Rae valla 2016 a eelarve ei tulnud üksmeeles

Esmaspäeval, 14.detsembril 2015 toimus Rae valla selle aasta viimane volikogu, kus võeti vastu järgmise aasta eelarve, senise ajaloo suurimas mahus. Sellegipoolest toetas eelarve vastuvõtmist vaid 14 saadikut kohalolnud kahekümnest. Kohe kõigest täpsemalt… Volikogu alguses õnnitleti detsembrikuu sünnipäevalapsi ehk Kaido Kivistik ja Taivo Laherand said lilled ning seejärel ka vaasi (küll vaid ajutiseks kasutamiseks). Seejärel said sõna volikogu liikmed, kes seda soovisid. Esimesena oli end registreerinud R.Uukkivi, kes viidates hiljuti Jõgeval väljakuulutatud jõulurahule lubas ka rahulikumalt võtta. Esitaski vaid ühe arupärimise Rae Sõnumite eelarve täitmise kohta. Seejärel aga tegi pöördumise kolleegide poole. Uukkivi sõnul tutvustas Haridus-ja Teadusministeerium (HTM) 9.detsembril Viimsis toimunud nõupidamisel Harjumaa riigigümnaasiumite teemalist analüüsi, mille kohaselt mahub maakonda 7 riigigümnaasiumi. Uukkivi sõnul hõiskas seepeale Tõnis Kõiv sotsiaalmeedias, et Rae saab riigigümnaasiumi?! (Tegelikult ma ainult informeerisin FB Rae grupi liikmeid, lisades juurde uuringu, aga mitte emotsiooni. Minu FB postituse tekst: “Koolivõrgu analüüs pakub Jürisse riigigümnaasiumi. Lisaks veel Laagrisse, Tabasallu ning kahte Tallinna linna (Mustamäe ja Kristiine linnaosa). Regionaalpoliitilise argumendiga võib väiksemaid riigigümnaasiume lisanduda Keila linna, Saku valda ning teatud eeltingimuste täitumisel ka Kuusalu valda.” Tsitaadi lõpp. Raske on mõista, miks nii ilmses küsimuses on vaja mu sõnumit väänata?! Ei oska muud järeldada, et ükspuha, mida Uukkivi väidab, alati tuleb üle kontrollida, kas asjad ka tegelikult nii on.) Rae vallavolikogu istung 14.12.2015 Foto: Mart Võrklaev Uukkivi pöördumine lõppes üleskutsega riigigümnaasiumi teema Rae vallas tõsiselt läbi arutada ja alles siis otsustada. Lisan siia omalt poolt kommentaariks, et opositsionäär murdis edukalt lahtisest uksest sisse, sest arutelu riigigümnaasiumi teemal käib niikuinii.  Vallavanem Mart Võrklaev on kohtunud HTMi asekantsler Kalle Küttisega ning samuti Geomeedia analüüsi koostajatega. Niisamuti on olnud arutelusid minister Jürgen Ligiga. Aga arutada on veel palju, sest Rae vald on tõesti erandlikus olukorras, me ei taha riigigümnaasiumit iga hinna eest. Vastupidi, kõik aspektid on vaja nii pikas kui lühikeses perspektiivis riigiga läbi arutada ja kaalutletud otsus langetada. Volinik Parbo jutustas, et ta ei saanud vallavalitsuselt vastust oma küsimustele spordiosakonna kulude kohta, aga tahab siiski saada ja seega esitas uued küsimused. Vaatamata tehnilistele probleemidele (mõned arvutid ei suutnud võrku ühenduda) sai siiski päevakorra hääletuse läbi viia ja tööga jätkata.

1. Rae valla 2016 a eelarve kinnitamine. Ettekandja valla finantsjuht Tiit Keerma.

"Vana kooli" tabel eelarve põhinumbritest, esitletud Tiit Keerma poolt. I ja II lugemise vahepeal esitati eelarvele vaid üks parandusettepanek ja seegi vallavalitsuse poolt (minu jaoks isiklikult suur üllatus, et eelarvele ei tehta maailmavaatest tulenevaid parandusettepanekuid volikogu opositsiooni poolt). Põhiline muudatus seondub Järveküla kooli ehituse kallinemisega. Eelarve maht on 35,1 mlj eurot, mis on läbi aastate suurim.  Majandamiskulud on natuke vähenenud, aga palgakulu kasvab 5 %. Järgmise aasta investeeringutest moodustavad hariduse investeeringud (Järveküla ja Vaida kool) 83 %. Laenukoormus moodustab  58,0 % (max lubatud on 60%). Valla läbiviidud laenuhankel tegi parima pakkumise Soome Pohjola panga Eesti filiaal. Kaasettekanne kolme komisjoni ühiskoosolekut juhtinud haridus-ja kultuurikomisjoni esimehelt Kaarel Kaisilt. Kaisi sõnul pidas komisjoni ees ettekande Tiit Keerma ning vastas ka komisjoni liikmete mitmetele küsimustele. Ühiskomisjoni ettepanek oli võtta eelarve volikogus vastu. Juhtivkomisjoni nimel pidas ettekande Ülo Timuska. Valla tulude ja elanike arvu kasv annavad lootust, et vald suudab võetavad laenud ära teenindada. Juhtivkomisjoni ettepanek eelarve teisel lugemisel vastu võtta. Küsimusi ei olnud, kõnesid keegi pidada ei tahtnud. Hääletustulemus: Poolt 14, vastu 6, erapooletuid ei olnud. Ehk siis volikogu opositsioon hääletas 2016 a eelarve eelnõule vastu. Parandusettepanekuid nad ei esitanud, küsimusi ei küsinud, kõnesid ei pidanud, lihtsalt olid vastu. Väga raske on sellist käitumist mõista. Tavaliselt on opositsioonil oma ettekujutus valla juhtimisest, eelarvevahendite kulutamisest. Selleks tehakse parandusettepanekuid ja nende mittearvestamine on siis lõpuks ka eelarvele vastuolemise põhjus. Praegusel juhul aga jooksis opositsioon lati alt lihtsalt läbi, ei proovinudki üle hüpata. Kurb tegelikult.

2. Rae valla 2015 a III lisaeelarve. Ettekandja Tiit Keerma. Lisaeelarve maht on ca 100 tuhat eurot. Põhiliselt saadud sihtfinantseerimiste eelarvesse lisamine, samuti tavapärane tehniline eelarve aastalõpu korrigeerimine.

Juhtivkomisjon eelarve-ja majanduskomisjon arutas ja komisjoni esimehe Ülo Timuska ettekande kohaselt tegi komisjon ettepaneku lisaeelarve esimesel lugemisel vastu võtta. Uukkivi küsimus visuaalse identiteedi muutmise kulude kohta. Võrklaev vastas, et tegemist on kulutustega, mis tulenevad digitaliseerimisest ning osaliselt ka järgmisel aastal ees ootavast valla aastapäevast. Kõnesid ei peetud, lisaeelarve võeti volikogu poolt vastu 20 poolthäälega. Seekord ei olnud keegi vastu ega erapooletu. Milline tore areng.

3. Maa munitsipaalomandisse taotlemine. Ettekandja Mart Võrklaev. Riigilt taotletakse munitsipaali järgmisi maatükke: 1. Mõigu tee T8 Peetris, 2. Veski tee L14n Assakul, 3. Jüri-Aruküla kergliiklustee L17 Vaskjala külas, 4. Ühendustee Aaviku külas, Rae vallas.

Majandus-ja eelarvekomisjonis oli suurem arutelu Ühendustee kinnistu üle. Komisjoni esimehe Ülo Timuska sõnul toetab komisjon eelnõu vastuvõtmist. Agu Laius küsis kui kaugel on maareform Rae vallas? Võrklaeva sõnul on maareformiga vallas hästi. Volikogu võttis otsuse vastu jälle üksmeelselt, poolt olid kõik 20 saadikut.

4. Jüri alevikus, Rebase tn 1b maa munitsipaalomandisse taotlemine. Vallavanem Mart Võrklaeva ettekanne: asub garaazide juures, maal on elamumaa otstarve, aga kuna seal on peal erinevad rajatised siis tegelikult elamumaana arendamise plaani ei ole. Pigem rajatiste teenindamiseks vajalik maa.

Ülo Timuska kaasettekanne:  kuna vallavalitsuse ülevaade komisjonis oli nii põhjalik siis ühtegi küsimust ei olnud. Komisjon toetab vastuvõtmist. Volikogu toetas üksmeelselt otsuse vastuvõtmist, 20 poolt. Sellega sai volikogu ametlik osa läbi, volikogu esimees Agu Laius tänas volikogu liikmeid ja kutsus kõiki kohvikusse. Seal jätkus pidulikum osa volikogu koosolekust, kus kaetud laua taga võtsid nii volikogu esimees kui vallavanem mööduva aasta kokku ja tore oli olla nii koalitsioonil kui opositsioonil.   PS! Samal õhtul sai koos vabatahtlike abiliste Kadri ja Vijoolaga ära ehitud kaks helkuripuud Peetris, Aruheina lasteaia ja Peetri kooli bussipeatuse juures. Aruheina lasteaia läheduses asub helkuripuu Peetri kooli bussipeatuses asuv helkuripuu