Rae valla 2020.aasta lõppes plussiga
Tõnis Kõiv • February 16, 2021
Rae valla 2020.aasta lõppes plussiga
Rae vallavolikogu 16.veebruari 2021 istungil jagati infot valla eelmise aasta eelarve täitumise kohta, 2021.aasta investeeringute kohta ning otsustati naabritega ühiste projektide tegemine...
Kuna koroonaviirus levib, siis toimub Rae vallavolikogu elektroonselt VOLIS-e ja Teams-i abil. Rae kultuurikeskuse suurde saali Jüris olid lisaks minule kohale tulnud vaid volikogu sekretär Silva ja volikogu liige Aivo Hommik. Ülejäänud 23 volikogu liiget osalesid arvuti vahendusel.
Tavapäraselt oli enne päevakorra kinnitamist vaba sõnavõtt, kus kõigepealt andsin sõna Raivo Uukkivile, kes esitas kaks arupärimist. Esimese Selliküla piirdeaia kohta (kas seal on üldplaneeringut muutva detailplaneeringu jaoks avalikku huvi ja kas sunniraha on määratud) ning teise valla sisekontrolli kohta (tööplaan 2021, aruanne 2020.aasta kohta jmt).
Seejärel oli sõna järjekord Indrek Uuemaal, kes aga oli küll sisse loginud VOLIS-esse, aga mitte Teamsi. Sooviga anda aega tehniliste küsimuste lahendamiseks, andsin sõna vallavanem Madis Sarikule koroonaolukorrast ülevaate andmiseks.
Selline see Peetri kant on, Rae valla suurim
Madis andis ülevaate lasteasutuste kaupa, kus kui palju on kas positiivsed või eneseisolatsioonis. Õpetajate vaktsineerimisega on seis selline, et eelmisel nädalal kõik koolid esitasid Haridus-ja teadusministeeriumile omad soovid, aga mingit tagasisidet ei ole saadud.
Vaktsineerimisega alustatud ei ole. Vald on teinud korduvalt sotsiaalministeeriumile ettepaneku, et koolide tervishoiuteenuse pakkujad omavad õigust süstida ja võiksid vaktsineerida. Kui Jüri koolis on 91 õpetajat vaja vaktsineerida, siis mõistlik oleks neid kohapeal vaktsineerida.
Soov, et vallavalitsusel oleks rohkem õigust koolide distantsõppele saatmise otsustamisel ja ka vaktsineerimise järjekorra puhul. Vallamajas 2 positiivset, 5 eneseisolatsioonis. Kodanike vastuvõttu füüsiliselt ei toimu, ainult elektrooniliste abivahendite abil.
Töökorraldus on sundinud rohkem tähelepanu pöörama IT-lahendustele. Tulemas on uus iseteenindusportaal elanikele. Unikaalne, et sisselogimisel tehakse päringud riigi registritesse ja inimesele kuvatakse ainult need teenused mis inimesele kohalduvad. Lahendus on Eestis esmakordne.
Lisaks käib töö ehitus-planeerimisosakonna töö lihtsustamisega, automatiseerimine protsesside kiirendamise eesmärgil. Ka haridusvaldkonnas – kolmepoolne eralastehoiu leping, kohatasu moodul.
Lumekoristusega asjad sujuvad, oleme saanud kiita nii e-kirjade kui telefoni teel. Rõõmustav. Viimase kahe nädala jooksul on lund ära veetud ca 500 koorma jagu. Vaida kandis 60, Jüri 192, Peetri 245.
Tulumaksu laekus jaanuaris pisut rohkem, 2020 jaanuaris oli laekumine 2,4 mlj, nüüd 2,6mlj.
Esiplaanil lumehunnik Kindluse kooli parklas
Seejärel said volikogu liikmed võimaluse vallavanemalt küsimusi küsida:
Küsimus – kuhu lumi on viidud?
Vastus – erinevatesse kohtadesse, aga Peetri kandis Kindluse kooli parklasse.
Küsimus – kuidas on koolides korraldatud vahetundides leviku ära hoidmine?
Vastus – pesasüsteem kasutusel ja vaheajad erinevatel aegadel.
Seejärel sai sõna end samuti Teamsi kaudu ühendada suutnud Uuemaa, kes avaldas muret revisjonikomisjoni juhtimise kohta.
Volikogu kinnitas päevakorra, asusime läbi arutama.
1. Ülevaade Rae valla 2020.aasta eelarve täitmisest.
Ettekanne valla finantsjuht Tiit Keerma – 2020.aasta kujunes selliseks, nagu on III kvartali ülevaatest räägitud, plaanitud. Maikuu volikogus kartsime palju hullemat, aga olukord kujunes oluliselt paremaks. Rahvastiku juurdekasv jätkus, Rae vallas on seisuga 31.12.2020 elanikke 21 238. Juurdekasv 1 105 elanikku. Jälle uus rekord. Varasemalt olnud 1082 ja 1083.
Rae valla sündide arvus ka uus rekord, ületasime 400 piiri. Surmad ei ole kasvanud.
Füüsilise isiku tulumaksust jäi kokkuvõttes 0,5 mlj laekumata, lisaks vähendasime 2020.a. prognoosi ca 0,7 mlj võrra (kokku siis 1,2 mlj). Siiski kartsime mitu korda suuremat alalaekumist.
Paljud ettevõtted kasutasid maksude tasumisega viivitamist, kuna intressi ei pidanud maksma. See avaldas suurt mõju maksulaekumistele, mis hiljem taastusid.
Kaupade teenuste müük langes ca 1,0 mlj võrra, eelkõige lasteaedade kohatasu ja toiduraha laekumised jäid ära (0,6 mlj). Õiguste müügist (tasud arendajatelt) jäi 0,3 mlj laekumata, aga samas tuli lisaks planeerimata laekumisi. Kokku siis oli tulude alatäitmine 1,6 mlj.
Kuludest. Toetusi andsime vähem 0,3 mlj, tööjõukuludes kokkuhoid 1,6 mlj (sh vallavalitsuses 192 tuh), majandamiskuludes 2,4 mlj.
Põhitegevuse tulemis tuli üle plaani lausa 2,8 mlj. Kartsime suuremat tulude langust ja seetõttu vähendasime kulusid rohkem.
2021.aastal müüs vald Pähklemäe kinnistu ja selle eest on 5,86 mlj tulu juba laekunud. Selle arvel saame vähendada 2021.aastal võetava laenu mahtu, mis võib seetõttu langeda ca 5 mlj peale.
Mõned investeeringud jäid 2020 ära või siis tegelikult lükati edasi.
Võlakohustused olid praktilised plaanikohased. 23,7 on laenukohustus kokku ja 1,3 mlj toetuseks saadud ettemaks riigilt. Võlakoormuse näitaja kogunes aasta lõpuks 48,1 %.
Aasta lõpu rahajääk 4,3 mlj.
Seejärel samuti küsimuste-vastuste voor.
K – arendajad ei maksa, miks?
V – põhjuseks koroonakriis ja vaidlused valla vee-ettevõttega.
K – tabelist selgus, et alatäitmine keskkonnakaitses?
V – pigem on väiksemad investeeringud edasi lükatud.
K – tööjõukuludes suur kokkuhoid, kuidas? Kas on töövaidluste oht?
V– töövaidluste ohtu ei ole, sest seadused on täidetud. Preemiad jätsime ära. Väga suure tähelepanu all lisatasud, väga tihe sõel oli. 2021 a jõuluks võiks preemiat maksta küll.
K – 2020.a tulemus nagu meeldiv üllatus? Allasutuste mõistlikud juhid tegid kokkuhoiu ära. Mis on planeerimata laekumised õiguste müügist?
V – planeerimata tähendab, et sel aastal ei olnud planeeritud laekumist sellelt isikult. Tegi midagi kiiremaks, laekus varem.
K – Jüri kooli staadioni projekt lükkus edasi?
V – jah, nii kujunes.
Keegi sõna võtta ei soovinud ja seega võtsin teema kokku ning tunnustasin valla finantsjuhtimist ning avaldasin tänu vallavalitsusele, valla asutustele ja kõigile vallaeelarvest palka saavatele inimestele ning lisasin, et pean õigeks maksta valla eelarvest palka saavatele inimestele preemiat 2020.aasta pingutuse eest!
Kindluse kool sügisel, näha jalgpalliväljak
2. Ülevaade 2021.aasta investeeringuobjektidest.
Ettekandja abivallavanem Tanel Tammela – ülevaade 2021.a plaanidest.
Üldised numbrid. Harjumaal 600 tuh inimest. Rae vald (21,5 tuh) on Tallinna (440 tuh) ja Saue valla (22 tuh) järel suuruselt kolmas kohalik omavalitsus.
Kindluse kool hakkab valmis saama. Spordiosa ülevõtmine on praegu käimas. Märtsis 2021 saab uues pneumohallis jalgpalli mängida. Kindluse kooli ehitusmaksumus kokku 18 mlj euro kanti.
Rae Riigigümnaasiumi projekteerimileping on allkirjastatud, ametlik graafiku kohaselt on 08.02.2022 valmis Rae riigigümnaasiumi projekt ja samuti spordiosa projekt.
Sõnajala lasteaed, projekteerimistöö käib. Planeeritud on 6 rühma, 120-130 kohta. Lasteaeda tuleb lift, elektriautode laadimispunkt kahele autole. Lasteaia ehitame tüüpprojekti järgi, kogumaksumus ca 2,2 mlj.
Peetri pargi II ja III etapp. Plaan teha arhitektuurivõistlus maastikuarhitektide liiduga, sisend vallalt. Läbivad ideed – kuna I etapp atraktsioone täis, siis II etapp rahulikum. Nõlvad, joad. III etapis ka loodusrajad, kõrghaljastus, puude-põõsaste kompositsioon. Kõik head mõtted on teretulnud.
Ajagraafik – sel aastal projekteerime, järgmisel ehitame.
Peetri kooli jalgpalliväljak – kunstmuru väsinud, puudu riietusruumid, WC. Inventari hoidmise ruum.
Küti-Pargi ringristmik. Kesktee sisuliselt, palju kasutust. Teeme ringristmiku, et saaks turvalisem. Pargi tee teekatte uuendamine samuti samas hankes.
Vana-Järveküla tee, jälgi erinevaid värve ja selgitusi
Vana-Järveküla tee rekonstrueerimine. Ühest otsast Tallinn-Väikese ringtee alla ja sinna kõrvale ka Sõnajala tee. Kergliiklustee rajame juba kohe nii, et saaks ka tulevikus kasutada.
Teine plaan on praeguse olukorra lahendamine. Sinine kergliiklustee on juba olemas, oranž osa on rajamata, 165 meetrit. Vald teeb ära. Sellisel juhul oleks majade kergliiklusteede vajadus rahuldatud. Promenaad on kolm meetrit lai. Heleroheline triip, teeme kergliiklustee laiemaks kuni Sõnajala lasteaiani.
Tammi tee ehitus ja projekteerimine. Projekt oli valmis juba varem, aga tänane Transpordiamet (enne Maanteeamet) on nõus toetama Tammi tee ehitust. Väljasõit Raeküla teele vajab veel lahendamist. 2011.a eskiis Transpordiametile enam ei sobi, vaja uut lahendust. Kohe kergliiklusteed ja tänavavalgustust rajada ei jõua.
Jüri staadioni projekteerimine ja jalgpallihall. Detailplaneeringu asjus on veel vaidlusi. Käib lähteülesande viimistlemine koos spordikooliga. 2021 II pooles projekteerimishange.
Aruküla tee äärne kergliiklustee. Lõigu pikkus 510 meetrit, projekt olemas, hange II kvartalis üles.
Pärna 2 sotsiaalmaja. Eskiisprojekt valmis, väga lühike tähtaeg oli, aga saime valmis. Kredex aga pani selle meetme pausile ja selgust ei ole siiani. Vastuseid ei anta.
Veskitaguse sild – paljuräägitud teema. Ei ole ainult sild vaid ka tee ja kergliiklustee. Sild on tunnistatud ohtlikuks ja soovitatud sulgeda raskeveokite liiklemiseks. Sõlmida on vaja palju IKÕ-sid, sihiks saada märtsis valmis.
Lagedi – kooli katlamaja. Gaasikatlamaja asemel üleminek maaküttele. Tasuvusaeg 5 a.
Liiva ja Kangilaski teed projekteerimine ja ehitamine. Lisaks tänavavalgustus. Kangilaski tee saab lahendada lihtsama hooldusremondiga.
Jaama tänava kergliiklustee, 145 meetrine lõik puudu, saab tehtud 2021.
Ohtrate faktide ja pildimaterjaliga varustatud ettekandele järgnesid küsimused ja vastused:
K – kas Peetri pargis tervisekeskuse maht on säilinud? Vana-Järveküla tee kohta, Andrese teelt Kanarbiku teeni ei ole kergliiklusteed, aga ilmselt vaja oleks, lasteaeda minekuks. Veskitaguse silla hanget kiiremini vaja, tee kehv, sild ohtlik, et saaks suvel ehitada. Koolibussi ka sealtkaudu käima panna.
V– vaatame üle, tervisekeskuse maht on alles.
K – Jüri staadioni projekteerimine, kas sinna mahub ka uisuplats?
V– on arvestatud ka uisuplatsiga.
K – teehoiukava revisjon on plaanis, kas teehoiukava saab olema?
V – teehoiukava sai jaanuaris valmis, võime järgmine volikogu tutvustada.
K – Pärna tn sotsiaalmaja tulevikueesmärk? Kui palju korterite arv muutus? Kas staadioni tribüüni planeerimisel arvestatud ilmakaari?
V - Ehituse 6 oleme teinud korda, seal väiksemad korterid. Pärna tn natuke suuremad, pigem noorte õpetajate üürikorteriteks. Tribüünide osas väga valida ei ole, piirangud. Kortereid oli 12, nüüd 8.
K – staadion ja uisuväljak peavad olema projekteeritud külmaseadme ja jäämasina jaoks.
V – oskusteave on vallal olemas.
K – Vana-Järveküla tee, kui teeme omavahenditest tee laiemaks, millal väike ringtee tuleb?
V – käivad ainult jutud, et väike ringtee tuleb lähiajal, aga selgust ei ole.
K – Tammi tee läbimurre Raeküla teele, kas seda arendaja ei tee?
V – kõik alternatiivid on läbi käidud, aga sellist arendajat ei ole, ebareaalne. Loigu tee inimesed ei ole huvitatud läbivast liiklusest.
K – Lagedi roheprojekt maasoojuse võtmisest. Kas KeA luba on, et nii lähedal jõele võib puurida?
V – KeA-ga läbirääkimised käivadki praegu.
K – Vaidas oli vaba aja keskuse teemaline investeering plaanis, raamatukogu taha?
V – tutvustus oli 2021 kohta, aga Vaida keskuse plaan on alates 2022.aastast.
K – Jüri kergliiklustee Lagedi suunal, kas toetust saab?
V – ei ole praegu teada.
Kuna sõnavõtte ei olnud, siis lõpetasin punkti arutelu ja tänasin abivallavanem Tanel Tammelat põhjaliku ettekande eest ning Tanel Tammelat ja Madis Sarikut küsimustele vastamise eest. Soovisin vallavalitsusele jõudu kõige räägitu elluviimisel.
3. Tegevuste esitamine maakonna arengustrateegia tegevuskavasse.
Ettekandja vallavanem Madis Sarik – soovime esitada Harju maakonna arengustrateegia 2035+ arengukavasse hariduslike erivajaduste õpilaste nõustamiskeskuse koostöös Kiili, Raasiku, Kose ja Jõelähtme vallaga ning Jüri gümnaasiumi (põhikooli) staadioni rekonstrueerimine ja juurdeehitus.
Maakonna arengustrateegia elluviimise toetusmeetmesse (MATA) 2022.aasta taotlusvooru kaasrahastuse taotlemiseks piiriülese mõjuga hariduslike erivajadustega õpilaste nõustamiskeskuse projekt. Palun toetada.
Kaasettekanne majandus-ja eelarvekomisjoni esimees Agu Laius – nädal tagasi esmasp toimus komisjoni koosolek, kohal kõik 12. Kuulasime ära Tanel Tammela ettekande, ka Jens Vendel oli kohal, tutvustas sisu.
Arutelu väga pikk ei olnud, vajadus oli selge, tundsime huvi teiste omavalitsustega koostöö kohta. Eks tulevik näitab. Kui palju Rae valla lapsi võib puudutada – 30-40 last.
Kas keskuse juures peaks olema internaat? Tuleviku teema.
Otsustasime toetada üksmeelselt otsuse vastuvõtmist volikogus.
Volikogu toetas 22 poolthäälega otsuse vastuvõtmist ja sellega oli päevakord ammendatud, kell oli 19.29.
Soovisin kõigile volikogu liikmetele head tervist ja kutsusin osalema Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamise virtuaalsel aktusel Rae kultuurimajas!



