Rae Raasikuga ei ühine

Kuigi tänase (20.sept 2016) Rae vallavolikogu päevakorras oli mitu olulist küsimust, näiteks arengukava ja eelarvestrateegia siis suurima tähelepanu ja eelneva arutelu osaks sai siiski Raasiku volikogu esitatud ühinemisläbirääkimiste alustamise ettepanek... Volikogu algas tavapäraselt vallamaja teise korruse saalis kell 17.30. Sama tavapärane oli vabas mikrofonis sõnavõtja. Ikka Uukkivi ja järjekordne arupärimine. Selgus, et Kiire maaüksusel toimuva kohta on ta vastuse saanud, aga jätkuks küsib, et kes täpselt vallavalitsuse teenistujatest on rikkumise toime pannud ning miks jätkub kinnistul ehitustegevus? Järgmisena sai sõna Indrek Uuemaa, kes kurtist, et  valla veebilehel on dokument puudu, millele juba varakevadel viitas Tõnis Kõiv. Tegemist on volikogu revisjonikomisjoni aruandega, mille esitamine juunikuu volikogus ebaõnnestus. Sellegipoolest peab Uuemaa seda dokumenti revisjonikomisjoni aruandeks ja andis vaba mikrofoni formaati kasutades selle volikogule üle.  Volikogu esimees aga tagastas koheselt selle sõnadega, et revisjonikomisjoni aruannet ei anta üle vabas mikrofonis. Selleks on oma kord. Uuemaa jätkas oma vaba mikrofoni sõnavõttu imestusega, et vallavanem ei ole ikka veel tagasi astunud. Jätkuvalt ootab vallavanemalt tagasiastumist. Volikogu kinnitas 10-punktilise päevakorra 19 poolthäälega.

1. Rae valla 2017-2020 a eelarvestrateegia kinnitamine. Ettekandjaks Tiit Keerma: Strateegia ülesehitus on rahandusministeeriumi reeglite kohane. Rahvastiku arv ja maksumaksjate arv kasvab, maamaksu osa on stabiilne (KM muutmise kavand arvestamata). Kulude osas kasvab märkimisväärselt hariduskulude osa. Põhitegevuse kuludes märkimisväärset kasvu näha ei ole. Põhitegevuse tulem on positiivne (seadus nõuab), aga võiks olla suurem. Investeeringute katteallikaks (eelmiste aastate jääk, põhitegevuse tulem, laen) on põhiosas jäänud laen. Põhivara müük on lisavõimalus. 2017 a on planeeritud Vaida põhikooli II järgu investeeringud. Suurim aga 2019-2020 kavandatud Peetri kandi kool (nime ega täpsemat asukohta veel ei ole). Laste arv kasvu tendentsi jätkudes ei ole muud pääsu kui jälle uue kooli ehitamine. Kaasettekanne eelarve-majanduskomisjoni esimehelt Ülo Timuskalt: komisjon arutas strateegiat põhjalikult ning soovitab kõigil volikogu liikmetele dokumendiga põhjalikult tutvuda. Komisjoni ettepanek saata II lugemisele. Potteri küsimused Lagedi noortekeskuse ja rippsilla kohta. Võrklaev: noortekeskus tuleb nn Sagrise sauna, aga rippsilla osas suuri arenguid ei ole. Maaomanik nõuab jätkuvalt kolmekordset hinda. Vald on silla remondi teel muutnud kasutatavaks. Uuemaa: Vaida põhikooli remondiks on planeeritud 1,7 mlj, kas on mingeid arvestusi selle kohta? Timuska: kõik numbrid tulenevad vallavalitsuse arvutustest, seda objekti konkreetselt komisjonis lahti ei löödud.  Uuemaa sõnavõtt: paneb imestama, et kuidas nüüd Vaida kooli jaoks nii palju raha leitud on. Varasemalt on majanduskomisjoni esimees arvanud, et hoopis vähemaga saab hakkama. Näiteks 2014 a pidi Vaida kooli 200 000 euro eest korda saama. Võrklaev: 200 000.- euro puhul räägiti Vaida kooli puhul ainult katusekorruse väljaehitamisest, kuna paremat sisendit koolist ei tulnud (TK: küsija oli siis direktoriks). Praegu on aga hoopis uus kvaliteet. Uuemaa õiendas, et tegelikult oli ka varem projekte ja kalkulatsioone. Laius: 28.septembriks kella 12-ks palun esitada parandusettepanekud. Kõik komisjonid peaks seda arutama.

2. Rae valla 2016 a IV lisaeelarve. Ettekandja Tiit Keerma: sihtfinantseeringute arvelevõtmine ja väikesemahulised ümberpaigutused sotsiaal-ja haridussfääris. Laste arvu kiirema juurdekasvu tõttu suurendame mudilastoetuse eelarverida 65 000.- võrra. Vallavalitsuse fuajeesse tuleb üldkasutatav arvuti vallakodanike jaoks, kel omal see võimalus puudub. Timuska kaasettekanne: komisjon arutas lisaeelarve läbi ja kuna selgitused olid põhjalikud, palju küsimusi ei olnud. Ettepanek võtta vastu esimesel lugemisel. Hääletus: 20 poolt vastu võetud.

3. Rae valla arengukava muutmine ja vastuvõtmine. Ettekandja Mart Võrklaev: arengukava (AK) on II lugemisel, eelnevalt oli veebis väljas ja laekusid ka mitmed ettepanekud. Vallavalitsus tegi nendest tulenevalt mitmeid täiendusi AK-sse. Kõige rohkem muudatusi tehtud investeeringute tabelis, täpsustatud summasid ja tegemise aastaid. Näiteks Rae valla kergliiklusteede arendamine on lõikude kaupa lahti löödud, sh ka nn joonealused, mille puhul toetusraha saamine on ebakindel. Välja toodud ka pikem siht – 2020-2025, et näidata ka pikemat perspektiivi investeeringu plaanide osas. Olulisemate kruusateede remont välja toodud. Kõik teede investeeringud on detailsemalt välja toodud eelarvestrateegias.  Uuesalu puhkeala sees, lasteaiad, uus kool. 2017 uus lasteaed Järvekülla, seejärel kooli ümberehitamine. Kaasettekanne Timuskalt: ühisistung toimus 12. Septembril. I lugemisel augustikuu volikogus, parandusettepanekute tähtaeg oli 24.08. Volikogu poolt tuli väga vähe ettepanekuid. Vallaelanikud olid aktiivsemad. Kurna küla muretses kergliiklustee ja ühistranspordi puudumise pärast ning soovis Kurna pargi varasemat korrastamist. Uuesalu selts kurtis samuti teede ja ühistranspordi üle, ei pääse korralikult Peetri poole, Liivajärve puhkeala kordategemist soovisid AK-sse (sees). Uut kooli soovisid 0,7 ha maalapile. Böckler soovis kergliiklusteed Vaidasse, kus täna ohtlik liikuda. Kõiv küsis komisjonis, et miks on hoolekandepiirkondi 5 kui kante on 4. Vallavalitsus lubas hiljem selgitada. Kaasettekandes selgitasin ise, et viie hoolekandepiirkonna pidamine on täna ratsionaalne ja selle muutmiseks põhjust ei ole. Küsimus Parbolt: miks on AK-s lk 19 tabelis tühjad lahtrid. Võrklaev: küsimus puudutab Rae koolimaja. Kuna sisendit ei ole ja täpset sisu ka mitte siis ei ole külastuskeskuse osas muud kirjas kui ostusumma. Uuemaa uuris, kas spordikeskuse direktor Timuska jätkab ka edaspidi? Saades vastuseks jah, siis küsimus jätkus: millised plaanid on staadioni hooldamiseks, et jalgratastega ei sõidetaks, suitsukonisid maha ei loobitaks jne? Timuska: väga head tähelepanekud, aga avatud territooriumil staadionit pidada ja samaaegselt tihedat kontrolli läbi viia ei õnnestu. Territooriumi füüsiline piiramine aitab olukorda muuta. Laius: AK avalik arutelu on kiiduväärt, see tõi kaasa hulgaliselt ettepanekuid. Kas elanikele lähevad ka vastused ja 2 on jäänud lahenduseta, mis neist saab? Uuesalusse kool ja Peetrisse pingpongilaud. Võrklaev: vastused saadame. Pingpongilaud ei ole päris AK teema, aga teeme selle ära niikuinii. Uuesalu on aga kooli jaoks natuke liiga väike ja jääb liiga valla serva. Pigem ikka rihime Peetri, Järveküla kanti. Parbo: AK tuleks veel toimetada korrektsemaks. Potter: kas tõesti Peetris toimunud väikesearvulise osavõtuga arutelu oli piisav? Laius: ma ei pidanud ainult seda koosolekut silmas vaid kogu protsessi, mis oli tunduvalt laiem kui üks koosolek. Sõnavõtt Uuemaalt: Jüri staadion rajamine on väga oluline ja pean selle head elluviimist tähtsaks. Aga klaasikilde ei tohi maas olla. Hääletuse tulemusel võeti AK vastu 20 poolthäälega, 2 suutsid erapooletuks jääda (arengu suhtes?!).

4. Haldusterritoriaalse muutmise algatamise ja ühinemisläbirääkimiste alustamisest keeldumine. Ettekandja Agu Laius: saime Raasiku vallalt ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks. Raasikul oli kaks varianti, kas liituda Anija, Aegviiduga või Raega. Raasiku valis viimase ja tegi ettepaneku Rae vallale. Oleme teinud põhjaliku eeltöö ja eelkõige arvutused Rae valla inimeste huvidest lähtudes. Valdade põhitulu tuleb üksikisiku tulumaksust (Raes 982 eurot, Raasikul 750), meil elanikke 16 500, Raasikul 4800. Iga Rae valla elaniku kohta tulu langeks, ca 900 000 eelarveraha liiguks Raasiku valla suunas. Elanike huvide eest seistes ei ole ühtegi argumenti Raasiku valla ettepaneku vastuvõtmiseks. Mõistlik on teha kiire otsus, et Raasikul jääks aega tegeleda teise suunaga ehk Anija, Aegviiduga. Küsimus Potterilt: vabatahtliku ühinemise korral annab riik toetust, sundliitumise korral ei anta. Kas oleme täna kindlad, et Raasikut meile sunniga külge ei panda? Kes võtab vastutuse? Laius: oleme sedagi analüüsinud, 1,7 mlj ühekordset tulu niikuinii ei kompenseeri liitumisega kaasnevaid lisakulutusi. Mõningane sundliitmise oht on, aga sellega tuleb tegeleda. Keerma täiendab, et võimalik saamata kompensatsioon ei tuleks ainult Rae vallale vaid siiski tulevasele ühisvallale ja sealt tuleb maha võtta liitumisega seonduvad kulud. Ühinemine tooks kaasa pika-ajalisi lisakulutusi. Laius: omalt poolt lisan, et aleviku ja külavanemate seltsi infopäeval arutasime teema läbi. Üksmeelne vastus oli, et nad liitumist ei poolda. Uuemaa küsimus: kõlas, et meie arutasime, kes see meie on? Laius: meie tähendab volikogu esimeest, kes arutas teemat vallavalitsuse töötajatega ja majandus-ja eelarve komisjoniga. Kaasettekanne Timuskalt: komisjon jõudis veendumusele, et tegelikud kulud on tunduvalt suuremad (kuni 10 mlj) kui võimalik ühekordne toetus 1,7 mlj.  Komisjon toetas ühehäälselt volikogu eelnõud. Potter:  mis on 10 mlj sisu? Laius: summa on tuletatud Raasiku valla plaanidest ja prognoositud. Uuemaa: kui Raasiku liidetakse meile vägisi siis kas me peame selle 10 mlj oma eelarvest leidma? Laius: sel juhul tuleb jah hoopis teise pilguga eelarvestrateegia ja arengukava üle vaadata. Sõnavõtt Uukkivilt: küsida oleks võinud paljut. Põhiline on prognoos. Raasiku põhiline soov on jätkata iseseisvalt, aga seadus ei luba. Müstiline number seaduses on 5000, Raasiku vallas elanikke 4 773. Kuigi kasv on, aga ebapiisav, et kriteeriumit täita. Mitmed Raasiku valla inimesed elavad oma igapäevaelu Tallinna suunas. Ei leidnud vastust, miks ei võiks siiski ühinemisläbirääkimisi alustada. Raasiku valla poolt vaadates on mitmed investeeringud tunduvalt väiksemad kui eelnõu seletuskirjas märgitud ning neil on siiski rahaline kate olemas. Raasiku valla elanikud kardavad omakorda, et hoopis nende raha võetakse Rae valla investeeringute katteks ära. Uukkivi arvates tuleks seepärast algatada ühinemisläbirääkimised, et teha selgeks, kas ühinemine võiks olla kasulik või mitte. 1,7 mlj on uute arengudokumentide jaoks, mitte otseseks investeerimiseks mõeldud. Selle rahaga ei tasu väga arvestada. Töötasude osas peab kindlasti ühtlustamine toimuma ja see just Raasiku osas ülespoole, mitte Rae osas allapoole.  Sõnavõtt Kõivult: me ise võime oma rolli erinevalt mõista, aga teised, kes meid kuulavad, teevad omad järeldused. Mina kuulsin eeskõnelejat esinemas kui Raasiku valla esindajat, aga mitte kui Rae valla inimeste valitud esindajat Rae volikogus. Minu jaoks on esmatähtis minu valijate arvamus ja eelkõige peetrikate arvamus. Ei näe ühtegi asja, mis peetrikatel paremaks muutuks, kui me Raasikuga ühineks. Küll on aga oht mitme investeeringu edasilükkumiseks või lausa ärajäämiseks. Kahjuks ei ole Riigikohus suutnud võtta seisukohta, kas väidetaval põhiseadusvastasusel on alust või mitte. Tuletan meelde, et põhiliselt peetakse silmas sundliitmise põhiseadusvastasust. Eriti ebatõenäoline on, et peale Rae vallavolikogu keelduvat otsust liidetakse meiega Raasiku vald. See oleks sedavõrd jäme autonoomia rikkumine, et seda saaks kohtuski vaidlustada. Ühes olen aga eeskõnelejaga ühel meelel, et nimeline hääletus on antud punktis kohane. Teen ettepaneku nimeliseks hääletamiseks. Uuemaa:  tundub, et Tõnis Kõivu valijad on hirmul liitumise pärast. Me ei lähe liituma, läheme läbi rääkima ühinemise üle. Parbo: me räägime erinevatest asjadest, mitte liitumisest vaid läbirääkimistest. Äkki Rae vallavalitsus ei oska läbi rääkida?! Saame ju spetsialiste mujalt kaasata. Soovitan väga tõsiselt järele mõelda, et läheme siiski läbi rääkima. Võrklaev: loen ette väikese lõigu RM pressiteatest, minister Arto Aasa sõnul on  1.okt 2016 läbirääkimiste alustamise hilisem aeg. Kui Rae volikogu otsustab täna alustada läbirääkimisi siis sisuliselt võetakse Raasikult ära teine võimalus. Uukkivi: Raasiku ei taha Anijat ja nendega mingit liitumist ei tule. Oma valijate eest seismise jutt on ikka täitsa haige jutt. Mul on ka valijaid, sh Peetrist. Laius: läbirääkimistele on mõtet minna juhul kui on soov eesmärk saavutada. Kui oleks veendumus, et tulemust on võimalik saavutada, on mõtet minna. Ilma selleta oleks tegu teise poole petmisega. Mitmed kriitikat leidnud arvutused pärinevad Raasiku valla ettepanekust, mis on esitatud läbirääkimiste alusena. Rae valla poolt on korrektne esitada aus ja otsekohene vastus Raasiku vallale, et nad saaks teha järgmise otsuse.

Eelnõu nimeline hääletamine, vastuvõtmise poolt: koalitsioon 12, vastu opositsioon 10. Laius: palun vallavalitsusel vastuvõetud otsus võimalikult kiiresti teatavaks teha huvitatud asjapooltele (juba õhtustes ERR-i uudistes teavitati volikogu otsusest laiemat avalikkust). Järgmisel päeval, 21.septembril järgmine uudis ERR-i uudistes, seekord põhjalikum kui eelmine, kirjas ka Uukkivi etteheide Rae vallavolikogule Rae valla elanike huvide eest seismise eest? Tule taevas appi!

5. Rae vallavolikogu tööst osavõtu eest makstava tasu suurus ja maksmise kord. Ettekandja Laius: teema on olnud erineval moel arutelu all ja nüüd on eelnõus väljapakutud lahend, kus aluseks on Rae valla maksumaksja brutotulu inimese kohta ja sellest tulenevad määrad. Kaasettekandja Timuska: komisjon arutas põhjalikult ning soov on siduda tasu maksmine töö tegemisega. Tasu saab vaid siis kui volikogu ja komisjoni tööst osa võtta. Ettepanekuid tegid komisjoni liikmed Laius, Potter ja Timuska. Komisjoni hääletamise tulemused on eelnõus näha. Järgnes detailne ülevaade eelnõust. Parbo: kas nüüd on vaja hakata eraldi arvestust pidama? Timuska: seda arvestust peetakse juba täna. Uuemaa: kui palju tõusevad tasud liikmetel, komisjoni esimeestel, volikogu esimehel? Timuska: üheksateist eurot, ca ükssada üheksakümmend eurot ja ca kakssada eurot. Uukkivi: kas komisjonis oli arutusel ka ettepanek eelnõu menetlusest välja arvata? Timuska: ei olnud. Uuemaa: kas eelnõu tuleks vähemalt volikogu esimehe osas jõustada 1.novembrist 2017?  Laius: minu algne ettepanek oligi hiljem jõustada, aga komisjon otsustas teisiti. Aaslaid: kui suur on lisakulu aastas? Keerma: lisakulu on ca 50 000, aga see sõltub palju volinike tööst. Uukkivi: kuidas siis juhtus, et eelnõu autori seisukoht muutus? Laius: komisjon niimoodi otsustas ja arutasin mitmete volikogu liikmega, komisjoni esimeestega. Uuemaa: teen ettepaneku nimeliseks hääletamiseks. Kõiv: mõelgem palun volinikud natuke ajas tagasi, me oleme täpsustanud põhimäärusest komisjoni esimeeste kohustusi ning näinud ette vajaduse aktiivsemaks tööks volikogu komisjonides. Mõtleme selle peale, et me loome eeldused komisjoni liikmete ja volikogu liikmetele eelnõudega suuremaks tutvumiseks, oma arvamuse kujundamiseks, selle väljendamiseks. See kõik peab kaasa tooma suurema arusaamise vastuvõetavatest otsustest volinike seas ja sellest tuleneva kõrgema kvaliteedi. Ei jäta meelde tuletamata revisjonikomisjoni lugu, kus me volikogust volikogusse näeme kehva tööd, suutmatust järgida lihtsaid reegleid. See ei saa ju kestma jääda. Äkki selle eelnõu vastuvõtmisega olukord muutub? Hääletus: 13 poolt ja 7 vastu, eelnõu võeti vastu.

6. Rae vallavolikogu 5.novembri 2013 otsuse nr 5 “vallavanemale ja abivallavanematele töötasude ja hüvitiste määramine” muutmine. Ettekandja Kõiv: numbrid on eelnõus kirjas. Vald on praktiliselt kõikide näitajate järgi kasvanud, elanike arv, maksumaksjate arv, asutuste arv, meeskonna suurus, eelarve maht. Kasv toob kaasa ka töökohustuste kasvu ning koalitsiooni ühine arvamus on, et need mehed on seda palka väärt. Parbo: kas pädevust ja kompetentsi on hinnatud? Kõiv: jah, on. See toimub volikogu poolt määratud isikute puhul pidevalt, igas volikogus. Uuemaa küsimus Timuskale: palgatõusuga hinnati isikute tööd. Rae valla hangete kontroll ei olnud hea. Miks tõstame vallavalitsuse palka kui vallasekretär jätkuvalt rallib ametiautoga ringi? Timuska: palga lisamine ei ole preemia vaid tasu töö eest. Uukkivi sõnavõtt: ega volikogu poolt paika pandud ametiisikute pädevust ei olegi võimalik hinnata. See on alati hinnang. Huvitavalt ajastatud eelnõu. Tänane vallavalitsus on läbi oma ametiaja kehvasti tööd teinud. Riigikontrolli audit, ebapädev personalipoliitika, riigihanked kehvasti läbi viidud, olematu igapäevatöö juhtimine jmt. Võib ju loota, et palgatõus motiveerib, aga vaid eeldusel, et tegeletakse vallajuhtimisega. Aga inimesed tuleb enne välja vahetada. Parbo: soov tõsta palka vallajuhtidel lähtub väärast eeldusest nagu nad oleks alamakstud. Ei ole tehtud mõõtmisi, uuringuid, hindamisi. Samas on muru niitmata, prügikaste vähe. Ükski tänane vallajuht ei teeniks tööturul seda palka, mis valla eelarvest makstakse. Otsus tõsta vallajuhtide töötasu ei ole volikogule vaja, hääletame maha! Uuemaa: räägin ka oma valijate nimel, nemad ei taha tõsta vallavanema palka.  Teen ettepaneku eelnõu tagasi võtta. Timuska: opositsioon võtab sõna ja materdab alati maapõhja selle, mida koalitsioon teeb. Nii on kogu aeg olnud. Ikka on vallavanem pätt ja kaabakas, aga enamus volikogust nii ei arva. Parbo: me ikka tunnustame ka mõnikord. Uuemaa: ma loodan, et ka spordikeskuse direktorit ootab ees palgatõus, aga sa oleksid võinud suu kinni hoida. Potter: ettepanek teha nimeline hääletus. Otsuse vastuvõtmise poolt 12 ja vastu 10.
7. Kinnituse andmine EL toetusmeetme „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ projektile „Rae valla kergliiklusteede arendamine 1 osa“. Ettekandja Mart Võrklaev: oleme varasemaltki edukalt taotlenud. Ka nüüd nõuab EAS volikogu kinnitust, mis on tavapärane praktika. Kaasettekanne Timuskalt: ettekanne vallavanemalt, pikka arutelu ei olnud, ühehäälne toetus. Volikogu hääletas otsuse poolt, 19.
8. Arvamus kinnisasja omandamise loa andmise kohta. Ettekandja Mart Võrklaev: kui mõni ettevõtja soovib omandada üle 10 ha suurust kinnistut siis seadus nõuab, et tal peab olema üle 3 a põllumajanduslikku tegevust. Kui ei ole, on nõutav volikogu nõusolek. Urvaste külas Oti kinnistu. Kaasettekanne Timuskalt: komisjon toetab eelnõu ühehäälselt. Albin: kas ostja peab ka põhjendama oma ostu? Võrklaev: põhjendamiskohustust otseselt ei ole, kuigi ettevõtte tegevusalaks põllumajandus on. Asutatud 2015 a.  Maakasutust saab vald reguleerida üldplaneeringuga. Aaslaid: tean inimest, ta on aastaid olnud FIE, aga nüüd muutis end OÜ-ks. On aastaid põllumajandusega tegelenud. Volikogu hääletas, 19 poolt.
9. Revisjonikomisjoni aseesimehe vabastamine. Ettekandja Laius: aseesimees Laula saatis avalduse omal soovil kohustusest vabastamiseks, ilmselt tulenevalt oma tervislikust seisundist. Volikogu liikmel tagasiastumise õigus kaheldamatult on. Potter: mis saab revisjonikomisjoni tööst, kui uut aseesimeest ei vali. Laius: paneme järgmine kord päevakorda, otsime kandidaate. Kuna revisjonikomisjon on 4 liiget, aga seadus nõuab kolme siis ei ole komisjoni töös takistusi. Uukkivi: põhimääruse kohaselt peab ikka ase-esimees olema. (TK: kuidas saab takistada selle tööd, kes niikuinii ei tööta?!) Hääletus, 14 poolt.
10. Sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni liikme vahetus. Ettekandja Kõiv: sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni liige Sirly Poolma on avaldanud soovi komisjonist lahkuda ja Peeter Lorents on omakorda avaldanud soovi komisjoniga liituda. Volikogu hääletas, 19 oli poolt, 1 vastu (TK: volinik Parbo hääletas kahe inimese vaba tahte avalduse vastu?!, uskumatu).

Volikogu lõppes peale poolt üheksat õhtul.