Pensionitest ja apteekidest
Tõnis Kõiv • March 5, 2010
Pensionitest ja apteekidest
Üldiste pensionilemineku iga on vaja tõsta ja eripensionite süsteemi reformida, et tagada pensionikassa jätkusuutlikkus ka tulevikus. Ravimiseaduse menetlemise hõlbustamiseks uurisin Järva-ja Viljandimaa apteekritelt kuidas neil tegelikult läheb?
Eesti Rahvusringhäälingu saates Reporteritund sai neljapäeval arutatud nii pensioniea tõstmise kui eripensionite reformimise teemal.
Minu arvates on üldise pensioniea tõus ja eripensionite reform ühe mündi kaks erinevat poolt ja neid ei saa teineteisest lahutada. mis on suunatud pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse pika-ajalisele tagamisele. Kui ikka praegu on Eestis iga vähemalt 65aastase inimese kohta 4 tööealist siis aastaks 2030 kahaneb see 3ni ja 50 aasta perspektiivis lausa 1,8 inimeseni. Oleks vastutustundetu lükata muudatused kuhugi tulevikku. Pealegi peavad pensionit puudutavad otsused olema inimestele pikalt ette teada, sest siis on võimalik teha isiklikke valikuid tuleviku tarbeks.
Pensionilemineku iga on plaanis tõsta alates 1.jaanuarist 2017. Kümne aasta jooksul sujuvalt läbi viidav tõus viib pensionilemineku ea 65 eluaastani.
Keskmine oodatav eluiga on 2008 a andmetel 74,06 aastat, sealhulgas naistel 79,23 a ja meestel 68,59 a. Meeste keskmine oodatav eluiga on viimase 8 a jooksul kasvanud 4 aasta võrra ning tõus jätkub. Lihtne arvutus näitab, et 2026 aastaks on prognoositav keskmine oodatav eluiga tõusnud tunduvalt rohkem kui pensionilemineku iga.
Eripensioneid on vaja muuta, sest tulenevalt eespool toodust käib eripensionide süsteemi jätkamine meie riigile üle jõu. Kui 2010a moodustas eripensionite kulu 0,15 % SKP-st siis ilma muudatusi tegemata kasvab summa hüppeliselt, jõudes 2050 a – 0,75 %-ni SKP-st.
Eripensionid ja muud soodustused said aastaid tagasi kehtestatud lisaboonusena kehvale palgale, madalale prestiizile, kehvematele töötingimustele jne. Vägagi mitmed põhjused on aja jooksul ära langenud.. Palgad on tõusnud, töötingimused paranenud, prestiizist rääkimata.
Arvan, et kunagi tulevikus makstava pensioni asemel tuleb eelistada kõrgemat palka täna. Nii saab inimene elada täisväärtuslikku elu juba täna ning teha ise valikuid pensionikindlustuse osas. Näiteks otsustades liituda III pensionisambaga ja tehes regulaarseid sissemakseid tuleviku tarbeks. Kui valitsuses eripensionite muutmise osas kokkuleppele jõutakse, saab veelgi detailsemalt muudatusi avada.
Ravimiseaduse muudatused on parlamendis arutamisel. Parema pildi saamiseks Järvamaa ja Viljandimaa apteekrite tegelikest muredest ja probleemidest, otsustasin saata apteekritele kirja ja otseallikast järele pärida. Kuidas digiretseptile üleminek sujub, kas ravimiste juurdehindlus tagab apteegi püsimajäämise, kuidas uute apteekide rajamise piirang mõju on avaldanud jne.
Kiiremad vastajad on omi mõtteid juba jaganud. Loodetavasti tuleb nädalavahetusega veel lisaks, et esmaspäevasel sotsiaalkomisjoni koosolekul seaduse eelnõud arutades oleks praktiline teadmine omast käest võtta. Loomulikult saab ja tulebki apteekrite vastuseid kasutada üldistatult, mitte üksikuid näiteid reegliks arvata.