Rae valla 2018 eelarve läbis esimese lugemise
Tõnis Kõiv • November 21, 2017
Rae valla 2018 eelarve läbis esimese lugemise
Rae volikogu muutis viimast korda jooksva aasta eelarvet ning arutas esimest korda järgmise aasta eelarvet. Lisaks anti tänukiri ja nimetati kaks aukodanikku...
Kõigepealt said kahe volikogu vahel vanemaks saanud volinikud Helen Kübar, Tõnis Kõiv, Kalle Isand ja Kaido Kivistik lillekimbu.
Seejärel vaba mikrofon, esimesena Bärbel Salumäe -
Novembrikuu sünnipäevalaps Helen Kübar
soovin rääkida Annabeli näitel, et tegelikult on sarnaseid lapsi veel. Avame Rae valla vähihaigete lapse fondi, kust saavad taotleda raha need, kelle vähivastast ravi Haigekassa erinevatel põhjustel ei rahasta. Kutsun üles volikogu liikmeid, et oleksime esimesed, kes puhuvad uuele fondile elu sisse. Toetamiseks tuleb raha kanda Tänavsuu fondi arvele, lisades märksõnaks “Rae”. Jagan igaühele infolehe, kus peal täpsem info.
Velor Viitak - Rae vallas on üks asum, kus ei ole korralikku vett-ja kanalit, teed jmt. Inimesed soovivad bussipeatuse taastamist Patikal.
Raivo Uukkivi – jätkuarupärimine Järveküla kooli ehitushanke vaidluse üle. Kui palju vaidlus vallale maksma on läinud? Teine küsimus Aruheina lasteaiast lähtuvalt Jüris asuva lasteaia juhataja kohta.
Meelis Rosenfeld – Andrekse juures on bussipeatus, aga seda ei pane keegi tähele. Paneks valgustuse?!.
Indrek Uuemaa kurtis samuti ühe bussipeatuse kehva olukorra üle ning et Vaida jõusaalis on üks pink korrast ära.
Päevakord kinnitati.
1. Rae valla 2017. Aasta eelarve täitmisest. Ettekandja Tiit Keerma: esitan 10 kuu ülevaate. Täitmine on plaanipärane, praeguste kavade kohaselt peaks eelarve täituma 100,2 %liselt. Sedavõrd täpne seetõttu, et 2017 a jooksul on päris mitme lisaeelarvega tulumaksu laekumist korrigeeritud (ülespoole). Maamaks aga ei tule mitmendat aastat täis, võlglastega tegelemiseks omavalitsusel suuri võimalusi ei ole. Maksuamet kogub. 70-80 tuhat on maamaksu võlg. Teenuste müügis on alalaekumine, põhjuseid mitmeid. Muuhulgas ei ole täitunud Järveküla kooli spordikompleksile seatud ootused (tulu prognoos sai liiga optimistlik). Kulude osas on kõikide täitmine alalhoidlik ja ökonoomne. Kokkuhoid personali-ja majanduskuludes. Põhivara soetuses tekib tihtipeale kokkuhoid, sest hangete venimine viib kulud järgmisesse aastasse.
Küsimus – muud tegevustulud 120 tuhat, mis need on?
Vastus – need on kaevandustasud, need laekuvad hästi.
Küsimus – mis on real muud kulud, mille täitmine on 5,2 %
Vastus – see on valla reservfond, mis on sisuliselt kasutamata (vajaduse puudusel).
Küsimus – Jüri ja Järveküla ujula võrdlus?
Vastus - Jüri ujulas käib täiskasvanuid rohkem, teenib rohkem.
2. Rae valla 2017 a kuues lisaeelarve. Ettekandja Tiit Keerma – pisikese mahuga lisaeelarve, summas 17 764 eurot. Rae valla eelarve on väga suure detailsuse astmega ning sellest tuleneb suurem muutmise vajadus.
Majandus-ja eelarvekomisjoni esimehe Agu Laiuse kaasettekanne: komisjon toetas lisaeelarve eelnõud üksmeelselt. Volikogu võttis vastu.
3. Rae valla ametiasutuste struktuuri, teenistuskohtade koosseisu ja jaotuse põhigruppidesse kinnitamine 2018 aastal. Ettekandja abivallavanem Madis Sarik: kolm muudatust toovad kaasa kulukasvu 50 tuh eurot. Plaanis on juurde võtta üks IT-spetsialist ja referent majandusametisse, nimetada üks arhitekt üldplaneeringu-arhitektiks, ehitus-spetsialist ehitusarhitektiks.
Kaasettekanne Agu Laius: komisjon arutas ja toetas eelnõu esimest lugemist ning tegi ettepaneku suunata eelnõu teisele lugemisele.
Volikogu saatis II lugemisele, muudatusettepanekute tähtaeg 29.november.
4. Rae valla 2018 a eelarve I lugemine. Ettekandja Tiit Keerma annab kõigepealt ülevaate valla eelarve ülesehitusest. Järgmise aasta eelarve põhitegevuse tulud on 31 mlj eurot. Kuna vald on kiire arengu faasis siis investeerime rohkem kui põhitegevuse tulud lubavad ehk võtame laenu. Järgmise aasta laenuvõtmise prognoos on 6,1 mlj eurot. Netovõlakoormuse määr järgmisel aastal 53,3 %.
Põhitegevuse tulud on märkimisväärselt kasvanud, 24,6 miljonilt (2016) 31,2 miljonini (2018). Tulumaksu laekumise osakaal on 68,2 % tuludest ja keskmine tulu kasvab 5,8 %. Elanike arv kasvanud 914 inimese võrra, sh maksumaksjaid 442. Kui üldiselt eelarve kasvab siis valitsemiskulude eelarve kahaneb 1,8 % võrra.
Kaasettekanne Agu Laius: komisjonis palju uusi inimesi, kes ei ole varem eelarvega kokku puutunud. Seetõttu oli tänane ettekanne volikogus isegi natuke koolituse mõõtu. Komisjonis oli küsimus, et kui täpseks peaksime minema, kui detailselt iga asutuse eelarvet vaatama. Selgub töö käigus. Seletuskirja struktuuri on täiendatud tulenevalt komisjonis arutatust. Arutelu sihtfinantseeringute üle, kas need ikka kõik laekuvad. Komisjon tegi ettepaneku suunata eelarve teisele lugemisele, parandusettepanekute tähtajaks 29.november kell 12.00.
Küsimus – teede rekonstrueerimine, kas Rebase tänava lõpu valgustus on sees?
Vastus – kuna seal on tehtud mitmeid muudatusi siis suuliselt ei ütle. Vastatakse kirjalikult.
Küsimus – Järveküla ja Vaida põhikoolis ei ole teenuste müüki eelarves?
Vastus - nende kahe kooli sissetulekud on spordikeskuse all ehk nende eelarves.
Küsimus – personalikulud on kasvanud, miks?
Vastus – ümbritsev elu nõuab, et palgad kasvaks.
Küsimus – reservfond on 2018 veelgi väiksem planeeritud kui 2017, miks?
Vastus – reservfondi kasutamine on olnud väga vähene.
Küsimus – miks on eraldis Elvesole summas 20 000 eurot?
Vastus – tegemist on viimased 5 aastat samasugusena püsinud summaga sadevee teenuse eest.
Küsimus – eelarves on kirjas summad, mis laekumas arendajatelt nende lepingulistest kohustustest tulenevalt. Mis alusel?
Vastus – varasemalt on summad olnud ühe numbriga, seekord nimeliselt jaotis välja toodud. Summa on prognoos.
Küsimus – jäätmekäitluse rida väheneb, kas Suve tänava jäätmekäitluspunkt või mingi muu kaob ära?
Vastus – Veetorni parklasse ehitatakse välja jäätmekäitluspunkt ja Suve tänava oma suletakse peale esimese valmimist.
Küsimus – kas teekasutustasust saadav tulu laekub valla eelarvesse?
Vastus – omavalitsuse jaoks sellist tululiiki olemas ei ole.
Sõnavõtt eelarve teemal – ettekanded võiksid olla jälgitavad arvutiekraanilt. Repliik/ettepanek – küsijat ei peaks lolliks pidama.
Volikogu esinaise Laine Randjärve palvel esinevad valitsuse liikmed seistes, abivallavanem Jens Vendel
5. 2018 a huvihariduse ja huvitegevuse toetuse kinnitamine. Ettekandja abivallavanem Jens Vendel: noorsootöö seadus sätestab toetuse, mille jaotamiseks on vallavalitsus koostanud, esitanud vastava tegevuskava. 2018 aastaks on riik planeerinud eraldada 125 tuh eurot. Eelnõuga on esitatud toetuse taotlemise, maksmise reeglid. Toetus rakendub juhul, kui riik raha eraldab.
Kaasettekanne haridus-ja kultuurikomisjoni poolt, Kaarel Kais: 16.nov toimus koosolek, kohal oli 11 liiget 13-st. Arutasime põhjalikult, tegime mitmeid ettepanekuid teksti osas. Näiteks, et esitamise tähtaeg võiks sõltuda vallavalitsuse avaldamise tähtajast ja määrus võiks jõustuda tavakorras. Komisjoni ettepanek on suunata määrus II lugemisele, parandusettepanek 29.nov.
Kaasettekanne majandus-eelarvekomisjoni poolt, Agu Laius: leidsime samuti, et määrust saab täpsustada, paremaks teha. Taotleja peab väga täpselt ära näitama, et ta teeb seda, mida riik raha eraldamisel eeldab/ootab. Väiksemaid täpsustusi oli veel. Tegime samuti ettepaneku suunata II lugemisele.
Küsimus – miks on mingi dokument tunnistatud ametkondlikuks kasutamiseks 75-ks aastaks?
Vastus – see ei puuduta otseselt volikogu määruse eelnõu, aga salastatud ei ole midagi.
Küsimus – kas volikogu esimees oli kultuuriminister tol ajal kui ringiraha tekkis ja kas need praegused piirangud raha taotlemisel on õigustatud?
Vastus – jah, olin küll. Praegune huviraha toetus riigieelarvest ei ole Reformierakonna idee täpne elluviimine.
6. Tänukirja andmine. Ettekandja abivallavanem Jens Vendel: Rae valla Alevike-ja Külavanemate Selts on teinud ettepaneku anda volikogu tänukiri Toivo Laherannale. Ta on olnud kauaaegne (15 a) Suursoo külavanem ning ka volikogu kahe koosseisu liige.
Kaasettekanne: komisjon oli Toivo Laheranna suhtes väga positiivselt meelestatud ning leidis ühehäälselt, et tänukiri anda.
Volikogu otsustas 20 poolthäälega tänukirja anda.
7. Rae valla aukodaniku nimetuse andmine. Ettekandja abivallavanem Jens Vendel: Jüri G direktor, vilistlaskogu, perekoor ja Rae Huvialakooli õppejuht on esitanud aukodaniku kandidaadiks Siiri Laidi (Laid).
Siiri Laid töötab Rae Huvialakooli direktorina alates selle asutamisest, olles ka üks kooli loojatest. Siiri Laid on Jüri Gümnaasiumi eesti keele õpetajana kultuuriväärtuste kandja, eestvedaja kooli partnertegevustes.
Lisaks Rae Huvialakooli juhtimisele ja õpetajatööle Jüri Gümnaasiumis on Siiri Laid Rae Kultuurikoja liige ja Vaskjala küla elanike aktiivgrupi liige. Rae valla suurürituste (nt klunker, valla aastapäevad, kunagine Jüri Rammumees) juures on Siiri aastaid olnud ideede väljapakkuja, elluviija, kaasalööja.
Kaasettekanne Kaarel Kais: komisjoni liikmed kiitsid, vaidlust ei tekkinud. Ühehäälne otsus andmise poolt.
Volikogu otsustas 15 poolthäälega nimetada Rae valla aukodanikuks Siiri Laidi.
8. Rae valla aukodaniku nimetuse andmine. Ettekandja Ülo Timuska: tegin ettepaneku anda Rae valla aukodaniku nimetus Lembit Sallile. 1990 a alguses alustas Lembit Sall aktiivselt Kaitseliidu tegevusi, et aidata riiki üles ehitada, kogukonda turvata. Kaitseliidu grupid tekkisid Jüris, Vaidas, Urvastes, Lagedil ja Kiilis. Tema aktiivne tegevus Kaitseliidus kestis kuni 1995 aastani. Aktiivne kultuurielus, lööb kaasa koorilaulus ja ansamblis. Vabadusvõitlejate liidu aktiivne liige. Aastatel 1993-1996 oli Lembit Sall Jüri noorkotkaste juht.
Kaasettekanne Kaarel Kais: komisjonis oli tihe mõttevahetus ja sisuline diskussioon aukodaniku statuudi üle. Volikogus esitatud ettekanne oli põhjaliku kui komisjonis. Kultuurikomisjoni liikmed arvasid, et Lembit Salli on kohasem tunnustada volikogu tänukirjaga. 10 komisjoni liiget oli selle ettepaneku poolt ja 1 jäi erapooletuks.
Küsimus – kas komisjon on kaalunud aukodaniku andmise põhimõtete selgemaks kirjutamist?
Vastus – on jutuks tulnud ja tasuks üle vaadata. Samas on ja jääb otsus subjektiivseks.
Sõnavõtt – Lembit Salli teene on seegi, et kaitseliitlased 90-ndatel korralikult käitusid. Aukodanikuks peaks kvalifitseeruma küll. Ta ei ole seda teinud palgatööna vaid vabatahtlikult.
Sõnavõtt – 90-ndad ei olnud kerged aastad. Lembit Sall on KL-u malevkonna moodustamise eestvedaja ja juht ning see on väga suur teene nii Rae valla kui Eesti riigi ees. Ilmselt oleme Lembit Salli tunnustamisel hiljaks jäänud, sest tolleaegse Rae valla juhid on tunnustuse juba saanud. Lembit Sall on rivis praegugi. Ta on osalenud kõikides Rae valla tähtpäevadel, kuhu KL on kutsutud, ta on alati rivis olnud, olenemata oma kõrgest vanusest.
Laine Randjärv – kuna kultuurikomisjon on teinud muudatusettepaneku siis on ettepanek kõigepealt hääletada seda ning seejärel tuleks otsuse sõnastuse hääletus - kokku kaks hääletust.
Küsimus/ettepanek – komisjoni muudatusettepanek muudab sisuliselt eelnõu ja seda ei saa hääletada.
Vastus – volikogu arutab istungi kutses märgitud küsimusi.
Sõnavõtt – täna ei saa midagi muud arutada kui volikogu päevakorras olevat eelnõu.
Sõnavõtt – ettepanek panna hääletusele etteantud kujul.
Sõnavõtt – ettepanek jätta punkt samaks, aga hääletada muudatusettepaneku poolt.
Sõnavõtt – põhimäärus lubab volikogu liikmel teha muudatusettepanekuid.
Laine Randjärv pani lõpuks hääletusele istungiks esitatud eelnõu sõnastuse. Volikogu otsustas 16 poolthäälega nimetada Lembit Sall valla aukodanikuks.
Volikogu lõppes 20.40.
Novembrikuu sünnipäevalaps Helen Kübar
soovin rääkida Annabeli näitel, et tegelikult on sarnaseid lapsi veel. Avame Rae valla vähihaigete lapse fondi, kust saavad taotleda raha need, kelle vähivastast ravi Haigekassa erinevatel põhjustel ei rahasta. Kutsun üles volikogu liikmeid, et oleksime esimesed, kes puhuvad uuele fondile elu sisse. Toetamiseks tuleb raha kanda Tänavsuu fondi arvele, lisades märksõnaks “Rae”. Jagan igaühele infolehe, kus peal täpsem info.
Velor Viitak - Rae vallas on üks asum, kus ei ole korralikku vett-ja kanalit, teed jmt. Inimesed soovivad bussipeatuse taastamist Patikal.
Raivo Uukkivi – jätkuarupärimine Järveküla kooli ehitushanke vaidluse üle. Kui palju vaidlus vallale maksma on läinud? Teine küsimus Aruheina lasteaiast lähtuvalt Jüris asuva lasteaia juhataja kohta.
Meelis Rosenfeld – Andrekse juures on bussipeatus, aga seda ei pane keegi tähele. Paneks valgustuse?!.
Indrek Uuemaa kurtis samuti ühe bussipeatuse kehva olukorra üle ning et Vaida jõusaalis on üks pink korrast ära.
Päevakord kinnitati.
1. Rae valla 2017. Aasta eelarve täitmisest. Ettekandja Tiit Keerma: esitan 10 kuu ülevaate. Täitmine on plaanipärane, praeguste kavade kohaselt peaks eelarve täituma 100,2 %liselt. Sedavõrd täpne seetõttu, et 2017 a jooksul on päris mitme lisaeelarvega tulumaksu laekumist korrigeeritud (ülespoole). Maamaks aga ei tule mitmendat aastat täis, võlglastega tegelemiseks omavalitsusel suuri võimalusi ei ole. Maksuamet kogub. 70-80 tuhat on maamaksu võlg. Teenuste müügis on alalaekumine, põhjuseid mitmeid. Muuhulgas ei ole täitunud Järveküla kooli spordikompleksile seatud ootused (tulu prognoos sai liiga optimistlik). Kulude osas on kõikide täitmine alalhoidlik ja ökonoomne. Kokkuhoid personali-ja majanduskuludes. Põhivara soetuses tekib tihtipeale kokkuhoid, sest hangete venimine viib kulud järgmisesse aastasse.
Küsimus – muud tegevustulud 120 tuhat, mis need on?
Vastus – need on kaevandustasud, need laekuvad hästi.
Küsimus – mis on real muud kulud, mille täitmine on 5,2 %
Vastus – see on valla reservfond, mis on sisuliselt kasutamata (vajaduse puudusel).
Küsimus – Jüri ja Järveküla ujula võrdlus?
Vastus - Jüri ujulas käib täiskasvanuid rohkem, teenib rohkem.
2. Rae valla 2017 a kuues lisaeelarve. Ettekandja Tiit Keerma – pisikese mahuga lisaeelarve, summas 17 764 eurot. Rae valla eelarve on väga suure detailsuse astmega ning sellest tuleneb suurem muutmise vajadus.
Majandus-ja eelarvekomisjoni esimehe Agu Laiuse kaasettekanne: komisjon toetas lisaeelarve eelnõud üksmeelselt. Volikogu võttis vastu.
3. Rae valla ametiasutuste struktuuri, teenistuskohtade koosseisu ja jaotuse põhigruppidesse kinnitamine 2018 aastal. Ettekandja abivallavanem Madis Sarik: kolm muudatust toovad kaasa kulukasvu 50 tuh eurot. Plaanis on juurde võtta üks IT-spetsialist ja referent majandusametisse, nimetada üks arhitekt üldplaneeringu-arhitektiks, ehitus-spetsialist ehitusarhitektiks.
Kaasettekanne Agu Laius: komisjon arutas ja toetas eelnõu esimest lugemist ning tegi ettepaneku suunata eelnõu teisele lugemisele.
Volikogu saatis II lugemisele, muudatusettepanekute tähtaeg 29.november.
4. Rae valla 2018 a eelarve I lugemine. Ettekandja Tiit Keerma annab kõigepealt ülevaate valla eelarve ülesehitusest. Järgmise aasta eelarve põhitegevuse tulud on 31 mlj eurot. Kuna vald on kiire arengu faasis siis investeerime rohkem kui põhitegevuse tulud lubavad ehk võtame laenu. Järgmise aasta laenuvõtmise prognoos on 6,1 mlj eurot. Netovõlakoormuse määr järgmisel aastal 53,3 %.
Põhitegevuse tulud on märkimisväärselt kasvanud, 24,6 miljonilt (2016) 31,2 miljonini (2018). Tulumaksu laekumise osakaal on 68,2 % tuludest ja keskmine tulu kasvab 5,8 %. Elanike arv kasvanud 914 inimese võrra, sh maksumaksjaid 442. Kui üldiselt eelarve kasvab siis valitsemiskulude eelarve kahaneb 1,8 % võrra.
Kaasettekanne Agu Laius: komisjonis palju uusi inimesi, kes ei ole varem eelarvega kokku puutunud. Seetõttu oli tänane ettekanne volikogus isegi natuke koolituse mõõtu. Komisjonis oli küsimus, et kui täpseks peaksime minema, kui detailselt iga asutuse eelarvet vaatama. Selgub töö käigus. Seletuskirja struktuuri on täiendatud tulenevalt komisjonis arutatust. Arutelu sihtfinantseeringute üle, kas need ikka kõik laekuvad. Komisjon tegi ettepaneku suunata eelarve teisele lugemisele, parandusettepanekute tähtajaks 29.november kell 12.00.
Küsimus – teede rekonstrueerimine, kas Rebase tänava lõpu valgustus on sees?
Vastus – kuna seal on tehtud mitmeid muudatusi siis suuliselt ei ütle. Vastatakse kirjalikult.
Küsimus – Järveküla ja Vaida põhikoolis ei ole teenuste müüki eelarves?
Vastus - nende kahe kooli sissetulekud on spordikeskuse all ehk nende eelarves.
Küsimus – personalikulud on kasvanud, miks?
Vastus – ümbritsev elu nõuab, et palgad kasvaks.
Küsimus – reservfond on 2018 veelgi väiksem planeeritud kui 2017, miks?
Vastus – reservfondi kasutamine on olnud väga vähene.
Küsimus – miks on eraldis Elvesole summas 20 000 eurot?
Vastus – tegemist on viimased 5 aastat samasugusena püsinud summaga sadevee teenuse eest.
Küsimus – eelarves on kirjas summad, mis laekumas arendajatelt nende lepingulistest kohustustest tulenevalt. Mis alusel?
Vastus – varasemalt on summad olnud ühe numbriga, seekord nimeliselt jaotis välja toodud. Summa on prognoos.
Küsimus – jäätmekäitluse rida väheneb, kas Suve tänava jäätmekäitluspunkt või mingi muu kaob ära?
Vastus – Veetorni parklasse ehitatakse välja jäätmekäitluspunkt ja Suve tänava oma suletakse peale esimese valmimist.
Küsimus – kas teekasutustasust saadav tulu laekub valla eelarvesse?
Vastus – omavalitsuse jaoks sellist tululiiki olemas ei ole.
Sõnavõtt eelarve teemal – ettekanded võiksid olla jälgitavad arvutiekraanilt. Repliik/ettepanek – küsijat ei peaks lolliks pidama.
Volikogu esinaise Laine Randjärve palvel esinevad valitsuse liikmed seistes, abivallavanem Jens Vendel
5. 2018 a huvihariduse ja huvitegevuse toetuse kinnitamine. Ettekandja abivallavanem Jens Vendel: noorsootöö seadus sätestab toetuse, mille jaotamiseks on vallavalitsus koostanud, esitanud vastava tegevuskava. 2018 aastaks on riik planeerinud eraldada 125 tuh eurot. Eelnõuga on esitatud toetuse taotlemise, maksmise reeglid. Toetus rakendub juhul, kui riik raha eraldab.
Kaasettekanne haridus-ja kultuurikomisjoni poolt, Kaarel Kais: 16.nov toimus koosolek, kohal oli 11 liiget 13-st. Arutasime põhjalikult, tegime mitmeid ettepanekuid teksti osas. Näiteks, et esitamise tähtaeg võiks sõltuda vallavalitsuse avaldamise tähtajast ja määrus võiks jõustuda tavakorras. Komisjoni ettepanek on suunata määrus II lugemisele, parandusettepanek 29.nov.
Kaasettekanne majandus-eelarvekomisjoni poolt, Agu Laius: leidsime samuti, et määrust saab täpsustada, paremaks teha. Taotleja peab väga täpselt ära näitama, et ta teeb seda, mida riik raha eraldamisel eeldab/ootab. Väiksemaid täpsustusi oli veel. Tegime samuti ettepaneku suunata II lugemisele.
Küsimus – miks on mingi dokument tunnistatud ametkondlikuks kasutamiseks 75-ks aastaks?
Vastus – see ei puuduta otseselt volikogu määruse eelnõu, aga salastatud ei ole midagi.
Küsimus – kas volikogu esimees oli kultuuriminister tol ajal kui ringiraha tekkis ja kas need praegused piirangud raha taotlemisel on õigustatud?
Vastus – jah, olin küll. Praegune huviraha toetus riigieelarvest ei ole Reformierakonna idee täpne elluviimine.
6. Tänukirja andmine. Ettekandja abivallavanem Jens Vendel: Rae valla Alevike-ja Külavanemate Selts on teinud ettepaneku anda volikogu tänukiri Toivo Laherannale. Ta on olnud kauaaegne (15 a) Suursoo külavanem ning ka volikogu kahe koosseisu liige.
Kaasettekanne: komisjon oli Toivo Laheranna suhtes väga positiivselt meelestatud ning leidis ühehäälselt, et tänukiri anda.
Volikogu otsustas 20 poolthäälega tänukirja anda.
7. Rae valla aukodaniku nimetuse andmine. Ettekandja abivallavanem Jens Vendel: Jüri G direktor, vilistlaskogu, perekoor ja Rae Huvialakooli õppejuht on esitanud aukodaniku kandidaadiks Siiri Laidi (Laid).
Siiri Laid töötab Rae Huvialakooli direktorina alates selle asutamisest, olles ka üks kooli loojatest. Siiri Laid on Jüri Gümnaasiumi eesti keele õpetajana kultuuriväärtuste kandja, eestvedaja kooli partnertegevustes.
Lisaks Rae Huvialakooli juhtimisele ja õpetajatööle Jüri Gümnaasiumis on Siiri Laid Rae Kultuurikoja liige ja Vaskjala küla elanike aktiivgrupi liige. Rae valla suurürituste (nt klunker, valla aastapäevad, kunagine Jüri Rammumees) juures on Siiri aastaid olnud ideede väljapakkuja, elluviija, kaasalööja.
Kaasettekanne Kaarel Kais: komisjoni liikmed kiitsid, vaidlust ei tekkinud. Ühehäälne otsus andmise poolt.
Volikogu otsustas 15 poolthäälega nimetada Rae valla aukodanikuks Siiri Laidi.
8. Rae valla aukodaniku nimetuse andmine. Ettekandja Ülo Timuska: tegin ettepaneku anda Rae valla aukodaniku nimetus Lembit Sallile. 1990 a alguses alustas Lembit Sall aktiivselt Kaitseliidu tegevusi, et aidata riiki üles ehitada, kogukonda turvata. Kaitseliidu grupid tekkisid Jüris, Vaidas, Urvastes, Lagedil ja Kiilis. Tema aktiivne tegevus Kaitseliidus kestis kuni 1995 aastani. Aktiivne kultuurielus, lööb kaasa koorilaulus ja ansamblis. Vabadusvõitlejate liidu aktiivne liige. Aastatel 1993-1996 oli Lembit Sall Jüri noorkotkaste juht.
Kaasettekanne Kaarel Kais: komisjonis oli tihe mõttevahetus ja sisuline diskussioon aukodaniku statuudi üle. Volikogus esitatud ettekanne oli põhjaliku kui komisjonis. Kultuurikomisjoni liikmed arvasid, et Lembit Salli on kohasem tunnustada volikogu tänukirjaga. 10 komisjoni liiget oli selle ettepaneku poolt ja 1 jäi erapooletuks.
Küsimus – kas komisjon on kaalunud aukodaniku andmise põhimõtete selgemaks kirjutamist?
Vastus – on jutuks tulnud ja tasuks üle vaadata. Samas on ja jääb otsus subjektiivseks.
Sõnavõtt – Lembit Salli teene on seegi, et kaitseliitlased 90-ndatel korralikult käitusid. Aukodanikuks peaks kvalifitseeruma küll. Ta ei ole seda teinud palgatööna vaid vabatahtlikult.
Sõnavõtt – 90-ndad ei olnud kerged aastad. Lembit Sall on KL-u malevkonna moodustamise eestvedaja ja juht ning see on väga suur teene nii Rae valla kui Eesti riigi ees. Ilmselt oleme Lembit Salli tunnustamisel hiljaks jäänud, sest tolleaegse Rae valla juhid on tunnustuse juba saanud. Lembit Sall on rivis praegugi. Ta on osalenud kõikides Rae valla tähtpäevadel, kuhu KL on kutsutud, ta on alati rivis olnud, olenemata oma kõrgest vanusest.
Laine Randjärv – kuna kultuurikomisjon on teinud muudatusettepaneku siis on ettepanek kõigepealt hääletada seda ning seejärel tuleks otsuse sõnastuse hääletus - kokku kaks hääletust.
Küsimus/ettepanek – komisjoni muudatusettepanek muudab sisuliselt eelnõu ja seda ei saa hääletada.
Vastus – volikogu arutab istungi kutses märgitud küsimusi.
Sõnavõtt – täna ei saa midagi muud arutada kui volikogu päevakorras olevat eelnõu.
Sõnavõtt – ettepanek panna hääletusele etteantud kujul.
Sõnavõtt – ettepanek jätta punkt samaks, aga hääletada muudatusettepaneku poolt.
Sõnavõtt – põhimäärus lubab volikogu liikmel teha muudatusettepanekuid.
Laine Randjärv pani lõpuks hääletusele istungiks esitatud eelnõu sõnastuse. Volikogu otsustas 16 poolthäälega nimetada Lembit Sall valla aukodanikuks.
Volikogu lõppes 20.40.