Palve, Rail Baltic ja eelarve
Tõnis Kõiv • December 13, 2013
Palve, Rail Baltic ja eelarve
Kolmapäev oli eriline päev juba ainuüksi kuupäeva tõttu (11.12.13), aga ka sel päeval toimunu oli märkimisväärne. Eesti Rahvuslik Palvushommikusöök, Rail Baltic arutelu ja riigieelarve vastuvõtmine olid kolmapäeva märksõnad...
Päeva alustuseks lugesin hommikukohvi kõrvale Postimehest, et Inimõiguste Instituudi ja Turu-uuringute AS-i uuringu järgi leiab 68 % eestlastest, et ülevaade maailma usunditest peaks sisalduma üldhariduse kooliprogrammis.
Küll tunduvalt väiksem, aga siiski rohkem kui pooled küsitletutest (54%) arvasid, et Eesti ühiskond peaks lähtuma eelkõige kristlikest väärtustest. Väga hea algus päevale, mil toimus järjekorras kaheteistkümnes rahvuslik palvushommikusöök.
Sel aastal oli palvushommikusöögi teemaks Terve inimene ning peakõneleja arst ja onkoloog Anneli Elme rääkiski inimesest ja tema tervisest ning valikutest ja usust sealjuures. Ilmekaks täienduseks oli pastor Miquel Zayase videolugu lugu tervisest.
Pr Ester Tuiksoo ja hr Lauri Luik olid seekordse palvushommikusöögi juhtideks.
Palvushommikusöögi juhid Ester Tuiksoo ja Lauri Luik on öelnud:
"Palvushommikusöök on suurepärane võimalus poliitikutel, kiriku- ja kultuuritegelastel jt ühiskonnagruppide esindajatel tulla kokku ning istuda ühe laua taha, et arutleda teemadel, mis on suuremad kui päevapoliitika, kõrgemad kui kellegi maailmavaatelised tõekspidamised või poliitilised eelistused. See on teineteise mõistmise ja toetamise keskkond," arvas Ester Tuiksoo.
"Alati peale selliseid koosviibimisi valdab hea meeleolu, inimesed on sõbralikud, rõõmsad ja rahulolevad- terved. Sellised, nagu me kõik võiksime olla iga päev. Tänavune palvushommikusöök, mille teemaks oli "Terve Inimene", täitis minu meelest väga hästi oma eesmärki," ütles koosviibimise möödudes Lauri Luik.
Palvushommikusöögi järel algas arutelu Rail Baltic raudtee üle. Avalikult Rail Balticust ühe eestvedaja Vahur Tõnissoo organiseeritud ja kolleeg Kalle Pallingu juhitud mõttevahetus oli üpriski viljakas. Esimene tund kulus trassi alla jäävate omavalitsuste murede/mõtete esitlusele ning teisel tunnil said sõna ka keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ja Rail Baltic projektijuht Indrek Sirp ning toimus küsimuste/vastuste ja arvamusavalduste esitamine. Keskkonnaministri sõnum, et ta on loomas Nabala looduskaitseala, sai kohaletulnuilt suure aplausi ja Nabala teemal ühe eestkõneleja Tanel Ots´a isikliku tänu.
Kõneleb Vahur Tõnissoo. Suure huvi tõttu ei olnud ruumis ühtegi vaba kohta.Foto: K.Varblane
Vähemalt minule jäi mulje, et Avalikult Rail Baltic´ust ühine seisukoht on uut raudteetrassi toetav ja põhiline vaidlus käib trassivalikute ning kompensatsioonide üle. Pean seda täiesti loogiliseks suhtumiseks.
Raudtee on kogu Eesti ühiskonnale vajalik. Kogu ühiskond teenib raudteest kasu, kuid see ei saa juhtuda nende inimeste arvelt, kelle kodunt trass läbi sõidab või kes trassi ümbruses majandustegevust evivad. Eelnimetatud inimestele tuleb mõistlikul määral kompenseerida tekkiv kahju, et nende panus ühiskonna üldisesse heaolusse ei oleks ülekohtuselt suur.
Loodetavasti areneb kompenseerimise süsteem edasi tänaselt tasemelt, kus ühelt poolt ei taheta midagi maksta ja teiselt poolt soovitakse järgmise 25 a saamatajäänud tulude kompenseerimist. Läbirääkimiste alguseks võivad ju need lähtekohad sobida, aga kokkuleppeks ei sobi kumbki. Ühiskonna huvides rajatav raudtee ei saa olla üksikute rikastumise allikaks vaid saadav kompensatsioon peab mõistlikul tasemel hüvitama raudtee rajamisest tekkiva otsese kahju või ka vajalikud ümberkorraldused.
Esimene ühiskoosoleku tulemus oli, et moodustasime Riigikogus Rail Balticu toetusrühma, mille esimeheks sai Kalle Palling ning kuhu kuulub koos siinkirjutaga kokku 27 liiget.
Kolmapäeva pärastlõunal võtsime vastu riigi 2014 a eelarve kogumahuga ca 8 miljardit eurot. Eelarve poolt hääletas 59 saadikut ja vastu oli 41. Järgmise aasta eelarve toob lisaraha paljudele valdkondadele ehk siis paljude inimeste elu muudab eelarve paremaks. Samas ei tohi me ära unustada, et eelarvega saab ringi jagada vaid seda, mida maksumaksjad sinna on maksnud. Riigieelarve ei ole kogu elu.
Pr Ester Tuiksoo ja hr Lauri Luik olid seekordse palvushommikusöögi juhtideks.
Palvushommikusöögi juhid Ester Tuiksoo ja Lauri Luik on öelnud:
"Palvushommikusöök on suurepärane võimalus poliitikutel, kiriku- ja kultuuritegelastel jt ühiskonnagruppide esindajatel tulla kokku ning istuda ühe laua taha, et arutleda teemadel, mis on suuremad kui päevapoliitika, kõrgemad kui kellegi maailmavaatelised tõekspidamised või poliitilised eelistused. See on teineteise mõistmise ja toetamise keskkond," arvas Ester Tuiksoo.
"Alati peale selliseid koosviibimisi valdab hea meeleolu, inimesed on sõbralikud, rõõmsad ja rahulolevad- terved. Sellised, nagu me kõik võiksime olla iga päev. Tänavune palvushommikusöök, mille teemaks oli "Terve Inimene", täitis minu meelest väga hästi oma eesmärki," ütles koosviibimise möödudes Lauri Luik.
Palvushommikusöögi järel algas arutelu Rail Baltic raudtee üle. Avalikult Rail Balticust ühe eestvedaja Vahur Tõnissoo organiseeritud ja kolleeg Kalle Pallingu juhitud mõttevahetus oli üpriski viljakas. Esimene tund kulus trassi alla jäävate omavalitsuste murede/mõtete esitlusele ning teisel tunnil said sõna ka keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ja Rail Baltic projektijuht Indrek Sirp ning toimus küsimuste/vastuste ja arvamusavalduste esitamine. Keskkonnaministri sõnum, et ta on loomas Nabala looduskaitseala, sai kohaletulnuilt suure aplausi ja Nabala teemal ühe eestkõneleja Tanel Ots´a isikliku tänu.
Kõneleb Vahur Tõnissoo. Suure huvi tõttu ei olnud ruumis ühtegi vaba kohta.Foto: K.Varblane
Vähemalt minule jäi mulje, et Avalikult Rail Baltic´ust ühine seisukoht on uut raudteetrassi toetav ja põhiline vaidlus käib trassivalikute ning kompensatsioonide üle. Pean seda täiesti loogiliseks suhtumiseks.
Raudtee on kogu Eesti ühiskonnale vajalik. Kogu ühiskond teenib raudteest kasu, kuid see ei saa juhtuda nende inimeste arvelt, kelle kodunt trass läbi sõidab või kes trassi ümbruses majandustegevust evivad. Eelnimetatud inimestele tuleb mõistlikul määral kompenseerida tekkiv kahju, et nende panus ühiskonna üldisesse heaolusse ei oleks ülekohtuselt suur.
Loodetavasti areneb kompenseerimise süsteem edasi tänaselt tasemelt, kus ühelt poolt ei taheta midagi maksta ja teiselt poolt soovitakse järgmise 25 a saamatajäänud tulude kompenseerimist. Läbirääkimiste alguseks võivad ju need lähtekohad sobida, aga kokkuleppeks ei sobi kumbki. Ühiskonna huvides rajatav raudtee ei saa olla üksikute rikastumise allikaks vaid saadav kompensatsioon peab mõistlikul tasemel hüvitama raudtee rajamisest tekkiva otsese kahju või ka vajalikud ümberkorraldused.
Esimene ühiskoosoleku tulemus oli, et moodustasime Riigikogus Rail Balticu toetusrühma, mille esimeheks sai Kalle Palling ning kuhu kuulub koos siinkirjutaga kokku 27 liiget.
Kolmapäeva pärastlõunal võtsime vastu riigi 2014 a eelarve kogumahuga ca 8 miljardit eurot. Eelarve poolt hääletas 59 saadikut ja vastu oli 41. Järgmise aasta eelarve toob lisaraha paljudele valdkondadele ehk siis paljude inimeste elu muudab eelarve paremaks. Samas ei tohi me ära unustada, et eelarvega saab ringi jagada vaid seda, mida maksumaksjad sinna on maksnud. Riigieelarve ei ole kogu elu.