja komisjonist ning asendusliige Vahtras on väljendanud soovi komisjoni töös osaleda siis tegingi vastava ettepaneku.
Küsimus, sõnavõtte ega repliike ei olnud. Volikogu toetas 17 poolthäälega Bärbel Salumäe ettepanekut. Vastu ei olnud kedagi, kaks jäid erapooletuks.
Kell oli saanud pool kümme õhtul ja volikogu oligi selleks korraks läbi. Tänasin kõige vastupidavamaid volikogu liikmeid ja soovisin head õhtut!
Vallavolikogu eriolukorra järel, foto: I.Varik
Selgitasin, et mikrofon on kasutamiseks ettekandjale ning teistel palun rääkimisel kõvemat häält kasutada ning kolleegidel mitte samal ajal rääkida. Etteruttavalt tuleb öelda, et saime kõik sellega kenasti hakkama.
Enne päevakorra juurde asumist informeerisin volikogu Isamaa fraktsiooni moodustamisest. Tulenevalt Rae valla põhimääruse § 36 lõikest 1 on volikogu Isamaa nimekirjas valitud saadikud moodustanud 12.mail 2020 fraktsiooni Isamaa ja valinud esimeheks Agu Laiuse. Allkirjastatud Gerli Lehe, Ülo Timuska ja Agu Laiuse poolt.
Seejärel tervitasin uut volikogu asendusliiget Tarmo Vahtrast ning siis oli järg vaba mikrofoni käes. Sõna sai Raivo Uukkivi, kes esitas küsimused Kangrupõllu kinnistuga seoses ning teised küsimused seoses Sotsiaalkeskuse ehitamisega, alates ehitushankest.
Sünnipäevaliste õnnitlemine käib ka nüüd teistmoodi. Eemalasuvale lauale olid pandud kimbud ning kollast värvi lilled läksid Raivo Uukkivile ja Oleg Tsubarovile, roosad Bärbel Salumäele ning valged Tarmo Gutmannile. Volikogu õnnitles igat sünnipäevalist aplausiga ning lilled võtab lahkudes igaüks ise vaasist kaasa.
Seejärel andsin sõna vallavanem Madis Sarikule ülevaateks: praegune hädaolukord on isegi keerulisem kui eriolukorras asjade sulgemine. Raporteid kordama ei hakka, neid on volikogule saadetud 7.
Koolid on suletud õppeaasta lõpuni, toimub vajadusel individuaalõpe. Kuni juuni lõpuni lõpetatud huvihariduslikud tegevused. Sporditreeningud teatud piirides lubatud. Lõpetamised (gümn, pk, lasteaed), lasteaia lõpetamise ärajäämine on kõige suurem probleem. Toimub rühma kaupa, ilma lapsevanemateta. Vaida ja Lagedi lõpetavad ühekaupa, suured koolid väliüritusena, klassikaupa.
Spordisaalid ja ujulad on avatud, v a Lagedi ja Vaida. Saunad üle 70 kraadi on avatud.
Noortekeskused suletud 31.juulini (mobiilne ja õues).
Vallamajas vastuvõtt avatud, dokumente saab üle anda. Vastuvõtt on võimalik kui eelnevalt kokku lepitud. Jätkub kuni juunikuuni.
Hooldekodus kõik hästi. Regionaalses kriisikomisjonis osalen iga nädal, Harjumaa nakatumise trend on natuke tõusujoones.
Küsimus– kas vallamajast on inimesi töölt lahkunud?
Vastus - inimesi lahkunud ei ole, juurde on tulnud. Kahte uut töötajat ei ole silmast silma veel näinudki. Äraminejaid ja tühje kohti on tekkinud ka enne kriisi.
Küsimus – kas A.Puna ei tööta enam?
Vastus – ei tööta. Uus inimene on ametis.
Kinnitasime päevakorra ja asumise punkte läbi vaatama.
1. Rae valla 2019. majandusaasta aruande kinnitamine. Esimene ettekandja pearaamatupidaja Anneli Viimsalu: RMT aastaaruandes mitmed lisad, teen ülevaate põhinäitajatest. Varad on kasvanud ca 9 mlj 2019.aastal, põhiliselt hooned. Tuludest põhiline maksud, kuludest personalikulud, töötajate arv on kasvanud 985,57-ni (taandatud täistööajale). Tulem 5,3 mlj. Seotud isikute deklaratsioon on dokument, millest aruandes kajastub vaid neli rida, aga audiitor vajab kogu infot. Eriti saadud toetused. 55 inimest esitasid selle deklaratsiooni, 4 jätsid esitamata: Suurekivi, Rosenfeld, Uukkivi, Vodja (TK: täpsustus 29.maist 2020, Uukkivi asemel jättis deklaratsiooni esitamata siiski Uuemaa. Ebatäpsus tulenes suulisest ettekandest volikogus ja sai tähelepanujuhtimise järel üle täpsustatud).
Teine põhiettekanne – valla finantsjuht Tiit Keerma. Tegevusaruanne, selle koostamisel on vabamad käed. Peab olema ülevaatlik ka esimest korda lugejale. 2019 oli hea aasta, valla tuludest on ca 68 % üksikisiku tulumaksust, ca 50 % valla elanikest on maksumaksjad. Ülejäänud on koolilapsed, pensionärid, töötud ja dividendidest elatujad (kes endale palka ei maksa). Elanike juurdekasvu tempo on 2020 natuke langenud, just aprillis. Mehaaniline juurdekasv põhiline. Peetri kandis on 52,9 % valla elanikest (1.05.2020 seis), Jüris 32,1%, Lagedil 8,2 % ja Vaidas 6,8%.
2019.aasta keskmine palk tõusis Rae vallas 6,9 %, riigi tipus on Viimsi (paari euroga kõrgem) ja seejärel Rae vald. Tulumaksulaekumine on 2019.aastal olnud üle trendi. Eelarve põhinäitajad on head, tulu oli 980 tuhat üle eelarve, tulem 3 mlj üle plaanitu, põhivara müüki 1,5 mlj rohkem, laenu võtsime 6,5 mlj vähem.
Individuaalsest netovõlakoormusest tulenev vaba laenuvõimekus 23 mlj. Töötute arv Rae vallas kasvab (eilse seisuga 561 inimest), tavapärane alla 300.
Küsimus – rahvastiku juurdekasvu kõver ja majandussurutis, kas viimane tekitab rahvastiku juurdekasvu?
Vastus – maksumaksjate arv kasvab, keskmise palga kasv kiirem, need ongi otsesed mõjud.
Küsimus – kas keskmine sissetulek mõjutab Rae valda tulekut?
Vastus – pigem mitte, sõltuvus vastupidine.
Kaasettekanded komisjoni esimehed Bärbel Salumäe: 11.mail ühiskoosolekul arutasime, 9 liiget kohal, toetasime vastuvõtmist. Kaarel Kais:11.mail, 4 liiget kohal, toetasime; Kaido Kivistik: 11.mail, 7 liiget osales, kõik toetasid; Indrek Varik: 13.mail arutasime, osales vallavalitsus, audiitor. Nõustume audiitori arvamusega. Kinnitada. Ülevaade revisjonikomisjoni tegevusest: 4 liikmega alustasime, praegu 3. 2019 a tööplaanis 3 punkti, neist 2 on täidetud. Muret teeb, et üks komisjoni liige (Uuemaa) ei ole nõus tööd tegema. Agu Laius: ühiskoosolek toimus 11.mail, ettekandjad samad. Ühiselt olime seda meelt, et aruanne kinnitada. Kohal oli 9/13-st.
Küsimus – revisjonikomisjon ei tuvastanud olulisi vastuolusid, milliseid siis tuvastas?
Vastus – ühe töökoha mittetäitmine oli teemaks.
Hääletus: 16 poolt, vastu ega erapooletuid ei olnud, 6 jätsid hääletamata. Kinnitatud.
2. Rae valla 2020. aasta 3 kuu majandustegevuse ülevaade. Ettekandja Tiit Keerma:
Esimesed kolm kuud on veel head, üksikisiku tulumaksu osas ei ole mõju veel avaldunud. Maksuvõlgade intressimaksetest vabastamine on oma mõju avaldunud. Tehniliselt võttes peaks edasilükatud maksukohustus hiljem tasutud saama. Esimese kolme kuu laekumine on 26 %, majanduskuludes kajastub juba märtsi teise poole kokkuhoid.
Küsimus – KOVid saavad riigieelarvest toetust, palju Rae vald saab?
Vastus – 980 tuhat.
Küsimus – kuidas kavandatud põhivara müük?’
Vastus – eelarves kavandatu (1,4 mlj) kohaselt, aga seis on pessimistlik. Arendajatelt peab ka 800 tuh veel lisaks tulema, kas tuleb?!
Küsimus – likviidsete varade jääk, miks?
Vastus – see on pangakontode seis.
Küsimus – laenukohustuste võtmine, millal võtame eelarves plaanitud 13 mlj?
Vastus – praegu kasutame olemasolevat raha, et säästa laenuintressidelt. 5.juunil võtame.
Küsimus – mis objektid müügiplaanis olid?
Vastus – samad maad, mis varemgi müügis olnud. Tartu mnt ääres, Soodevahe kandis. Järgmine likviidne kant IKEA ümbrus.
Volikogu võttis info teadmiseks.
3. Rae valla 2020. aasta teine lisaeelarve. Ettekandja Tiit Keerma: Eelarve kinnitame detsembris, siis ei ole veel teada riigi toetusfondi suurust. Nüüd on see teadmine, täiendame eelarvet riigilt saadava raha täpse kajastamisega. Riik eraldas abiraha: põhivara sihtfinantseerimiseks 980 tuhat (uued investeeringud, mida ei ole 2020 eelarves), toetusfondi 732 tuhat. Laenu võtmine on plaanis 5.juunil 2020 ja laenu vaja võtta 2 mlj rohkem (aga seda 2021 a arvelt, sest ehitatakse kiiremini Kindluse kooli). Kogusumma jääb paika, kooskõlas eelarvestrateegiaga.
Kaasettekanne Agu Laius – samal koosolekul arutasime. Ettekanne oli põhjalik. Täpsustusi kuulsime volikogus, mis tulenesid RaM-i määrusest. Üksmeelne otsus, võtta vastu I lugemisel.
Küsimus – miks lisaeelarve kokkuhoidu ei kajasta?
Vastus – hetkel ei ole veel piisavalt sisendinfot tulude vähenemise kohta. Asutustele kokkuhoiu ülesanded antud, hetkel numbriliselt piiritlemata. Sellel on mõju. Tehakse vaid hädavajalikke kulusid, pea kahekordne majanduskulu vähenemine. Hiljemalt septembri volikokku tuleb negatiivne lisaeelarve.
Küsimus – kas abipakette on veel tulemas ja mis on katteallikas eelarve vähendamisele?
Vastus – ei ole infot, tõenäoliselt pikendatakse olemasolevaid. Investeeringuid pidurdada ei saa, mõned tuleb ära jätta (ca 1,3 mlj eest). Väiksemad tööd. Personalikuludest vähendame lisa- ja motivatsioonitasusid. Mitte põhipalka.
Küsimus – miks on vaja Kindluse kooli ehitamiseks laenu lisaks võtta?
Vastus - vald on huvitatud, et II ja III etapp oleks tehtud varem, kiiremini. Vald teeb seda enda huvides, mitte ehitaja huvides. Lepingus on kirjas objekti maht ja seda ei ületata.
Küsimus – kust see majanduskulude kokkuhoid tuleb?
Vastus – teeme kõike vähem.
Volikogu kinnitas häältega 16 poolt, neli vastu lisaeelarve.
4. Rae Vallavolikogu 12. aprilli 2011 määruse nr 56 „Rae valla põhimäärus“ muutmine, 2. lugemine;
Põhimääruse muutmise algatajad Tõnis Kõiv ja Agu Laius. Andsin sõna ettekandeks Agu Laiusele: muudatus korrigeerib volikogu esimehe valimise protseduuri ja sätestab eriolukorras volikogu elektroonilise läbiviimise. Majandus-ja eelarvekomisjon: parandusettepanekuid ei tulnud, komisjon toetab vastuvõtmist.
Sõnavõtt RU – möönan, et ei jõudnud õigeks ajaks ettepanekuid teha. Palun saata kolmandale lugemisele.
Agu Laius – uus algatus tuleks teha.
Tõnis Kõiv – parandusettepanekute tegemiseks oli aeg antud, viimane võimalus oli esitada ettepanekuid juhtivkomisjonis ehk majandus-ja eelarvekomisjonis. Kui kõik need võimalused on mööda lastud siis tuleb lihtsalt uus eelnõu esitada. Volikogu liikmete eelnõud on teretulnud.
Kuna ainult 5 volikogu liiget olid kolmandale lugemisele saatmise poolt ja 13 vastu siis panin eelnõu lõpphääletusele. 17 poolthäälega leidis põhimääruse muudatus heakskiitu.
5. Sotsiaalteenuste osutamise kord Rae vallas, 2. lugemine. Ettekandja Jens Vendel: II lugemisel, vallavalitsus tegi ise ettepanekuid, et eelnõu saaks paremaks.
Kaasettekanne Bärbel Salumäe – 5.mai koosolekul arutasime, kohal oli 10 liiget. Toetame vastuvõtmist.
Hääletus – poolt 18, vastu 0, erapooletu 1, 3 jätsid hääletamata.
6. Rae valla heakorraeeskiri. Ettekandja abivallavanem Priit Põldmäe: vajadus tuleb elust enesest. Eelmise aastal haljastusfirmaga toimunu oli teine tõuge, tiheasustusega alal tekib ehitusest ja ka põllumajandusest teedele reostust ning viimane tõuge UP-steam autopesu teenus vajab samuti reguleerimist. Seetõttu tegimegi lausa uue määruse, et sõnastus oleks ühtlasem ja arusaadavam. Valda on laekunud erinevaid ettepanekuid, huvi on suur, sest see mõjutab paljusid.
Kaasettekanne Kaido Kivistik – 6.mail arutasime. Parandusettepanekuid ja ka parema arusaamise huvides tehtud ettepanekuid oli mitmeid. Eesmärk on kõik ettepanekud kokku korjata ja neid menetleda. Mitte vastu võtta I lugemisel.
Küsimus – kas vallavalitsus arutab läbi ka infopäringud?
Vastus – jah, ikka arutame.
Küsimus – kas vald on võimeline kõike kontrollima ka, mis eeskirja sisse kirjutatud?
Vastus – olukord läheb pigem paindlikumaks, aga tegeleda ikka jõuame. Täiskohaga järelevalveametnik.
Küsimus – niitmise lõdvendamine, kahelt korralt väheneb ühe korrani, miks?
Vastus – eks see ole kompromissi koht, inimesed on erinevad.
Küsimus – kuidas romulad kontrolli alla saada?
Vastus – avalikes kohtades oleme saanud kontrolli alla. Üks Tammiku taga ja ABB-i vastas. Tegeleme, KKI abiga.
I.Varik – elukeskkonna kvaliteet, meil on Kopli külas nii haja-asustust kui tiheasustus. Põllumajandustööde tegijad peavad teed ära koristama ja ehitusobjektidel tuleb tagada rehvide puhtus. Aga seda tuleks nõuda mõistlikult ja neid peab saama ka jälgida. Tallinna ehitusobjektidel on nõutud omada puhastusjaama. Äkki Rae vallas peaks tegema kord päevas, kui tööd on lõppenud. Põllumeestel ka äkki siiski üks kord päevas ja kui puhas siis ikka tee olema peaks. 1 tund peale tööde lõppu ja mitte harvem kui 1 kord päevas. Ka meil võiks puhastusjaama nõuda.
Ehitamine Peetris, Mõigu teel. Miks peaks kõik Mõigu teel sõitjad oma autopesuga selle eest maksma? Ei peakski
T.Kõiv – heakorraeeskiri puudutab praktiliselt meid kõiki. Mul on plaanis teha mõned ettepanekud, mis minu arvates aitavad kaasa paremale elukeskkonnale. Esiteks, et tiheasustuses ehitamisel hoiduks ehitaja mürarikaste tööde teostamisest väljaspool tavapärast tööaega ning nädalavahetustel. Põhjendus, et inimesed saaksid oma kodus rahulikult päevatööst puhata. Selleks tuleb anda ehitajale sõnum, et tuleb elanikega arvestada mürarikaste tööde planeerimisel. Teiseks, et kinnistuomanikud ei häiriks oma kinnistule paigutatud valvesignalisatsioonidega liigselt naabreid. Peetris tihtipeale tuulise või päikeselise ilmaga signalisatsioonid üha üürgavad. Neist ei ole mingit kasu, sest keegi ei lähe häire peale kohale. Kinnistu omanik võiks parem turvafirmaga lepingu teha, et asjatundja läheks kohale ja teeks kindlaks, kas on tegu varguse või tehnilise rikkega. Ma kujutan juba ette vastuväiteid ehitajatelt, et ehitamine läheb kallimaks. Inimeste elukvaliteet ja ehitaja ehitusmaksumus on erineval kaalukausil. Ka seda ei pea ma õigeks, et kui tiheasustuses toimub n ö viimase maha ehitus ja asfalt on porine siis peavad naabrid täiendava autopesuga selle eest maksma. Minu arvates ei pea.
K.Kivistik – niitmise teema on komisjonis kindlasti arutusel. Üleskutse on saata ettepanekud vallavalitsusele.
Kivistik – olen 20 a ehitussektoris töötanud ja tegelikult seda rehvide pesemist ehitusobjektidel tehakse ikka väga harva.
7. Rae Vallavolikogu innovatsioonikomisjoni moodustamine. Eelnõu algatajateks Tõnis Kõiv ja Mart Võrklaev. Andsin sõna ettekandeks Mart Võrklaevale: ettepanek luua innovatsioonikomisjon, sest Rae vald on kiiresti arenev omavalitsus. Mõistlik oleks proovida ajaga kaasas käia. Juhinduda saab Euroopa Komisjoni algatatud Roheleppest, millel erinevad alavaldkonnad. Mõistlik on ka selles olla eestnäitaja. Targa linna oivakeskus Taltechi juures võimaldab samuti koostööd. Kuigi Rae vald ei ole linn siis osa vallast on linnaline keskkond ja võiks osaleda, äkki saab lisarahagi valda.
Vallas tegutseb mitmeid ettevõtteid ja palju tugevaid tegijaid, keda võiks komisjoni töösse kaasata, lisaväärtuse loomiseks. Alatistest komisjonidest, fraktsioonidest 1 liige ja lisaks eksperdid, asjatundjad väljastpoolt. Idee on siiski koalitsiooni/opositsiooniülene, eesmärk kaasata inimesi ka väljastpoolt.
Eesmärgid konkreetsed, seotud tähtaegadega. Igal juhul peaks komisjoni olema kaasatud VV esindaja.
Kaasettekanne Agu Laius: samal koosolekul arutasime. Miks kõik komisjonid ei tegele, miks peaks eraldi olema? Aga alatised komisjonid keskenduvad siiski eelnõude arutamisele. Ühine arusaamine oli toetada vastuvõtmist volikogus.
Küsimus – kui komisjon luua nn Rooma klubina siis mis see tulemus on? Tulemuslikkuse mõõdik?
Vastus – rahalist mõõdet on raskem mõõta. Sisend valla eesmärkide sõnastamiseks, komisjon peab suutma neis valdkondades sõnastama positsiooni. Näiteid erinevatest lahendustest.
Küsimus – kuidas toimub komisjoni töö finantseerimine?
Vastus – analoogselt volikogu alatise komisjoniga.
Küsimus – miks ei võiks keskkonnakomisjon seda kõike teha?
Vastus – teemad on siiski laiemad. Alatised komisjonid hõivatud volikogu eelnõudega. Ja alatise komisjoni liikmete jaotus tuleneb rangelt poliitilisest tasakaalust.
R.Uukkivi – umbes 10 a tagasi oli ka volikogus selline teema üleval, esitasin idee luua arengukomisjon. Ka arutelu oli analoogne, aga volikogu ei toetanud. Sellisel komisjonil on mõtet, teeme ära.
K.Parbo – mõõdikute teemas ei saanud päris täpset vastust. Komisjonidesse võiks olla rohkem kaasatud eksperte.
M.Võrklaev – tänan opositsiooni toetuse eest! Eesmärgid ja mõõdikud on toodud eelnõus.
Repliik – M.Rosenfeld – äkki õnnestub lõpuks teada saada, mida valla elanik tahab, kas linnastuda või mitte. Seepärast Isamaa fraktsioon moodustatigi.
Repliik – A.Laius – 10 a tagusel arengukomisjoni loomise ideel ei olnud eesmärke ega mõõdikuid. Praegu aga konkreetsed eesmärgid ja tähtaeg ette antud. Ega see komisjon ei lahendagi kõiki asju ära, eriti paralleelselt valla AK koostamisega.
Repliik RUukkivi – põhimõtted olid täpselt samad ka 10 a tagasi.
Volikogu toetas 18 poolthäälega innovatsioonikomisjoni moodustamist, üks oli vastu ja üks erapooletu ning 2 ei hääletanud.
Peale otsuse vastuvõtmist seadsin tähtaja 9.juuni kell 9 hommikul, selleks ajaks tuleb esitada volikogu kantseleisse kandidaadid komisjoni liikmeteks.
Järgmisel volikogul valime komisjoni esimehe ja aseesimehe ning kinnitame komisjoni koosseisu.
8. Nõusoleku andmine rahalise kohustuse võtmiseks; Ettekandja Madis Sarik: Kindluse kooli IKT hange läheb uude aastasse. Vajab volikogu nõusolekut.
Kaasettekanne Agu Laius: toetame.
Küsimus – miks?
Vastus - nii on ratsionaalne teha.
Volikogu otsustas 20 poolthäälega nõusoleku anda.
9. Rae valla Lagedi kandi üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine. Abivallavanem Priit Põldmäe – Põhja piirkonna planeering oma liigub kiiresti ja jõuame ette võtta teise kiire arenguga kandi, Lagedi. Ettekannet jätkas Stina Metsis – Lagedi kanti hõlmab administratiivpiirides, lisaks osaliselt Karla küla ja Vaskjala küla, mis Lagediga rohkem seotud. Maakasutustingimuste, hoonestustingimuste täpsustamine. Vajab keskuseala täpsustamist.
Kaasettekanne Kaido Kivistik – 6.mail toimus koosolek, arutasime planeeringuala piire. Hääletamist ei toimunud, aga vastuväiteid ei olnud komisjonis. Volikogu liikmena, keskkonnakomisjoni esimehena teen ettepaneku toetada.
Küsimus – külade piirid, Karla küla ja Vaskjala külad on osaliselt?
Vastus – külade piirid ei ole kõige loogilisemad.
Küsimus – kui palju maakasutus muutuma hakkab? Äkki peaks külasid kokku panema?
Vastus – tasub mõelda külade liitmise peale, aleviku piir võiks olla suurem. Muutused tulevad, raudtee, elamuehitus jmt mõjud.
B.Salumäe repliik – koostöö ametnikega hea, toimub suhtlus ja liigume õiges suunas.
K.Isand repliik – volikogule võib alati kõike väljendada.
10. Rae Vallavolikogu revisjonikomisjoni liikme valimine; T.Kõiv: kuna Lisandra Talvingu volitused volikogu liikmena lõppesid veebruaris 2020 siis on revisjonikomisjonist puudu neljas liige. Veebruari volikogus olin sunnitud menetluse katkestama, sest ühtegi kandidaati ei esitatud. Kuna L.Talving oli revisjonikomisjonis opositsiooni esindaja siis on ilmne, et kandidaati ootame opositsiooni poolelt.
Kuna ühtegi kandidaati ei esitatud siis katkestasin uuesti eelnõu menetlemise. Revisjonikomisjon on neljandat kuud ilma neljanda liikmeta. Kurb, aga ega vägisi saa kedagi tööle sundida.
11. Rae Vallavolikogu 07. november 2017 otsuse nr 16 „Volikogu alatise sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni koosseisu kinnitamine“ muutmine.
Ettekandja komisjoni esinaine Bärbel Salumäe – kuna R.Siem on lahkunud volikogust ja komisjonist ning asendusliige Vahtras on väljendanud soovi komisjoni töös osaleda siis tegingi vastava ettepaneku.
Küsimus, sõnavõtte ega repliike ei olnud. Volikogu toetas 17 poolthäälega Bärbel Salumäe ettepanekut. Vastu ei olnud kedagi, kaks jäid erapooletuks.
Kell oli saanud pool kümme õhtul ja volikogu oligi selleks korraks läbi. Tänasin kõige vastupidavamaid volikogu liikmeid ja soovisin head õhtut!