Positiivse iibe kolm sammast

Väike rahvas peab mõtlema suurelt.   
Eelmise aasta andmed ütlevad, et kolme tuhande inimese võrra oleme oma iibega miinuses. Miinus on viimaste aastatega vähenenud pea kaks korda, aastal 2001 oli sündide ja surmade vahe 5796. Kui viimase aasta tempo jätkub, jõuame viie aastaga nulli. See aga meid ju ei rahulda. 
 
 
Rohkem sünde, vähem surmi 
 
 
Emapalga ideest sündinud ja vanemapalgana seaduseks saanud hüvitis on kindlasti sündivusele oma mõju avaldanud. Värske uuringu kohaselt on kõige suurem sündivuse kasv toimunud just kõrgepalgaliste naiste hulgas, vastupidi üldlevinud euroopalikele trendidele, kus karjäärile orienteeritud naiste puhul sündivus väheneb. 
 
Kindlasti on soodustavat mõju avaldanud ka mitmete toetuste kasv, sest tulevased lapsevanemad mõtlevad raha peale ka. Kõige muu hulgas. Samas on selge see, et ega rahaga lapsi ei osta, pigem on üldiselt kahjuks vastupidi – heaolu kasvades laste arv peredes väheneb. Probleemiks on ka tõsiasi, et üle poolte lastest (Järvamaal lausa 71%) sünnib abielus mitteolevasse perre. Samas ei saa kindlalt väita, et need lapsed oleks üksikvanemaga perre sündinud. Pigem on paljudel juhtudel tegemist pikaajalise abieluks vormistamata kooseluga. Kuna abielust tulenevad reeglid kaitsevad last rohkem, on siin mõtlemise ja lahenduste väljapakkumise koht. 
Põhitähelepanu peab aga püsima siiski meetmetel, mis soodustavad üha uute ja uute laste sündimist. 
 
Eestis on keskmine eeldatav eluiga meestel 66 ja naistel 77 aastat – need numbrid ei kannata võrdlust ELi riikidega, isegi uute liitujatega mitte. Võrreldes vanade ELi liikmesriikidega, on välditavate vigastussurmade arv meil üle nelja korra suurem.  
Alkohoolsete jookide tarbimine kasvab pidevalt. Liiklusvigastused ja -surmad, uppumised, tapmised ja enesetapud toimuvad valdavalt seoses alkoholi tarbimisega. Euroopa Liidu liikmesriikidest sureb Eestis kõige rohkem alla 14aastaseid lapsi vigastuste ja mürgistuste tõttu. 
 
Enesetapp on peamine 15–29aastaste noorte surma põhjus. Aga nad on ju alles oma parimas õpingueas?! Alkohol, tubakas, narkootikumid, HIV, AIDS – mis kõik meie noori ähvardavad. Milline on parim kaitse pealetungiva ja agressiivse elumaneeri, halbade harjumuste jmt vastu? Hea kodune kasvatus, armastavad vanemad, kel on aega lastega tegelda, ühiskonna tauniv suhtumine vägijookide, tubaka, narkootikumide tarbimisse. 
 
 
Valus teema on sisserändajad, kuid sellest ei saa mööda vaadata. Arvud ütlevad küll seda, et näiteks eelmisel aastal oli Eesti migratsioon samuti negatiivne – 400. Just nii palju inimesi lahkus Eestist rohkem kui tuli. 
 
Üldiselt aga näen siin muutusi ees. Suures osas maailmast sündivus kasvab ning ülerahvastatus on probleemiks. Meil on vastupidi. Eesti elatustase paraneb üha ning me oleme aina rohkem hästiarenenud ja toimiva Euroopa Liidu liikmesriigi moodi. Tuleb varakult end ette valmistada, teiste riikide kogemusest õppida. Mujalt tulnud inimesi ei tohiks koondada eraldi linnaosadesse või küladesse, tekitades selliselt getosid. 
 
Me räägime omal maal eesti keelt ja selles keeles peavad rääkima kõik need, kes tahavad seda maad oma koduks pidada. Asendist tulenevalt oskame ja räägime me ka teisi keeli, kuid see ei puutu asjasse. Sissetulija peab arvestama meie kohalike oludega ning vältimatult õppima ära eesti keele. 
 
 
Venemaa kiusust on kasugi 
 
 
Väikerahvana ei ole meil teist valikut, kui võtta sisserändajate assimileerimise positsioon. Ehk siis uued tulijad tulevad ja saavad juba järgmises põlvkonnas meie rahva osaks. 
Venemaa teeb praegu tõrjetööd meie eest. Pidev info rahvusvahelises meedias teistest rahvustest inimeste tagakiusamisest Eestis ja Lätis ei loo kindlasti sisserändajate jaoks sobivat fooni. Ega see väga paha olegi. Nii saame me rahulikumalt läbi arutada ja kokku leppida, keda me oma riiki ootame. Millistele tingimustele peab ta vastama, millist haridust või kvalifikatsiooni me eelistame jne. Eelkõige puudutab see just kolmandate riikide kodanikke, sest ELi üks aluspõhimõtetest on ju kodanike vaba liikumine. 
 
Eesti iive saab positiivseks muutuda kolmel sambal – sündide kasv, surmade arvu kahanemine ja positiivne sisseränne. Uusi lahendusi ja diskussiooni nende üle on vaja kõigis kolmes. 
 
 
Tõnis Kõiv
Riigikogu liige
Reformierakond

Avaldatud: Maaleht, 13.aprill 2006