Perede kindlustunne jäi püsima

Täna hääletas Riigikogu menetlusest välja sotside eelnõu, millega taheti rikkuda kehtivat Vanemahüvitise süsteemi. 2004 aasta algusest kehtima hakanud Vanemahüvitis on mõjus ning seda ei tohi lõhkuda.  ÜRO rahvastiku prognoos ütles Eesti kohta 2003 aastal, et aastal 2050 elab meil siin vaid 750 000 inimest. Meie demograafilised ja muud näitajad ei lubanud midagi helgemat ennustada. Vaid viie aastaga oleme aga suutnud trendi muuta ning 2008 a prognoosi kohaselt ennustatakse meie rahvaarvuks 2050 aastal juba 1,2 miljonit elanikku. Olen seisukohal, et seda trendi muutis põhiliselt 1. jaanuarist 2004 jõustunud vanemahüvitise süsteem, mis töötab hästi ja on mõjus. Sündide arv on kasvanud sest ajast kolme tuhande lapse võrra, 13 tuhandelt 16 tuhandeni. Vanemahüvitis (VH) loomise esimene eesmärk oli suurendada sündivust ja kompenseerida saamata jääv tulu; mitte aga selleks, et vähendada vaesust. Saamata jääva tulu hüvitamine annab turvatunde laste sünnitamiseks.    Teine vanemahüvitise eesmärk on emade (või isade) kiire ja valutu naasmine tööturule. Täna väljahääletatud eelnõu oli selle eesmärgiga selgelt vastuolus. Ükski tööandja ei saa arvestada töötajaga, kes võib lausa poole päeva kaupa töölt ära minna tervelt kaheksa aasta jooksul. Ma toonitan siinkohal, et vanemahüvitis pole sotsiaaltoetus. Hüvitatav summa moodustub varem makstud sotsiaalmaksu põhjal. Kõrgemat vanemahüvitist saavad inimesed on ka oluliselt rohkem panustanud avaliku sektori ülalpidamisse (sotsiaalmaksul pole ülempiiri). Sotsiaaldemokraatide ettepanek VH muutmiseks kahjustab märkimisväärselt eelkõige naiste olukorda tööturul, muutes nende töölevõtmise tööandja jaoks halvaks unenäoks. Iial ei teaks ükski ettevõtja, millal tema väikese lapsega töötaja otsustab äkitselt töölt ära jääda. Siit on lihtne järeldada, et tööandjad hakkavad hoiduma noorte emade-isade töölepalkamisest. Reformierakond ei ole nõus naiste olukorra kahjustamisega.  Vanemahüvitise reformimisest ei tohi mingil juhul saada valimiseelne teema, mis võib mõjuda vastupidiselt: lapsi planeerivad pered hakkavad kartma, et muudetakse vanemahüvitise üldisi põhimõtteid ja see võib mõjutada sündimuskäitumist negatiivses suunas. Kutsun erakondi   üles hoiduma VH-e kiskumisest valimiskampaaniasse. Reformierakond on alati valmis toimivad süsteeme veelgi paremaks muutma. Nii pikenes algselt lapse aastaseks saamiseni makstud vanemahüvitis lapse pooleteise aastaseks saamiseni. Oleme valmis arutama häid ettepanekuid, mis ei lõhu olemasolevat süsteemi, mis ei vähenda perede kindlustunnet ega halvenda naiste olukorda tööturul vaid teevad seda paremaks. Reformierakond ei näe Vanemahüvitise süsteemile järskude muudatuste vajadust, sest süsteem töötab juba täna võrdluses teiste riikidega paremini. Praxise analüüsid näitavad, et vastupidiselt üle-euroopalise trendiga on Eestis sünnitama hakanud just kõrgema haridusega üle 30-nesed naised, suurenenud on ka peresse teise ja kolmanda lapse sündimine. Võrreldes sündide arvu ühe naise kohta ehk sündimuskordajat siis selgub, et Eesti sündimuskordaja on aastatel 2004-2008 suurenenud rohkem kui näiteks Soomes, Rootsis, või Taanis. Aga rahuoluks ja loorberitel puhkama jäämiseks ei ole põhjust, sest summaarne sündimuskordaja on Eestil siiski ainult 1,65. On üldteada, et rahva taastootmiseks peab see olema vähemalt 2,1. Eesti ei ole veel saavutanud positiivset iivet ja veel pikem tee on minna rahva taastootmiseks vajaliku sündimuskordajani. Ei tohi lõhkuda toimivat ja mõjusat Vanemahüvitise süsteemi!