Põhiseadusest ja metsandusest

Möödunud nädalal tegi Riigikogu väga tähtsa otsuse, muutes Põhiseadust. Edaspidi käib Eestis sõjaväe juhtimine nagu demokraatlikule riigile tavaks: parlament – valitsus – sõjavägi. Segadus ja kaksipidi arusaamine juhtimisahelas on lõppenud. Pikemalt veel metsandusest ja Paide asjadest Esmaspäev algas Riigikogu keskkonnakomisjoni esimese kogunemisega, kus valisime komisjoni esimeheks juba varasemalt kokkulepitult Tõnis Lukase. Aseesimeheks sai endisest rahvaliitlasest sotsiaaldemokraat Karel Rüütli. Komisjoni koosseis on paljulubav: endine keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, nelja aasta komisjoni kogemusega Kalle Palling, värsket verd annavad komisjoni tööle Annely Akkermann IRL-ist ja Rainer Vakra Keskerakonnast. Valeri Korb samuti keskparteist ja Rein Randver sotsidest on samuti vanad kalad. Ennast sätin samuti kogenute ritta. Mul oli au juhtida keskkonnakomisjoni 2006-2007 ning kogu eelmise parlamendiperioodi olen hoidnud end keskkonnateemadega kursis, sh RMK ja KIK-i juhtimises osalemise kaudu. Kolmapäeval oli uue parlamendi esimene infotund. Sellegipoolest oli kõik tavapärane, opositsioon püüdis küsimustega ministritele n ö sõnu suhu panna ja nemad vastasid. Üheks teemaks oli euro mõju hindadele Eestis. Küsisin ka ise ühe küsimuse sel teemal Jürgen Ligilt, et natuke teemat laiendada. Euro ei mõjuta meid ainult siseriiklikult. Tegemist on siiski ühe maailmavaluutaga.  Stabiilne euro mõjutab hästi kogu euroala, sealhulgas Eestit, ja vastupidi. Eesti riigi ja rahva huvides euro hea käekäik ja paslik oleks euro mõjude puhul sellegi peale mõelda. Põhiseaduse muutmine Riigikogu saalis kirgi üles ei kütnud. Riigikogu Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste kõneles Reformierakonna fraktsiooni nimel ja selgitas muudatuse veelkord lahti. Urmas Reinsalu IRL-ist ja Sven Mikser sotsidest toetasid samuti ühemõtteliselt muudatust. Mikser lükkas oma kõnes ümber ka mitmed ohud, mida muudatuse vastased, sh ka keskerakondlased ette olid mananud. Sõjaväe juhtimine muutub Põhiseaduse muutmise järel selgemaks ja arusaadavamaks, tugevneb tsiviilkontroll ning juhtimisahel muutub sarnaseks teiste demokraatlike NATO riikide omaga. Põhiseadust muudeti kahe järjestikuse koosseisu otsusega. Muutmise poolt hääletas 67 saadikut ja keskerakondlased olid vastu. Neljapäeval toimus mitmeid viljakaid kohtumisi. Kõigepealt Kellaviietee meeskonnaga Põhjaka mõisas kokkuvõtete ja edasiste plaanide tegemine, seejärel arutelu Paide kogukonnakeskuses teemal, kuidas Paide elu paremaks muuta ning päeva lõpetas Paide valla reformikate koosolek. Kõike seda võiks kokku võtta lausega: optimistlikud ja teotahtelised inimesed on suutelised muutma meid ümbritsevat elu paremaks. Põhiline, et oleks häid ideid, oskusi liitlaste leidmiseks ja visadust plaanitu elluviimisel. Reedel toimus Tartus Metsanduse visioonikonverents „Jagatud visioon 2020“. Kõik ettekanded sisaldasid n ö tervemõistuslikku lähenemist metsandusele. Majandusmetsa tuleb majandada ja kaitsealust metsa kaitsta. Kui EMÜ Metsa-ja maaehitusinstituudi professor Hardi Tullus arutles metsasektori tuleviku üle siis ta juhtis tähelepanu, et Metsaseadus on pigem hirmudest kantud. Hirm on erametsaomaniku ees. Tulluse sõnul vajab erametsandus vähem piiranguid, rohkem nõustamist. Rootsis näiteks räägitakse juba intensiivmetsandusest, metsade väetamisest ja GMO liikide metsa istutamisest. Meil kipub mõnikord isegi tavalise metsa majandamisega nõustumine keeruline olevat. TTÜ professor Üllas Ehrlich küsis aga otse, et kas me oleme ökosüsteemi teenuste eest valmis maksma, kas maksujõulist nõudlust on?! Jagades ressursid utilitaarseteks (tunnuseks vahetu füüsiline tarbimine) ja mitteutilitaarseteks (ei eelda vahetut füüsilist tarbimist), tekib küsimus kuidas ja kui suures ulatuses on inimene valmis mitteutilitaarse ressursi eest maksma. Eks hinna välja arvutamine on samuti komplitseeritud, kuid selge on see, et hind on alati olemas. Näiteks RMK kulutab väga konkreetseid eurosid selleks, et inimene saaks igaüheõiguse alusel mugavalt riigimetsas käia ja olla (rajad, lõkkeasemed, puhkekohad jne). Tore oleks kui ka erametsade puhul me ei näeks mitte keelumärke vaid hoopis matkaradadele kutsuvaid silte. Veelgi toredam oleks, kui me õpiksime metsa rohkem tundma ja seega ei kardaks ka metsa tervemõistuslikult majandada. Erametsaliit kuulutas erametsasõbraks professor Hardi Tulluse  ja Eesti Metsaselts andis üle elutöö preemia Priit Kohava´le.