Paide vajab arenguks elamuehitust

Paide vajab arenguks elamuehitust

Hiljuti avaldatud uudise kohaselt tabab Eestit aastal 2012 tööjõupuudus. Tegelikult on juba tänagi suhteliselt keeruline leida inimesi, kes töö ära teeks.
Paidesse ja lähiümbrusse on tootmist kolimas või seda ehitamas mitmed ettevõtted – Brandner, Tallinna Piimatööstus, Sakret jne. Kõik need ettevõtted vajavad ka uusi töökäsi. Kust tuleb lisatööjõud Paidesse, kui vaba ressurssi ehk siis töötuid oli eelmisel kuul tervel Järvamaal ainult 446 inimest alles jäänud. Neist Paide linnast 137. Kahjuks ei ole osa neist inimestest ühel või teisel põhjusel huvitatudki tööle minekust, seega – vaba tööjõud praktiliselt puudub.
Lahenduseks saab siin olla vaid Paide ja Järvamaa tervikuna atraktiivsemaks muutmine ja valmisolek uute elanike tulekuks mujalt Eestist. Napib aga kohti, kuhu elama tulla. Korteri veel leiab, aga maja jaoks krunti või maja ennast mitte. Kinnisvaraturg areneb, hinnad on kõvasti tõusnud ning juba tasub Paidesse maja ehitada. Läbi on see aeg, kus visati nalja – nii kui Paides majaseina kivi asetad, kohe kivi hinnast pool läinud. Nüüd enam nii ei ole. Juba on esimesed äriprojektid lõpule jõudmas, kus Paides ehitatakse maja ja see siis kasumiga maha müüakse. Tuleb nõustuda Hannes Looperega, kes kirjutab 26.juulil Postimehe kinnisvaralisas, et Paides uute eramute ja eramukruntide turg praktiliselt puudub, sest pole pakkumist.

Maa on jätkuvalt riigi oma

Tõsi ta on. 2002 aastal kehtestatud linna üldplaneering näeb ette uued elurajoonid Pärna tänavaga külgnevale alale ning Joodi ja piimakombinaadi vahelisele alale (67 kvartal). Pärna tänaval on detailplaneering olemas ning alates 2006 aasta maist saab Paide linn riigilt maad taotleda. Kui omavalitsus on aktiivne, võib juba käesoleva aasta lõpus maa linna oma olla ning siis on vaja kokku leppida kinnisvara-arenduse kontseptsioon  - kes ehitab kommunikatsioonid, kas seatakse arhitektuursed või ka näiteks ajalised piirid elamute ehitamiseks, kuidas ja millal müüakse soovijatele maa või seatakse hoopis hoonestusõigus jne. Küsimusi on küll palju, kuid neile kõigile on vastused olemas, vaja vaid kokku leppida ja inimestele reeglitest teada anda.
Joodi uuel elurajoonil aga terviklik detailplaneering puudub. Juunikuu linnavolikogus ei leidnud toetust Reformierakonna fraktsiooni esitatud eelnõu Joodi elurajooni detailplaneeringu algatamise kohta. Linnavalitsus esitas vastuväiteks, et ei saa planeerida, kuna Maanteeamet projekteerib uut ristmiku Maksimarketi juurde ja et ristmiku projekt vaja enne ära oodata. Ei ole vaja oodata, koos tuleb teha. Kui nüüd küsitakse ristmikku projekteerides Paide linnalt arvamust erinevate peale-ja mahasõitude variantide kohta, siis millele tuginedes linnavõim arvamuse annab? Arvestada tuleb Joodi elurajooni tulevase tänavavõrguga, laste kooliteega, ühistranspordi vajadustega jne. Kõik need küsimused saavad lahenduse planeerimise käigus, oma sõna saab sekka öelda ka rahvas, sest planeerimine on avalik protsess.  Nüüd on otsustamine ja valikute tegemine jäetud maanteeameti projekteerija teha, aga tema ei ole ju valitud ja seatud paidelaste poolt linna huvide eest seisma. Kui maanteeameti plaanid ja Paide linna plaanid omavahel kokku ei sobi, saame jälle tagantjärele kiruda. Aga mis kasu sest enam on?

Joodi elurajoonil on eeliseid

Miks on Joodi piirkond sedavõrd tähtis? Mitte sellepärast, et mul endal seal maatükk on, kus täna suvila peal, aga kuhu ka maja ehitada saab. Hoopis sellepärast, et Paide linna edasiseks arenguks on vaja elamuehitust ning nii kinnisvaraturg, tööjõuturg kui riigi maapoliitika soodustavad arengut. Linnas olemasolevate kommunikatsioonide läheduses tuleb elamuehitus ka kõigile osapooltele odavam. Teadaolevalt plaanitakse Viraksaarde 50-e, Reopallu 20-e ja Kriileväljale 15-ne krundiga uusi elurajoone. Paidel on nende arenduste ees selge eelis, mida tuleks kasutada. Miks peab Paide linna elanik lähiümbruse valda oma perele maja ehitama, kui linnaski on ruumi küll. Erinevad on Paide linna ja Väätsa ning Paide valla võimalused vee-ja kanalisatsiooni trasse vedada, tänavavalgustust ehitada, teid-tänavaid rajada jne. Linnal on rohkem võimalusi ja ka eeldusi. Nii näiteks koostati ulatuslik vee-ja kanalisatsiooni trasside rajamise projekt, mille sees muuhulgas ka Joodile vee-ja kanalisatsiooni trassid jõuavad, just Paide linna eestvedamisel. Põhiosas Euroopa Liidu poolt rahastatava kavandi kohaselt toimub sel aastal projekteerimine ning järgmisel aastal hakatakse ehitama. Joodil on juba täna osaliselt olemas tänavavalgustuse võrk,  ka elektriga on lood korrastumas, lepingud sõlmitakse otse kinnistuomanikega. Kinnisvaraarenduseks vajalikud kommunikatsioonid on pea kõik olemas,  kesklinn on kogu oma teenustega lähedal, Maksimarket lausa kiviga visata.
Omavalitsus saab oskusliku käitumisega kõiki neid eelised veelgi võimendada, koostades hea ja läbimõeldud planeeringu.
Loodan, et linnavõim mõtleb veelkord järele Joodi uue elurajooni detailplaneeringu vajalikkuse üle. Võib ju teha nii, nagu Toompeal mõnikord juhtub - opositsiooni hea eelnõu lastakse põhja, kuid seejärel tehakse sarnane asi oma nimel siiski ära. Inimeste jaoks ei olegi vahet, peamine, et saaks tehtud.

Tõnis Kõiv
Paide linnapea 1996-2004

Postitatud 27.juulil 2006

Avaldatud: Järva Teataja, 03.august 2006