Prügist, töötusest ja rahvaliitlastest

Tõnis Kõiv • March 12, 2010

Kindel on, et Eesti Liberaaldemokraatlik partei asutamisest sai 20 aastat, natuke vähem kindel on teadmine, et Eesti Energia lõpetabki prügi ladestamise Eestis ja veelgi ebaselgem on, kas täna rahvaliidust lahkunud lükkasid erakonna lõplikult kõige kaduva teed.

Esmaspäeval tähistas Liberalismi Akadeemia Reformierakonna eelkäija Eesti Liberaaldemokraatliku Partei asutamise 20. aastapäeva. 13. novembril 1994. aastal liitus tollase Eesti Panga presidendi ja praeguse Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühm Paul-Eerik Rummo juhitud Eesti Liberaaldemokraatliku Parteiga.

Kõnelesid Reformierakonna auesimees Siim Kallas (pildil), erakonna esimees Andrus Ansip jt. Aasta liberaali auhinna sai rahandusminister Jürgen Ligi ja tänukirjad mitmed paarikümmend aastat tagasi erakonna sünni juures olnud.

Eesti Energia (EE) tutvustas kolmapäeva hommikul Reformierakonna fraktsioonile oma plaani rajada prügipõletustehas Iru elektrijaama juurde. Neljapäeval avalikustati ka teade ehituslepingu sõlmimise kohta, kogumaksumus 1,5 miljardit krooni ning valmimistähtaeg 2012 aasta.

EE prügipõletustehas vajab töölehakkamisel 220 000 tonni olmejäätmeid aastas ning see on märkimisväärne kogus Eesti jäätmeturul. Prügipõletuse käivitumisel näiteks ei ole enam suure tõenäosusega põhjust välja ehitada uusi ladestusalasid Väätsa prügilas, sest ladestamiseks ei pruugi prügi lihtsalt enam jätkuda. Kõik läheb ahju. Kuid ega Väätsa prügila ka kuskile ära ei kao. Nende põhilisemaks tegevuseks saab olema jäätmete vahelaoks, jäätmejaamaks olemine. Jäätmed tuuakse ka tulevikus Väätsale kokku, aga mitte ladestamiseks vaid sorteerimiseks ja edasisaatmiseks Iru prügipõletusjaama. Igal juhul väheneb prügipõletuse käivitumisel jäätmete ladestamine ja see on kindlasti tervitatav. Eesti Energia andmetel meie naabrid Rootsis ja Soomes ei ladestagi prügi sellises mahus kui meie. Ongi ju parem, mida vähem me jäätmeid maha matame ja rohkem taaskasutusse võtame. Omaette küsimuseks muutub muidugi pakendijäätmete eraldi kogumine. Kui olmejäätmeid hakatakse niikuinii praegustes prügilates sorteerima enne põletust, kas siis on enam mõtet kodumajapidamisi sorteerimisele sundida? Mõtlemise koht.

Riigikogus toimus rahvaliidu fraktsiooni algatatud arutelu tööpuuduse teemal. Nii Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare kui Tartu Ülikooli teadlane Raul Eamets rõhutasid vajadust harida tööjõudu. Pooled praegustest töötutest ei oma kas keskharidust või kutseharidust. Samas on ainult 13% töötutest kõrgharidusega. On väga selge ja otsene seos hariduse ja töötuse vahel. Mida kõrgem haridus, seda suuremad võimalused tööturul ja vastupidi. Rõõm oli kuulda, et professor Raul Eamets peab Eestis kui väikese ja avatud majandusega riigis kolme keele oskust elementaarseks. Olen sama mõtet levitanud juba pikemat aega, et meil on vaja lisaks emakeelele osata veel ka vene ja inglise keelt. Kolme keele omandamine ei pruugi kohe töötut tööle aidata, aga pikemas perspektiivis garanteerib keeleoskuse puudumine kindlasti madalama konkurentsivõime tööturul. Täpsemalt saad mu küsimust ja Eametsa vastust lugeda siit.

Neljapäeva õhtul esinesin erakonnakaaslaste ees Tartus. Koos linnapea Urmas Kruusega siirdusime peale väikest kohvipausi Reformierakonna värskelt avatud kontorisse Raekoja platsi ääres. Ruumid valitud ja korrastatud ülikoolilinnale kohaselt. Esimesel korrusel, aknad tänava poole, et ka juhuslik mööduja leiaks põhjuse sisse astuda. Ja leidiski, vähemalt üks kuulajatest oli juhuslikult sisse astunud Ida-Viru ettevõtja, kes oli Tartus komandeeringus. Vestlesime tartlastega pea kaks tundi Eesti riigi 2010 a eelarvest, eurost, tööpuudusest ja majanduse väljavaadetest. Oli huvitav. Tänan tartlasi sisuka õhtu eest!

Reedel sai Reformierakond juurde kolm tuntud liiget, endised rahvaliitlased Tarmo Mänd, Aivar Sõerd ja Kaja Sepp otsustasid eluga edasi minna ja sotsialismi kalduvast erakonnast lahkuda. Eriti hea meel on mul loomulikult endise Väätsa vallavanema Kaja Sepa üle. Reformierakond on saanud omale aktiivse ja teotahtelise liikme, kes on end tõestanud nii ettevõtja kui vallajuhina.

Riigikogu valimised lähenevad ja nii mõnigi Riigikogu rahvaliidu fraktsiooni liige mõtleb erakonnast lahkumisele. Kes on järgmine? Saame näha. Riigikogu valimisteks valmistumist on märgata ka Järva Teataja veebilehel, kuhu on lausa gallup üles pandud. Vaata siit