Pihkvas ja Petseris

Möödunud nädala neljapäev-reede möödusid Riigikogu keskkonnakomisjonil idanaabri juures Pihkvas ja Petseris, et hinnata sealset keskkonna kaitsmise seisu. Seis on enam-vähem sama kui meil 20 a tagasi... Eesti lippu hoidis Venemaal kõrgel komisjoni esimees Erki Nool Riigikogu Keskkonnakomisjoni põhitähelepanu oli suunatud kahele teemale - reovee puhastus ja jäätmekäitlus. Reoveepuhastuse puudumise mõju ulatub meilegi, sest Velikaja jõgi suubub Pihkva järve ja see on omakorda Lämmijärve kaudu ühenduses Peipsiga. Pihkvalased võtavad oma joogivee jõest ja juhivad puhastatud (või puhastamata) heitvee tagasi jõkke.  Petseris on sarnane lugu, et reovesi voolab ojja, mis lõpuks suubub jõkke, mis toob veed Eestisse. Pihkvas on olemas reoveepuhasti, kus EL-i piiriülese koostöö vahenditest kapitaalremonti tehakse. On põhjust loota, et puhasti töölehakkamisel sealt otseselt jõkke suunduv heitvesi enam loodust ei reosta. Aga ei ole põhjust loota, et looduslikku süvendisse kogutav reoveemuda keskkonnale ohutu on.  Pildilt on võimalik hinnata kogust, teine pool "järvest" kaadrisse ei mahtunud.  Väidetavalt mahub sinna veel järgmise saja aasta muda, kui palju sealt jõkke ja/või põhjavette erineva kangusega aineid imbub?   Pihkva reoveepuhasti mudajärv Meie naabruses paraneb keskkonnaseisund vaid siis kui me sinna raha investeerime. Nii betooni kui oskusteabesse, sest mõlemat on hädasti vaja. Samal ajal Eestis levib meedias uudis, et Andrus Ansipi sõnul ei kohku Eesti Kreeka abistamisel ka kolmandast abipaketist tagasi. Venemaalt tulles mõistad neid sõnu hoopis teistmoodi. Reaalne elu teispool idapiiri tuletab selgelt meelde, et ilma EL-i rahata oleks Eesti elu samuti kõvasti-kõvasti nukram. Eesti on aastatega saanud tohutuid summasid investeerida elukvaliteeti, inimeste harimisse, infrastruktuuri. Valitsusjuhina Ansip mõistab seda ja saab aru, kui tohutu abi see tegelikult on. Seega on täiesti loomulik, et me aitame ka teisi. Kusjuures Kreeka abistamine käib ju nii, et me ei pea otseselt oma taskust ega oma riigi eelarvest midagi panema, me ei jää mitte eurosendi võrra vaesemaks. Seega muidugi aitame teisi, sest meid on väga, väga kõvasti aidatud. Eesti ja eestimaalased ei ole tänamatud. Selline on Pihkva prügimäe vastuvõtupunkt Reoveejaama töötaja selgitusi kuulan mina ja kolleeg Kaja Kreisman, foto: V.Korb Kõige ilusam koht oli Petseri klooster