Palkame Ülemiste vanakese!

Inglismaa Rivingtoni veehoidlat külastab aastas 1 mlj inimest ja veeäärsete radade korrashoiu ning jäätmekäitluse kulud on kaetud inglispäraselt pärandusest,  Eestis peaks õla alla panema maaomanik ja vald... Hiljuti Inglismaal nähtu rõhutab veelgi seda, et väga oluline on pidev hooldus ja koristamine. Käib inimene Inglismaal või Eestis, siis ikka kipub temast midagi üle jääma. On see siis kommipaber või limonaadipurk-pudel, küpsise või krõpsupakk jmt. Kui prügikasti silmnähtaval kaugusel ei ole siis kipub praht käest maha pudenema.  Kuigi üha rohkem on neid inimesi, kes suudavad tekkinud jäätmeid seni endaga kaasas kanda kuni äraviskamise võimalus tuleb, siis ülejäänute puhul tuleb kasuks regulaarne koristamine. Ülemiste järve kaldal asuvale teele promenaadi tegemisel tuleb samuti eeltoodule mõelda. Vaja on paigaldada prügikastid ja loomulikult garanteerida regulaarne promenaadi hooldus. Mõned päevad tagasi pakkus erakonnakaaslasest Rae vallavolikogu kandidaat välja mõtte, et Ülemiste järve kaldal asuva promenaadi valvamiseks, hooldamiseks tuleks tööle palgata järvevaht (analoogne Kadrioru pargi pargivaht). Tema ülesandeks oleks siis piltlikult öeldes hommikul väravad avada ja õhtul sulgeda ning päeva jooksul promenaadil toimuval silm peal hoida. Järvevahti võib vabalt ka Ülemiste vanakeseks kutsuda. Järvevahi töökoha loomise ja pidamise kulud võiksid olla maaomaniku ja Rae valla ühiselt kaetavad. Rae vald võiks panustada seetõttu, et Järveküla, Peetri aleviku ja Mõigu elanikud oleksid ilmselt kõige suuremad kasusaajad, sest järve äärde pääseb nimetatud asumitest kõige lihtsamini.  Järve ümbritsev maa on täna reformimata riigimaa, seega ei saa täna veel kindlalt öelda, kes lõplikuks maaomanikuks saab. Kadrioru pargis on pargivahtidena ajutiselt rakendatud ka töötuid, pakkudes neile tööharjutust. Seegi  kogemus oleks Ülemiste järve promenaadi puhul kasutatav.