Põhja piirkonna üldplaneering kinnitatud

Rae vallavolikogu 20.aprilli 2021 istungil kinnitati Rae valla Põhja piirkonna (Peetri kant)  üldplaneering, võeti vastu noorte omaalgatuse toetamise kord, huvitegevuse toetamise kord, keelduti Tallinna Vee kinnisvara arendamise plaanist ja tehti muidki otsuseid..  Kõigepealt sai sõna vallavanem Madis Sarik, et anda ülevaade koroonaviiruse hetkeseisust vallas: Lasteaias käivate laste arv on nädalast nädalasse kasvanud, nädalaga lisandunud 100 (400st 500ni,  u 26 %). Koolidel on vaheaeg. Enne vaheaega kõik distantsil. Peale vaheaega 3.maist koolis tagasi 1-4 ja 9 ja 12 klassid. Kahes lasteaias üks rühm eneseisolatsioonis, sellest nädalast. Koolides saavad õpetajad täna-homme teise vaktsiinisüsti. Jüri Gümnaasiumis oli lõpukirjand, 58-st 56 tegid kirjandi, 1 oli lähikontaktne ja 1 loobus. Toimus pallihallis. JG-s on olnud sisseastumiskatsed, soovijaid oli 220 (kohti 90), võrreldav eelmise aastaga. Vallamajas vastuvõttu ei ole, etteteatamisega saab dokumendid üle anda. Kokkuvõte ühest kirjast, õigemini sellele vastusest. Kirjutajal oli mure koolide, lasteaedade õhu CO2 sisaldusega. Kirjale on vastatud. Rae valla asutuste ruumid on kaasaegsed ja kvaliteetse siseõhuga. Mõõdikud on olemas ja vajadusel muretseme juurde. CO2-ga ei ole seotud ajutine temperatuuri tõus. Rae valla koolis on renoveeritud või kaasaegsed, ventilatsioon on kaugelt juhitavad, filtrid on vahetatud tõhusamate vastu. Vahepeal kontrollmõõtmisi ei ole olnud, olukorrast tingituna. Lasteaedadest on kolmes (Taaramäe, Pillerpall ja Tõruke) plaanis teha parendustöid. Iga rühmaruum eraldi ventilatsiooniseadmega, et oleks eraldi reguleeritav. Rae valla lasteasutuste ventilatsioonisüsteeme on TA teistele eeskujuks toonud. Küsimus – mis saab maikuus lasteaedadega? Vastus – tuua jätkuvalt ei soovita. Riik ka ei soovita, aga olukord muutub pidevalt. Järjest rohkem on läbipõdenuid ja vaktsineerituid. Hetkel maikuuks korra pikendamise otsust ei ole. Küsimus  - kas Rae vallast ka heitvee proov on võetud koroonauuringu jaoks? Vastas Indrek Varik – ei ole võetud.   2. Raivo Uukkivi arupärimised: kõigepealt Sirmiku tee kohta jätkuarupärimine. Küsimustele oli vastatud, aga üldine ülevaade jäeti andmata. Küsin seda uuesti. Teiseks Citybee kohta – märtsi lõpust teave, et neil pesa ka Jüris. Autosid saab jätta vaid parklasse, ära toodud 3 parklat. Spordikeskus, lasteaed ja kortermaja juures. Avalikud parklad, kuuluvad vallale, on tavaoludes kasutusel. Tekkisid küsimused, miks need parklad, kas vallal Citybeega leping, kas maksavad, kui palju. Kolmandaks vallavalitsust kiitev arupärimine. Vallavalitsuse ees on kadunud kunstiteos ja selle ees tuleb valda kiita. Aga varana on see valla arvel ja kuhu ta sai, kas maha kantud. Otsust ka vaja.   3. Tõnis Kõivu infod – kõigepealt avaldasin imestust võitluse üle vallavalitsuse ees asunud kunstiteose vastu. Informeerisin volikogu, et seda ei ole kuidagi kõrvaldatud, vaid kuna kunstiteose vundament ei elanud talve üle ja teos vajus viltu, siis on teos ajutiselt viidud mujale, et paremate ilmade saabudes vundament uuesti rajada ja kunstiteos tagasi oma kohale paigutada. Aga täpse vastuse annab vallavalitsus arupärimisele.   Teiseks informeerisin volikogu, et nii volikogule kui vallavalitsusele on I.L. saatnud kirja, kus on tähelepanu juhtinud õhu kvaliteedile suletud ruumides ning vajadusele õhu kvaliteeti ruumides juhtida. Puhtal ja vähese CO2 sisaldusega siseõhul on suur positiivne mõju ruumis viibivate inimeste töövõimele ning tänase teadmise kohaselt aitab korrektne õhuvahetus vähendada viirushaigustesse nakatumise riski, sest viirust on lihtsalt vähem õhus. Kiri koos sellele vallavalitsuse poolt saadetud vastusega edastatakse volikogu liikmetele. Kolmandaks informeerisin volikogu, et volikogu esimees on koos vallavanemaga teinud Tallinna Ülikoolile ettepaneku, et 2023.aasta üleriigiline Omavalitsuspäev võiks toimuda Rae vallas. Kui ettepanek vastu võetakse, siis saab minna ettevalmistustega täpsemaks ja konkreetsemaks.   Neljandaks juhtisin volikogu tähelepanu asjaolule, et revisjonikomisjonil on jätkuvalt üks liige puudu, mis hakkab juba selle koosseisu puhul reegliks saama. Kui koroonaviiruse näitajad vähegi lubavad, siis kaalun tõsiselt maikuu volikogu füüsilise istungina kokkukutsumist, mis annab võimaluse lisada päevakorda revisjonikomisjoni neljanda liikme valimine. Kultuurimaja saal on suur, maski kandmine ja vahemaa hoidmine on siin võimalikud ning nakatumise risk väike.  Seejärel kinnitas volikogu hääletuse tulemusel ettevalmistatud päevakorra ja asusime seda läbi töötama.     1.    2021. aasta noorte omaalgatusprojektide toetamise kord- II lugemine. Ettekanne abivallavanem Jens Vendel: ettepanekuid tegid Agu Laius, majandus-ja eelarvekomisjon, haridus- ja kultuurikomisjon. Olulisemast – muutsime pealkirja, et ei oleks ainult 2021 a kord. Sellest lähtuvalt eelarve sisend, 5 tuhat eurot tulevikukulu, kui riigilt lisa ei tule. Ühe projekt maksimaalne toetusmäär 500 eurot (800-lt), annab rohkematele võimalusele. Laiendati sihtgruppi. Mentoril peab olema noortega töötamise kogemus, selle asemele viide lastekaitseseadusele. Kuidas avaldada määrust, terviktekst veebis, viide Rae Sõnumitesse. Palun vastu võtta. Lisaks tänan ettepanekute tegijaid, eelkõige Agu Laiust. Kaasettekanne haridus-ja kultuurikomisjon Kaarel Kais: teist korda arutasime 8.aprillil 2021 toimunud koosolekul, kohal oli 8/13. Jens rääkis suure osa oma ettekandes ära. Keskendusime Agu Laiuse ettepanekute arutamisele. Agu ettepanekud suures osas ühtisid komisjoni liikmete mõtetega. Kokkuvõttes saime eelnõu küpsemaks kui ta alguses oli. Ettepanek Agu Laiust tänada sisukate ettepanekute eest. Hääletus kõik poolt. Kaasettekanne majandus-ja eelarve komisjon Agu Laius – arutasime 12.aprillil 2021 toimunud koosolekul, mitte juhtivkomisjonina. Kohal oli 12 liiget. Keskendusime rahaküsimustele. Toetusemäär 800 või 500, jäime pidama 500 peale. Kas toetuste menetlemine toob VV-le kaasa lisakulusid? Ei too, hindamiskomisjon vabatahtlikkuse alusel, vallavalitsus tööajal. Noorte toetamise meede võiks jätkuda ka järgmistel aastatel. Toetame vastuvõtmist. Volikogu toetas 22 poolthäälega ja noorte omaalgatuse toetamine sai rohelise tule.   2.    2021. aasta huvihariduse ja huvitegevuse toetus. Ettekandja Jens Vendel: 2021. aasta huvihariduse ja huvitegevuse toetus. Varasemalt oleme ka andnud. Määrusel oli varasemalt eesmärk mitmekesistamine ja suurema hulga noorte lisandumine, sh vähekindlustatud noorte hulgast, sel aastal lähtume eesmärgist huvitegevuse maksimaalne võimaldamine ja selleks tegevuste toetamine. Komisjonid palusid eesmärki paremini sõnastada ja sõnastasime. Eesmärk, et huvitegevus jätkuks ka distantsilt. Teenusepakkujaid toetada. Kogu eelarve maht on 27 tuh eurot. Ühe taotluse kohta kuni 3 tuh eurot, varasematel 4 tuh. Toetust saab 80 % kavandatava projekti kogumaksumusest. Palve võtta I lugemisel vastu. Kaasettekanne haridus-ja kultuurikomisjon Kaarel Kais: samal koosolekul arutasime. Kohal 8/13-st. Ettekanne oli põhjalik. Eesmärk on täpsustunud, avaldamise kohta täpsustasime. Hääletamise tulemusel toetame vastuvõtmist I lugemisel. Kaasettekanne majandus-ja eelarvekomisjon Agu Laius: samal koosolekul arutasime. Korduv määrus, mis igal aastal uuesti tehakse seni kuni toetusmeede kestab. Põhjalikku arutelu lahenduste üle ei toimunud. Palusime sõnastust muuta lihtsamaks, tavainimestele mõistetavaks. Eesmärk sai muudetud. I lugemisel vastu võtta. 10 poolt, 1 ei hääletanud. Küsimus – kui palju riik raha eraldas, kuhu ülejäänud kulub? Vastus – kokku eraldas riik 146 tuh ja sellest 70 tuh spordi-huvitegevusele, 20 tuh planeeritud erivajadustega lastele (MTÜ Spin), 27 tuh käesolev määrus, väiksemad summad Rae huvialakoolile ja teistele. Küsimus – riik annab raha, piiranguid ei sea. Kas teistel saajatel ka piiratakse sihtotstarvet? Vastus – tingimused töötati välja, kõigil oli võimalus, Spin tuli konkursi korras. Kavad on ka varem täitnud eesmärki. I.Uuemaa sõnavõtt – riigil antud rahaga ei saa teha laiaulatuslikku huvitegevust. Jens Vendel ei põhjendanud, miks teistele osalistele ei ole piiranguid kehtestatud. Teised saavad kasutada laiapõhjaliselt. Jens Vendel – repliik – riigilt tulev raha ja eelnõu seletuskirjas on kõik kirjas, sellega võiks tutvuda. Laius sõnavõtt – sama arutelu oleme ikka pidanud. Eraõiguslikud ja avalikõiguslikud asutused töötavad erinevatel alustel ja nende rahastamine on ka erinev, paratamatu. Rae vallas on eraraha kompenseerimine avaliku võimu poolt tehtud selliselt, et kompenseeritakse eraõiguslikke, aga mitte valla enda asutuste poolt pakutavaid teenused. Repliik – I.Uuemaa  - kõik eraõiguslikud maksavad vallale üüri, seega ei ole tegu võrdse lähenemisega. Lapsed võrdsed, huvitegevus vabatahtlik. Kokkuvõttes otsustas volikogu 21 poolthäälega korra vastu võtta.     3.    Rae Vallavolikogu 13.septembri 2011 määruse nr 62 „Rae valla erateedel tasuta lumetõrje teostamise kord“ muutmine. Ettekanne Tanel Tammela: määruse muutmine on relevantne, sest koostame parasjagu teehoiuhanget uueks perioodiks. Läbivalt tuleks eemaldada sõna „tasuta“, sest teenuse maksavad kinni valla maksumaksjad. Soovime ära võtta sõna „hajaasustus“, sest mitmest kümne aasta tagusest hajaasustusest on saanud tiheasustus, määruse põhiidee ei ole muutunud. Elanikud on lumelükkamise teenust saanud, midagi ära võtta ei soovi. Määrus selgemaks, mitmeid muutusi kavas. Füüsilistel isikuetel peab olema vallaga tee kasutamise leping kui 5 eluhoonet ja 80 % peab seal olema vallakodaikud, valla maksumaksjad. Täiendused, et kui eratee ei vasta määruses sätestatule või kui omanik keelab avalikult teed kasutada, vald lund ei lükka. Täpsustame eratee nõudeid. Palun vastu võtta! Kaasettekanne majandus-ja eelarvekomisjon Agu Laius: samal koosolekul arutasime. Seekord läks lihtsamalt, sest arutasime ka eelmist versiooni eelnõust. Palju küsimusi ei tekkinud. Jõudsime kiiresti üksmeelele ja toetame vastuvõtmist I lugemisel. Volikogu hääletas, absoluutselt kõik olid poolt.   4.    Rae valla 2021. aasta esimene lisaeelarve. Ettekanne finantsjuht Tiit Keerma: Esimene lisaeelarve, liiga suur ei ole. Kõigepealt toetusfondi puudutavate summade laialijagamine. Tavaliselt jagab riik selle raha laiali peale seda kui vald on oma järgmise aasta eelarve vastu võtnud. Teised toetusfondi liigid eraldatakse samuti riigi poolt, kanduvad edasi (kui ära ei kasuta). Mõned summad 2020.aastast kanduvad edasi, raha on meile riigi poolt juba üle kantud. Lõpmatult need summad venima ei jää, riik teeb korrektiivid. Näiteks matusetoetust on planeerida väga keeruline, kui tuleb puudu, saab riigilt ka juurde. Kaks Rae valla MTÜ-d on esitanud nn „katuseraha“ taotluse, kummalegi riik eraldanud 5 tuhat. Riik kasutab jõupositsiooni ja surub lepingu tegemise raha saajaga vallale. Teeme MTÜ-dega ranged lepingud, et kui riik nõuab raha tagasi, vald kaotajaks ei jääks. Tegevuskuludeks saanud sihtfinantseeringute summade eelarvesse võtmine. Projekteeritava trammitee jaoks laekus raha juba 2019 aastal (eelprojekti koostamiseks), jäi 2020 kasutamata, seega kajastame 2021. Õigus kasutada käesoleva aasta keskpaigani. Raamatukapp Jüris (Cleveronilt) tõttu tõstame ühe asutuse piires summasid ümber ühelt realt teisele. Cleveroni raamatukapp tuleb ka Peetrisse. Kindluse kooliga seotud täpsustus, kuna nov-dets 2020 tehtavate tööde maksumus on prognoositud 2021a eelarvesse, siis tuleb praegu teha muudatusi (sest nüüd täpsed summad, sest tööd tehtud).  Lisatööd Kindluse koolis – selgitas Tanel Tammela: pneumohalliga seotud põhiliselt. Sissepääsu katus oli jäänud projekteerimata, asub majast kuigipalju eemal, siiski katust vajab. Kooli torni osa ehitasime ümber, lahendus ei olnud praktiline. Elveso summa, sama mõju, mis Kindluse kooli puhul. Nüüd täpselt teada. Elveso liitumistasu leping kirjutati alla 2.01.2020, sel ajal ei olnud hankeid tehtud, kirjas vaid tööd, mis tegemisele kuuluvad. Summad hangetest, ostupakkumistest.   Kaasettekanne majandus-ja eelarvekomisjon Agu Laius: arutasime 12.aprillil 2021 toimunud koosolekul, 12 oli kohal. Praegune ettekanne oli väga põhjalik ja volikogule selgitas ettekandja lahti ka kõik komisjonis tõusetunud küsimused, nt  Kindluse kooli lisatööd, selgitused Elveso liiutmistasude kohta. Arutasime ka selle üle, kas trammitee ja RB on omavahel seostatavad. On tõesti, sest Assakul saab olema RB varupeatus ja trammitee vajalik ka selle jaoks. Komisjoni ettepanek on võtta vastu I lugemisel. Küsimus- pneumohallile ei olnud projekteeritud sissepääsu varikatust, miks? Kelle viga? Vastus – projekteerija viga see ei  ole, meie tellijana ei osanud tahta, sisend tuli kooli poolt. Kõigepealt küsiti tunnelit. Otsustasime teha varikatuse. Neid ei ole ette nähtud, juurde tellitud. Proj.tööd hõlmavad teisi muudatusi. Projekteerija ega ehitaja viga ei ole. Küsimus – liitumistasu arvestamise aluseks on tegelikult tehtavad kulutused, kas VV on kontrollinud? Vastus – tööde jagunevad kaheks (trassid, pumplad), konkreetsed tööd, hange, pakkumine, e/v teeb oma töö, arve. Ehitusjärelevalve, audiitorid, kontroll on olemas,  Kõik tavapärane. Küsimus – miks on riigi raha jagamata olnud neli kuud, lisaeelarve alles nüüd. Kus on lisaeelarves raha? Vastus – (järgmise aasta) eelarvet tehes on summad prognoositavad ja lisatakse eelarvesse. Lisaeelarvega me täpsustame neid summasid.  Põhisummad on eelarves juba detsembrikuust. Küsimus – miks ei ole raha kasutamist alustatud eelarveaasta alguses? Vastus – tegelikult kui vaatame viiruse kulgu, siis riik läks lukku hiljem ja seetõttu oleme ka hiljem alustanud, et viirusega arvestada. Indrek Uuemaa sõnavõtt – Jens Vendelilt vastust ei saanud. Riik pandi lukku märtsi alguses, aga raha oli juba olemas. Lastel on veel kuu aega jäänud käia koolis, seda ei saa õigustada koroonaga. Esimene poolaasta on praktiliselt läbi. Volikogu võttis 21 poolthäälega lisaeelarve vastu.   5.    Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine. Ettekanne Priit Põldmäe: kauaoodatud planeering on valmis saanud. Koostaja Stina Metsis volikogus tutvustamas, annan sõna talle. Stina Metsis: näitas arvutiekraanil esitlust ja selgitas juurde. Natuke on plaanitust rohkem aega läinud, sest on tulnud mõningaid sisendeid oodata, et neid planeeringusse lisada. Eskiisi tutvustus ja avalik arutelu olid 2019.aasta sügisel. Kuna tegemist on väga olulise planeeringudokumendiga, teen põhjalikuma ettekande. Rae valla põhja piirkonna üldplaneering (PÜP) tugineb kolmel põhipostulaadil: 1. et areng oleks suunatud transpordile (ühistransport paremini kättesaadav). 2. tihedamad keskusalad, ühendatud ühistranspordivõrgustikuga. Tallinna ja Jüri ühendus, RB ja linnalähirong. 3. arengu pidurdamine, loodusliku keskkonna säilitamine arengu teise etappi suunamine äärealadel. Keskustest kõige kaugemal asuvad suured põllumassiivid vajavad säilitamist.

Peetri pargi alal on alati palju rahvast, eriti ilusa ilmaga PÜP-s on elamualad, ärialad, hoonestustingimusi on täpsustatud. RB juures on muudetud maakasutuse juhtotstarvet (elamumaa enam ei sobi), sotsiaalse taristu asukohad ja vajadused planeeritud, taristu objektid peal (RB, lähirong, autonoomne ühistransport) kergteede asukohad, sihi-rohekoridorid (kraavid kergliiklusteedega). Sotsiaalne taristu on planeeritud elanike potentsiaali järgi. Rohealad ja kergliiklusteed. Meil on Pirita-Ülemiste kanali ääres ja Viljandi maantee pool rohevõrgustik ja need tuleb säilitada. Sini-rohekoridorid on jalakäijate rajad. Taristuobjektidele planeeritud kahetasandilised ühendused jalakäijatele, ühte neist (Rae külast Peetri suunas) juba projekteeritakse. Lageraie keelu nõuded, et lageraiet ei tohi olla suurem kui 1 ha langil. Elamute poolsel küljel peab säilima vähemalt 50 m laiune kõrghaljastatud ala.   Taristuobjektide mõjuala koridor, kõige suurem RB-l 350 meetrit, Tallinn väike ringteel 150m, riigi uutel kõrvalteedel 60 m. Pargi ja sõida parkla tuleb Järveküla keskuse suunas Tallinn väikesele ringteele. Planeeringus on märgitud Tallinn-Jüri trammitee asukoht. Keskkonnamõju strateegiline hindamine leidis, et negatiivset mõju kaasa ei too. Nt ulatuslikud ja omavahel külgnevad elamualad (Järvekülas) liigendada ja elavdada kvartalite vahelise kõrghaljastatud rohealadega. Ärimaade planeerimisel ei tohi halvendada elamistingimusi elamualadel. Kaasettekanne keskkonnakomisjon Kaido Kivistik: arutasime 07.aprillil 2021 toimunud koosolekul, kohal 10 liiget, lisaks 2 volikogu liiget ja 2 haridus-ja kultuurikomisjoni liiget. Ettekanne Stina Metsiselt oli põhjalik. Tegime mõningaid parandusi, mis on dokumenti sisse viidud. Toetasime 10 poolthäälega vastuvõtmist. Küsimus – palju vaidlusi üles on jäänud? Kas kohtuni ka jõuab? Vastus –Paljud teemad on lahendatud. Trammitrassile vastuväiteid ei tulnud. Oleme läinud täpsemaks, elamutele lähemale, sealt võib tulla. Haja-asustusele üleminekualad on tekkinud, aga ehitusõigust ära ei võta, saab hajusamalt. Ei tohiks põhjust vaidlemiseks olla. RMK kooskõlastus on ka negatiivne. RMK tahab siiski vabamaid õigusi raieks. Küsimus – Remmelga taluga küsimused üleval, kas muutub taluna kasutamiskõlbmatuks? Vastus – PÜP ei kohusta oma maad arendama, annab ruumilise arengu võimaluse. Ka Remmelgat ei kohusta maad ümber planeerima, soovime läbivat teed saada. Küsimus – kas Remmelga talu peremehega on kompromiss saavutatud? Vastus – viimane suhtlus oli, et ta algatab planeeringu, ehitab välja tee ja annab vallale üle. Küsimus – üle Remmelga talu maa läheb kergliiklustee, enne läks kõrvalt. Vastus – kergliiklustee läheb perspektiivse Tammi tee äärest. T.Kõiv – selgitas volikogule, et meie ees on Põhja piirkonna üldplaneering, mis on esitatud volikogule vallavalitsuse poolt, saanud keskkonnakomisjonist heakskiidu. Meil ei ole siin võimalustki arutada ühe kinnistu küsimust, me kas kinnitame PÜP-i või ei kinnita. Sõnavõtt Kaido Kivistik – olen vestelnud Remmelga maaomanikuga, kes on mures ja pahane, et tema kinnistu poolitatakse kergliikluteega. Sõnavõtt Raul Siem – mõistlik on PÜP-sid kehtestada selliselt, et tekiks vähem vaidlusobjekte. Kui aga konfliktikoht on olemas, tuleks sellest teada anda. Repliik Priit Põldmäe – kui volikogu PÜP vastu võtab, võtame seda kui juhist planeeringute algatamisel. Juriidiliselt aga kehtib kuni uue kehtestamiseni vana üldplaneering. Mõistlik oleks selles osas, mis uus läheb olemasolevaga vastuollu, planeeringuid mitte algatada. T.Kõiv – üldplaneeringust saab kehtiv dokument peale seda kui volikogu PÜP-i kehtestab, mis saab toimuda alles peale tänase kinnitamise järel toimuvat avalikku arutelu ja seal tekkivate küsimuste lahendamist. Seni aga on juriidiliselt kehtiv olemasolev üldplaneering.   Rosenfeld – volikogu teeb küll otsuse, aga ei kiida heaks. Avalik arutelu alles tuleb. Sooviks näha ka neid prognoositavaid vallakohustusi. Kui täitub stsenaarium 25 tuh elanikku, arvutusi ei näe? Heakskiitmine läheb niikuinii uue volikogu kätte. Mida me näha tahame? Kas 4-kordseid korterelamuid või maalähedaseid eramuid? Kas tahame linnastuda väikese ringteeni? Repliik Stina Metsis – kehtiv ÜP näeb linnastumist ette, see ei ole uus. Me leevendame seda. Põhja piirkond on linn, pärast ringteed maa. Raivo Uukkivi repliik -  nõustun Stinaga, tegemist kahe erineva planeeringuga. Linnastumine on ja jääb, saame täpsustada. Uute detailplaneeringute algatamist otseselt pidurdada ei saa, sest juriidilist alust ei ole. Repliik Stina Metsis – hirm on natuke seal, et kellelegi üldse ei meeldi uus lahendus ja soovib algatada uue detailplaneeringu kehtiva alusel.   T.Kõiv – kui uus PÜP on kehtestatud, siis tuleb ka pooleliolevate detailplaneeringute menetlemisel sellega arvestada. Volikogu kinnitas 23 poolthäälega PÜP-i.   6.    Tallinna-Rapla raudtee 1120 ja Tallinna-Rapla raudtee 1130 katastriüksuste tasuta võõrandamine Eesti Vabariigile. Ettekandja Priit Põldmäe: riik on asunud RB-d ellu viima, maid kokku ostma. Põrguväljalt läbi ja ristuvat ala küsinud vallalt. Et kui ehitavad kahetasandilise ristmiku välja ja ka kergliiklusteed, siis annavad kergliiklusteed vallale tagasi. See variant vallale sobib. Kaasettekanne majandus-ja eelarvekomisjon Agu Laius: samal koosolekul. Läks kiiresti. Kõik olid poolt.  Volikogu oli ka poolt ja võttis 21 poolthäälega eelnõu vastu.   7.    Veskitaguse küla Jägala-Pirita kanali katastriüksuse detailplaneeringu koostamise algatamisest keeldumine. Ettekandja Priit Põldmäe: puudutab pikliku kujuga Jägala kanali kinnistut. Seal, kus suubub Pirita jõkke, on kinnistu laiem ja seal asus teenindushoone. Peale renoveerimist on jäänud osa maad üle, kuhu Tallinna Vesi taotles detailplaneeringu algatamist, et sinna rajada mitu elamumaad. Vald keeldus, sest tegemist rohealaga. Tallinna Vesi vaidlustas detailplaneeringu mittealgatamise ja võitis kohtus, sest kuna tegemist oli üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, siis oleks pidanud keeldumise otsustama vallavalitsuse asemel volikogu. Palun eelnõu vastu võtta! Kaasettekanne keskkonnakomisjon Kaido Kivistik: arutasime 07.aprilli 2021 koosolekul, kõik olid poolt.   Küsimus – ettekannetes viidati kinnistu kujule, aga kaarti ei ole materjalide hulgas? Vastus – volikogu eelnõu juures ei ole, kaarti näidati keskkonnakomisjonis.   Peale mõningast arutelu otsustas volikogu 19 poolthäälega eelnõu vastu võtta ehk keelduda Tallinna Vesi kinnisvara arendamise plaanist.   Volikogu lõppes 20.20. Volikogu esimees tänas tehtud töö eest ja soovin viiruse taandumist, et juba mais saaks korraldada füüsilise kogunemisega volikogu istungi.