No küll oli nädal...
Tõnis Kõiv • May 27, 2012
No küll oli nädal...
Teisipäev algas nagu tavaliselt Postimehe lugemisega varahommikul. Avastasin koos paljude lehelugejatega suure üllatusega, et mu erakonnakaaslane on midagi aastaid enda teada hoidnud ja nüüd otsustanud avalikkuse ette tulla. Küsimusi tekkis kohe rohkem kui vastuseid. Miks just nüüd, mis või kes oli tõukejõuks? Suur ajaline nihe väidetavalt toimunuga seab suure kahtluse alla kogu loo. Mul ei ole mingit põhjust kahelda erakonna peasekretäris ja teistes tolleaegsetes peakontori töötajates, et nad on oma parima andnud ja loomulikult seadusi täites. Õigusriigis tuleb vastupidist tõestada.
Organisatsiooni liikmel on päris palju võimalusi organisatsiooni probleemidele tähelepanu juhtimiseks. Loetlen nad üles vabalt valitud järjekorras: 1. pöörduda organisatsiooni juhi poole; 2. pöörduda organisatsiooni kollektiivse juhtorgani poole; 3. pöörduda organisatsiooni üldkoosoleku poole; 4. pöörduda organisatsiooni kontrollorgani poole; 5. pöörduda organisatsiooni vaidluste lahendamise organisse. Kui organisatsiooni liige jätab kõik eeltoodud võimalused kasutamata ja pöördub esimese sammuna avalikkuse poole siis ei ole tema sihiks organisatsiooni paremaks muutmine.
Minu arvates asetub sel nädalal toimuv laiemasse pilti, mida võiks paari sõnaga kokku võtta järgmiselt: "kõik erakonnad on saatanast". On päris mitmeid rahulolematuid seltskondi, kes ihalevad võimule ja sobiv pinnas selleks on loomisel. Lähtekohaks on olemine kõikide erakondade vastu kuna "kõik erakonnad on pahad, määrdunud, käituvad halvasti" jne. Igakuised arvamusküsitlused lubavad loota ca 30 protsendi rahulolematute häältele, kes täna ei ole mitte ühegi erakonna poolt. Targu jäetakse muidugi tähelepanuta, et ülejäänud 70 protsendil on inimestest on poliitiline eelistus olemas. Muide, üks tark mees on öelnud, et kui sulle ei meeldi mitte ükski oma riigi poliitik siis varsti valitseb su üle mõne teise riigi poliitik.
Teisipäevase päeva toredaim osa oli Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni kohtumine EV president Toomas H Ilvesega Kadriorus. Pea paaritunnise vestluse ajal lõunalauas rääkisime Euroopa rahanduslikust tulevikust, Kreekast, ESM-ist, NATO-st ja veel paljudest teemadest. President tundis end nauditavalt vabalt ja kohtumine oli kui hele päikesekiir ses "hallis teisipäevas".
Nii teisipäeval kui kolmapäeval küsis üks ja teine ajakirjanik ka minu käest, et miks olen nii palju Reformierakonda rahaliselt toetanud. Arvutasin siis ajakirjaniku eest välja, et olen erinevatel aastatel annetanud erakonnale alla 5 protsendi oma sissetulekutest, millest on kaetud minu kampaaniate kulutusi jne. On ju loomulik, et poliitik katab oma kampaania kulud. Väga lihtne on summasid kokku liita ja neid suurena näidata. Tõese pildi saab ikka ette siis, kui võrrelda väljaminekuid sissetulekutega.
Neljapäeval osalesin Kukruse mõisas Viru Keemiagrupi korraldatud keskkonnapäeval. Kõnelesid teadlased ja praktikud ning üks läbivatest teemadest oli põlevkivi kasutamine ja maksustamine. Kas riik peaks raha küsima ainult põlevkivi kui tooraine eest või siiski ka osade toodete (põlevkiviõli) eest, mille hind nafta maailmaturu hinnast sõltub. Järgmise aasta algusest ostame kogu elektri börsilt ja see muudab märkimisväärselt olukorda, sh ka põlevkivi maksustamise üle otsustamisel. Meile näidati ka kuu aega tagasi valminud uudset põlevkivi kaevandusest tööstusesse transportimise viisi ehk konveierit. 12,4 kilomeetri pikkune pikkune konveier transpordib tunnis 700 tonni põlevkivi kaevandusest tööstusesse. Muidu teeks sama töö ära 28 kallurit. Keskkonnasääst missugune. Konveier on ka loomasõbralik, iga 200 m tagant on väikeloomade tunnel ja suurematele loomadele (sh inimestele) on kokku 10 ülekäiku. Mürafoon on väga madal.
Reedel vaatasime Keskonnainvesteeringute Keskuse nõukoguga üle mõned objektid, alustades Aegviidust ja lõpetades Sargverega. Kõige suurem rahapaigutus on läinud Aravete biogaasijaama, mis varsti tööle hakkab, lahendades põllumehe jaoks ära piimatootmisega kaasneva lägaprobeemi. Toodetud elekter müüakse võrku ja soojuse tarbivad aravetelased ära. Seegi tähtis, et biogaasijaamast väljuvat materjali väetisena põllule laotades haiseb see tunduvalt vähem. Inimeste elukvaliteet paraneb. Osa nõukogust ronis kahe suure tünni otsa, mille sees jaama tooraine "küpseb". Muuseas avanes hea vaade ümbritsevale. Veel vaatasime üle Viisu tiikide ja Sargvere mõisapargi korrastustööd ning pidasime Järva maavalitsuses nõukogu istungit. Keskkonnateadlikkuse projektidele jagasime raha (Järvamaale 16 taotluse alusel 46 000 eurot ja Viljandimaale 22 taotluse alusel 43 326 eurot) ning otsustasime kuidas edasi minna juhatuse liikmete konkursiga. Oma avaldused on esitanud 43 kandidaati ning nende seast peab nõukogu valiku tegema.
PS! Laupäeva hilisõhtut kaunistas Eurovisiooni lauluvõistlus. Ott Lepland laulis hästi ja sai väga head punktid. Rootslaste võidu üle on samuti hea meel ning meie hõimurahva udmurdi memmed olid samuti originaalsed ja meeldejäävad. Igati positiivne meelelahutus.
Teisipäevase päeva toredaim osa oli Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni kohtumine EV president Toomas H Ilvesega Kadriorus. Pea paaritunnise vestluse ajal lõunalauas rääkisime Euroopa rahanduslikust tulevikust, Kreekast, ESM-ist, NATO-st ja veel paljudest teemadest. President tundis end nauditavalt vabalt ja kohtumine oli kui hele päikesekiir ses "hallis teisipäevas".
Nii teisipäeval kui kolmapäeval küsis üks ja teine ajakirjanik ka minu käest, et miks olen nii palju Reformierakonda rahaliselt toetanud. Arvutasin siis ajakirjaniku eest välja, et olen erinevatel aastatel annetanud erakonnale alla 5 protsendi oma sissetulekutest, millest on kaetud minu kampaaniate kulutusi jne. On ju loomulik, et poliitik katab oma kampaania kulud. Väga lihtne on summasid kokku liita ja neid suurena näidata. Tõese pildi saab ikka ette siis, kui võrrelda väljaminekuid sissetulekutega.
Neljapäeval osalesin Kukruse mõisas Viru Keemiagrupi korraldatud keskkonnapäeval. Kõnelesid teadlased ja praktikud ning üks läbivatest teemadest oli põlevkivi kasutamine ja maksustamine. Kas riik peaks raha küsima ainult põlevkivi kui tooraine eest või siiski ka osade toodete (põlevkiviõli) eest, mille hind nafta maailmaturu hinnast sõltub. Järgmise aasta algusest ostame kogu elektri börsilt ja see muudab märkimisväärselt olukorda, sh ka põlevkivi maksustamise üle otsustamisel. Meile näidati ka kuu aega tagasi valminud uudset põlevkivi kaevandusest tööstusesse transportimise viisi ehk konveierit. 12,4 kilomeetri pikkune pikkune konveier transpordib tunnis 700 tonni põlevkivi kaevandusest tööstusesse. Muidu teeks sama töö ära 28 kallurit. Keskkonnasääst missugune. Konveier on ka loomasõbralik, iga 200 m tagant on väikeloomade tunnel ja suurematele loomadele (sh inimestele) on kokku 10 ülekäiku. Mürafoon on väga madal.
Reedel vaatasime Keskonnainvesteeringute Keskuse nõukoguga üle mõned objektid, alustades Aegviidust ja lõpetades Sargverega. Kõige suurem rahapaigutus on läinud Aravete biogaasijaama, mis varsti tööle hakkab, lahendades põllumehe jaoks ära piimatootmisega kaasneva lägaprobeemi. Toodetud elekter müüakse võrku ja soojuse tarbivad aravetelased ära. Seegi tähtis, et biogaasijaamast väljuvat materjali väetisena põllule laotades haiseb see tunduvalt vähem. Inimeste elukvaliteet paraneb. Osa nõukogust ronis kahe suure tünni otsa, mille sees jaama tooraine "küpseb". Muuseas avanes hea vaade ümbritsevale. Veel vaatasime üle Viisu tiikide ja Sargvere mõisapargi korrastustööd ning pidasime Järva maavalitsuses nõukogu istungit. Keskkonnateadlikkuse projektidele jagasime raha (Järvamaale 16 taotluse alusel 46 000 eurot ja Viljandimaale 22 taotluse alusel 43 326 eurot) ning otsustasime kuidas edasi minna juhatuse liikmete konkursiga. Oma avaldused on esitanud 43 kandidaati ning nende seast peab nõukogu valiku tegema.
PS! Laupäeva hilisõhtut kaunistas Eurovisiooni lauluvõistlus. Ott Lepland laulis hästi ja sai väga head punktid. Rootslaste võidu üle on samuti hea meel ning meie hõimurahva udmurdi memmed olid samuti originaalsed ja meeldejäävad. Igati positiivne meelelahutus.