Rae valla järgmise viie aasta eelarve
Tõnis Kõiv • September 18, 2018
Rae valla järgmise viie aasta eelarve
Rae vallavolikogu 18.septembri 2018 istungil alustati valla järgmise viie aasta plaanide paikapanekut ehk loeti esimest korda eelarvestrateegiat 2019-2023. Paar muud punkti oli ka...
Volikogu juhatab aseesimees Agu Laius, kes kõigepealt õnnitleb sünnipäevalisi Kristel Parbot ja Kaarel Kaisi.
Parbo ja Laius, nende ees veel hulgaliselt volikogu liikmeid.
Laius ja Kais. Et vähegi head kaadrit saada, pidin kõrvalistuva Aivo Hommiku kohale nõjatuma.
Seejärel vaba sõnavõtu voor. Kõigepealt esitab Raivo Uukkivi arupärimise ühe maaüksuse kasutamise kohta, mida ta enda sõnul jälginud juba aastaid. Teiseks edastas sotsiaalmeedias tõusetunud küsimuse valla sisekontrolöri ametikoha täitmise kohta.
Velor Viitak esitas arupärimise Patika tee äärsete kraavide puhastamise kohta. Eelmisel aastal kinnitati, et tööd on plaanis 2018 aastal, aga veel ei ole alanud. Millal tööd tehtud saavad?
Tõnis Kõiv andis üle 14-ne volikogu liikme poolt langetatud otsuse moodustada Rae vallavolikogus Eesti Reformierakonna fraktsioon ja valida esimeheks Tõnis Kõiv. Volikogule üleandmisega loetakse põhimääruse kohaselt fraktsioon moodustatuks.
Kuna ettesaadetud päevakorras muudatusi ei olnud, võtsime üksmeelselt selle aluseks.
1. Rae valla eelarve liigendamine. Ettekandja Tiit Keerma: eelnõu on oma sisult volikogu poolt kinnitatava eelarve vormi muutmine. Päevakorda kerkinud, sest volikogu on seni kinnitanud eelarve positsioone väga detailselt. Ühest küljest hea, aga teisalt tuleb ka pisemate muudatuste puhul vaja teha lisaeelarve, et väikseid summasid eelarves ringi tõsta. 2019 a eelarvet on kõik KOV-id kohustatud koostama tekkepõhisena (seni on olnud kassapõhine). Vahe põhiliselt selles, kas kulu võetakse arvel siis kui kulu tehtud või siis kui otsustatud (tekkinud). Näiteks praegu on detsembrikuu kommunaalkulud jaanuari kulud, aga uue süsteemi kohaselt siiski detsembri kulud. Uus eelarve struktuur muudab eelarvestamise paindlikumaks.
Sellest tulenevalt on volikogu kinnitavaid eelarve positsioone tunduvalt vähendatud. Põhiline muudatus kulude kajastamises. Eraldi toetuste summa ja muud kulud võivad olla koos kinnitatud. Tabelis on toodud tegevusalade rühmad. Seletuskiri muutub edaspidi mahukamaks. Volikogu kinnitab üldistatud gruppidega kulud ja see võimaldabki vallavalitsusel suuremat paindlikkust grupi sees kulude ringitõstmisel.
Kaasettekanne eelarve-ja majanduskomisjoni esimees Agu Laius: komisjon arutas 10.septembril toimunud koosolekul. Komisjoni ettepanek oli, et eelarve seletuskiri oleks jätkuvalt sama mahukas ning saaks avaldatud valla veebilehel. Et ka vallaeelarve täitmise aruanne, mida vallavalitsus regulaarselt teeb, saaks edaspidigi samasuguse põhjalikkusega tehtud. Ettepanek vastu võtta.
Küsimus – volikogu kinnitab tingimused ja korra, kas on plaanis tulla uue määrusega?
Vastus – üldist korda ei ole seni olnud. Osaliselt on kaetud põhimääruses. Aga tasub kaaluda senine praktika kirja panekut.
Volikogu võttis määruse vastu 18 poolthäälega.
2. Rae valla 2019-2023.aastate eelarvestrateegia kinnitamine. Ettekandja Tiit Keerma: strateegia kui selline on esimest korda selles volikogu koosseisus arutelul. Strateegia on keskpika perioodi plaan, mis põhineb arengukaval ja kus nähakse ette tulud, kulud vähemalt 4-ks aastaks. Võib olla pikemaks ja seetõttu ongi meil plaan 5-ks aastaks. Strateegia sisaldab põhinäitajaid tulude/kulude, netovõlakoormuse jmt osas. Alates 2013.aastast on eelarvestrateegiat koostatud, rahandusministeeriumi soovitusliku struktuuri järgi. Praegune on koostatud Eesti Panga prognoosi kohaselt, kuna vahepeal on avaldatud ka Rahandusministeeriumi prognoos siis võib sellest tulla mõningaid muudatusi.
Strateegias välja toodud põhilised tegurid, millest kujuneb valla tulu (rahvastiku kasv, maksumaksjate arvu kasv, keskmise tulu muutus).
Strateegia leheküljelt 11 algab tulubaasi ülevaade ja prognoos. Kuigi prognoosid on konservatiivsed siis kasv on siiski korralik. Toetusfondi summad on valdavalt samas ulatuses kuludega kaetud.
Personalikulude osas on kasutatud valdavalt 6 %-list kasvu. Pedagoogidel on palgatõusu protsent 8. Majandamiskulud kasvavad, sest avame üha uusi asutusi (koolid, lasteaiad).
Põhitegevuse tulem peab finantsjuhtimise seaduse kohaselt olema positiivne, meil ca 6 mlj eurot sel aastal, edaspidi näeme kasvu.
Investeeringud on iga-aastaselt ette nähtud ca 10 mlj eurut (2019 ja 2020 rohkem, hiljem vähem). Investeeringute katteallikaks on põhivara müük ja laen. Mitmed investeeringud seotud väljastpoolt tuleva sihtfinantseeringuga.
Netovõlakoormuse lubatud määr on 100 %, aga me oleme võtnud kohuseks, et üle 60 % see ei kasva. Laenud tuleb ju tagasi maksta.
Kaasettekanne eelarve-ja majanduskomisjoni esimees Agu Laius : arutasime nädal tagasi esmaspäeval. Pikka arutelu ei olnud. Ette nähtud kaks lugemist ja arutelu on ees igas alalises komisjonis. Eelnõu peab avalikustatud olema, et vallaelanikud saaksid tutvuda. Järgmisel päeval peale komisjoni istungit (s o teisipäeval, 11.septembril) on eelarvestrateegia avaldatud valla veebilehel. Ettepanek saata II lugemisele. Kõik komisjonid siis palun süveneda ja arutada.
Küsimus – Ilumetsa kivikalme tee-ehitus/projekteerimine, kas kahasse elanikega?
Vastus - jah, plaan on teha ikka koos elanikega. Teealune maa on jõudnud MTÜ kätte.
Küsimus – kas ja milline kokkulepe on Andrekse tänava kohta, tänavavalgustust strateegias ei ole?
Vastus – vallavanem isiklikult on elanikega suhelnud, aga vastus tuli alles täna (volikogu päeval). Vallavanem tegeleb ja lahendus leitakse. Katsume ka võrdset kohtlemist hoida. Kahjuks on probleemseid piirkondi veel, teeme mujal ka teed korda, kus arendajad on tegemata jätnud.
Küsimus – personalikulude kasv on 6 %, miks nii vähe?
Vastus – ka riik ei prognoosi suuremat keskmist tõusu. Strateegiat saab vahepealsetel aastatel ka uuendada, kui töötasusurve kasvab suuremaks kui 6 %.
Sõnavõtt M.Rosenfeld: panin tähele, et innovatiivsust tuleb valda juurde, sest ees on ootamas üleminek LED-valgustusele. Tervitan igati sellist lahendust. Igas planeeritavas planeeringus võiks ette näha ainult LED-valgustid, et tulevikus ei peaks vald investeerima.
Agu Laius – palun kõigil komisjonidel koguneda ja vaadata eelkõige oma valdkonda.
Parandusettepanekute tähtaeg 26.sept kell 12 volikogu liikmetele.
3. Urvaste küla Toominga kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine. Ettekandja abivallavanem Priit Põldmäe: tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Vabatahtlikud päästjad on väga tublid ja nende aktiivne tegevus nõuab paremaid võimalusi. Eelkõige on vajalik talviseks päästeautode hoidmiseks hoonet ning selleks maad. Maa-ametiga koostöös on leitud Toominga kinnistu, mis sobiks. Asub tee ääres. Tänaseks on kõik toimingud tehtud ja aeg planeering kehtestada. Seejärel on vallal plaanis riigilt maa munitsipaliseerida ja kohaliku päästeseltsi kasutusse anda.
Kaasettekanne keskkonnakomisjoni esimees Andrus Ansip: komisjon arutas 5.septembril toimunud koosolekul. Kuulasime ettekannet ja saime vastuse küsimusele, et vallale sellest täiendavaid kulutusi ei teki. Üksmeelselt toetame.
Küsimus – miks ei ole volikogu materjalide hulgas pilti kinnistust?
Vastus – algatamisel oli pilt olemas. Pidi ka kehtestamisel olema.
Volikogu toetas 19 poolthäälega detailplaneeringu kehtestamist.
Istung lõppes 18.25
PS! Kuigi tänases volikogus sellest juttu ei olnud, aga volikogule eelnenud sotsiaal-ja tervishoiukomisjonis oli. Nimelt on alanud kauaoodatud Peetri Keskuse ehitus ja sinna on ca 500 ruutmeetrit ruume üürinud Haldja Hambaravi OÜ. Nende plaan on sisustada Peetri Keskusesse vähemalt kahe perearsti kabinetid ning väidetavalt on olemas ka eelkokkulepped kahe perearstiga sinna asumiseks. Füüsiliselt mahub sinna lausa kolm perearsti.
Peetri Keskus septembris 2018
Peetri Keskuse arendaja plaanide kohaselt peab keskus valmima 2019.aasta detsembriks ning selleks ajaks peavad olema kõik eeltööd tehtud, et ka perearstid saaks enam-vähem samal ajal alustada. Vahepealsel ajal aga tuleb nii Hambahaldjal (nii neid kutsutakse) kui vallal vaeva näha, et kõik tükid selles puzzles kohale sobituks ja plaanid õnnestuks. No ja ehitaja peab keskuse ka valmis ehitama ning sealhulgas ka Küti tee jne.
Parbo ja Laius, nende ees veel hulgaliselt volikogu liikmeid.
Laius ja Kais. Et vähegi head kaadrit saada, pidin kõrvalistuva Aivo Hommiku kohale nõjatuma.
Seejärel vaba sõnavõtu voor. Kõigepealt esitab Raivo Uukkivi arupärimise ühe maaüksuse kasutamise kohta, mida ta enda sõnul jälginud juba aastaid. Teiseks edastas sotsiaalmeedias tõusetunud küsimuse valla sisekontrolöri ametikoha täitmise kohta.
Velor Viitak esitas arupärimise Patika tee äärsete kraavide puhastamise kohta. Eelmisel aastal kinnitati, et tööd on plaanis 2018 aastal, aga veel ei ole alanud. Millal tööd tehtud saavad?
Tõnis Kõiv andis üle 14-ne volikogu liikme poolt langetatud otsuse moodustada Rae vallavolikogus Eesti Reformierakonna fraktsioon ja valida esimeheks Tõnis Kõiv. Volikogule üleandmisega loetakse põhimääruse kohaselt fraktsioon moodustatuks.
Kuna ettesaadetud päevakorras muudatusi ei olnud, võtsime üksmeelselt selle aluseks.
1. Rae valla eelarve liigendamine. Ettekandja Tiit Keerma: eelnõu on oma sisult volikogu poolt kinnitatava eelarve vormi muutmine. Päevakorda kerkinud, sest volikogu on seni kinnitanud eelarve positsioone väga detailselt. Ühest küljest hea, aga teisalt tuleb ka pisemate muudatuste puhul vaja teha lisaeelarve, et väikseid summasid eelarves ringi tõsta. 2019 a eelarvet on kõik KOV-id kohustatud koostama tekkepõhisena (seni on olnud kassapõhine). Vahe põhiliselt selles, kas kulu võetakse arvel siis kui kulu tehtud või siis kui otsustatud (tekkinud). Näiteks praegu on detsembrikuu kommunaalkulud jaanuari kulud, aga uue süsteemi kohaselt siiski detsembri kulud. Uus eelarve struktuur muudab eelarvestamise paindlikumaks.
Sellest tulenevalt on volikogu kinnitavaid eelarve positsioone tunduvalt vähendatud. Põhiline muudatus kulude kajastamises. Eraldi toetuste summa ja muud kulud võivad olla koos kinnitatud. Tabelis on toodud tegevusalade rühmad. Seletuskiri muutub edaspidi mahukamaks. Volikogu kinnitab üldistatud gruppidega kulud ja see võimaldabki vallavalitsusel suuremat paindlikkust grupi sees kulude ringitõstmisel.
Kaasettekanne eelarve-ja majanduskomisjoni esimees Agu Laius: komisjon arutas 10.septembril toimunud koosolekul. Komisjoni ettepanek oli, et eelarve seletuskiri oleks jätkuvalt sama mahukas ning saaks avaldatud valla veebilehel. Et ka vallaeelarve täitmise aruanne, mida vallavalitsus regulaarselt teeb, saaks edaspidigi samasuguse põhjalikkusega tehtud. Ettepanek vastu võtta.
Küsimus – volikogu kinnitab tingimused ja korra, kas on plaanis tulla uue määrusega?
Vastus – üldist korda ei ole seni olnud. Osaliselt on kaetud põhimääruses. Aga tasub kaaluda senine praktika kirja panekut.
Volikogu võttis määruse vastu 18 poolthäälega.
2. Rae valla 2019-2023.aastate eelarvestrateegia kinnitamine. Ettekandja Tiit Keerma: strateegia kui selline on esimest korda selles volikogu koosseisus arutelul. Strateegia on keskpika perioodi plaan, mis põhineb arengukaval ja kus nähakse ette tulud, kulud vähemalt 4-ks aastaks. Võib olla pikemaks ja seetõttu ongi meil plaan 5-ks aastaks. Strateegia sisaldab põhinäitajaid tulude/kulude, netovõlakoormuse jmt osas. Alates 2013.aastast on eelarvestrateegiat koostatud, rahandusministeeriumi soovitusliku struktuuri järgi. Praegune on koostatud Eesti Panga prognoosi kohaselt, kuna vahepeal on avaldatud ka Rahandusministeeriumi prognoos siis võib sellest tulla mõningaid muudatusi.
Strateegias välja toodud põhilised tegurid, millest kujuneb valla tulu (rahvastiku kasv, maksumaksjate arvu kasv, keskmise tulu muutus).
Strateegia leheküljelt 11 algab tulubaasi ülevaade ja prognoos. Kuigi prognoosid on konservatiivsed siis kasv on siiski korralik. Toetusfondi summad on valdavalt samas ulatuses kuludega kaetud.
Personalikulude osas on kasutatud valdavalt 6 %-list kasvu. Pedagoogidel on palgatõusu protsent 8. Majandamiskulud kasvavad, sest avame üha uusi asutusi (koolid, lasteaiad).
Põhitegevuse tulem peab finantsjuhtimise seaduse kohaselt olema positiivne, meil ca 6 mlj eurot sel aastal, edaspidi näeme kasvu.
Investeeringud on iga-aastaselt ette nähtud ca 10 mlj eurut (2019 ja 2020 rohkem, hiljem vähem). Investeeringute katteallikaks on põhivara müük ja laen. Mitmed investeeringud seotud väljastpoolt tuleva sihtfinantseeringuga.
Netovõlakoormuse lubatud määr on 100 %, aga me oleme võtnud kohuseks, et üle 60 % see ei kasva. Laenud tuleb ju tagasi maksta.
Kaasettekanne eelarve-ja majanduskomisjoni esimees Agu Laius : arutasime nädal tagasi esmaspäeval. Pikka arutelu ei olnud. Ette nähtud kaks lugemist ja arutelu on ees igas alalises komisjonis. Eelnõu peab avalikustatud olema, et vallaelanikud saaksid tutvuda. Järgmisel päeval peale komisjoni istungit (s o teisipäeval, 11.septembril) on eelarvestrateegia avaldatud valla veebilehel. Ettepanek saata II lugemisele. Kõik komisjonid siis palun süveneda ja arutada.
Küsimus – Ilumetsa kivikalme tee-ehitus/projekteerimine, kas kahasse elanikega?
Vastus - jah, plaan on teha ikka koos elanikega. Teealune maa on jõudnud MTÜ kätte.
Küsimus – kas ja milline kokkulepe on Andrekse tänava kohta, tänavavalgustust strateegias ei ole?
Vastus – vallavanem isiklikult on elanikega suhelnud, aga vastus tuli alles täna (volikogu päeval). Vallavanem tegeleb ja lahendus leitakse. Katsume ka võrdset kohtlemist hoida. Kahjuks on probleemseid piirkondi veel, teeme mujal ka teed korda, kus arendajad on tegemata jätnud.
Küsimus – personalikulude kasv on 6 %, miks nii vähe?
Vastus – ka riik ei prognoosi suuremat keskmist tõusu. Strateegiat saab vahepealsetel aastatel ka uuendada, kui töötasusurve kasvab suuremaks kui 6 %.
Sõnavõtt M.Rosenfeld: panin tähele, et innovatiivsust tuleb valda juurde, sest ees on ootamas üleminek LED-valgustusele. Tervitan igati sellist lahendust. Igas planeeritavas planeeringus võiks ette näha ainult LED-valgustid, et tulevikus ei peaks vald investeerima.
Agu Laius – palun kõigil komisjonidel koguneda ja vaadata eelkõige oma valdkonda.
Parandusettepanekute tähtaeg 26.sept kell 12 volikogu liikmetele.
3. Urvaste küla Toominga kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine. Ettekandja abivallavanem Priit Põldmäe: tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Vabatahtlikud päästjad on väga tublid ja nende aktiivne tegevus nõuab paremaid võimalusi. Eelkõige on vajalik talviseks päästeautode hoidmiseks hoonet ning selleks maad. Maa-ametiga koostöös on leitud Toominga kinnistu, mis sobiks. Asub tee ääres. Tänaseks on kõik toimingud tehtud ja aeg planeering kehtestada. Seejärel on vallal plaanis riigilt maa munitsipaliseerida ja kohaliku päästeseltsi kasutusse anda.
Kaasettekanne keskkonnakomisjoni esimees Andrus Ansip: komisjon arutas 5.septembril toimunud koosolekul. Kuulasime ettekannet ja saime vastuse küsimusele, et vallale sellest täiendavaid kulutusi ei teki. Üksmeelselt toetame.
Küsimus – miks ei ole volikogu materjalide hulgas pilti kinnistust?
Vastus – algatamisel oli pilt olemas. Pidi ka kehtestamisel olema.
Volikogu toetas 19 poolthäälega detailplaneeringu kehtestamist.
Istung lõppes 18.25
PS! Kuigi tänases volikogus sellest juttu ei olnud, aga volikogule eelnenud sotsiaal-ja tervishoiukomisjonis oli. Nimelt on alanud kauaoodatud Peetri Keskuse ehitus ja sinna on ca 500 ruutmeetrit ruume üürinud Haldja Hambaravi OÜ. Nende plaan on sisustada Peetri Keskusesse vähemalt kahe perearsti kabinetid ning väidetavalt on olemas ka eelkokkulepped kahe perearstiga sinna asumiseks. Füüsiliselt mahub sinna lausa kolm perearsti.
Peetri Keskus septembris 2018
Peetri Keskuse arendaja plaanide kohaselt peab keskus valmima 2019.aasta detsembriks ning selleks ajaks peavad olema kõik eeltööd tehtud, et ka perearstid saaks enam-vähem samal ajal alustada. Vahepealsel ajal aga tuleb nii Hambahaldjal (nii neid kutsutakse) kui vallal vaeva näha, et kõik tükid selles puzzles kohale sobituks ja plaanid õnnestuks. No ja ehitaja peab keskuse ka valmis ehitama ning sealhulgas ka Küti tee jne.