Milles Andrus Ansip kokku leppis?

Euroopa Ülemkogul sõlmiti kokkuleppe Euroopa Liidu 2014-2020 eelarve osas. Eestil läks oodatult hästi ehk läbirääkimistel meid esindanud peaminister suutis riigi huve edukalt esindada... Euroopa Ülemkogul on ainult valitsusjuhid  laua ümber ning öö läbi kestev läbirääkimiste maraton paneb lisaks suulisele väljendusoskusele proovile ka peaministri füüsilise vastupidavuse. Lisaks tuleb veel märkmeid teha, et vaheaegadel delegatsiooniga tähelepanekuid jagada, kes siis taustajõuna saab vajalikke arvutusi ja kalkulatsioone teha, et läbirääkimiste laua taga meie argumendid kaalukamad oleks. Eesti puhul olid mõlemad head, nii laua taga istunud tippläbirääkija kui taustatööd teinud meeskond. Aga nüüd ülevaade Euroopa Liidu eelarvest 2014-2020. • Eesti võib end pidada läbirääkimiste selgeks võitjaks nii rahaliselt kui sisuliselt. Võrreldes lõppeva perioodiga, saame me ligi 907 miljonit eurot rohkem raha. • Põllumeeste ebavõrdne kohtlemine väheneb, juba aastast 2019 saavad meie põllumehed toetust arvestuslikult 196 eurot hektarilt. ELi toetused Eesti põllumajandusele kasvavad kokku 41 protsenti. • Saavutasime erandi ühtekuuluvuspoliitika investeeringutes, millega võitsime 350 miljonit eurot. • Rail Balticu projekt saab reaalsuseks, küsimus on selles, millal Balti riigid ja Poola on valmis projektiga alustama. • Investeeringud Euroopa konkurentsivõimesse kasvavad. Eesti võib end pidada läbirääkimiste selgeks võitjaks • Euroopa Liidu uue eelarveperioodi maht on ligikaudu 960 miljardit eurot, Eesti osa sellest on 5,89 miljardit, millega on Eesti ELi liikmesriikide seas üks suurimad netokasusaajaid. • Hoolimata eelarve üldmahu kokkutõmbamisest  95 miljardi euro (sh eelarvevälised instrumendid) võrra, võib Eesti end pidada läbirääkimiste selgeks võitjaks. • Eesti on üks väheseid liikmesriike, kelle netopositsioon paranes, mitte ei halvenenud. Eesti saab uuel eelarveperioodil Euroopa Liidult pea 907 miljonit eurot rohkem kui aastatel 2007- 2013.  Põllumeeste ebavõrdne kohtlemine väheneb • Balti põllumeeste konkurentsitingimused paranevad ning põllumajanduse otsetoetuste erinevustest tulenenud ebavõrdne kohtlemine väheneb, mis oli Eesti eesmärk. • Otsetoetuste kogusumma suureneb kaks korda ning toetus hektari kohta küündib perioodi lõpuks arvestuslikult 75%-ni Euroopa Liidu keskmisest. See tähendab meie põllumeestele aastast 2019 toetust 196 eurot hektarilt, praegu on toetus 143 eurot hektarilt. • Lisaks suutis Eesti ära hoida esialgu planeeritud ajutise toetustasemete languse 2013. aasta tasemest allapoole. Eesti põllumeste toetused tõusevad tulevast aastast Leedu tasemele. • Jõusse jäi siiski maaelutoetuste vähendamine võrreldes lõppeva perioodiga, millest said osa kõik liikmesriigid. Saavutasime erandi ühtekuuluvuspoliitika investeeringutes • Arvestades 2008. aasta majanduslangust, sai Eesti koos teiste Balti riikide ja Ungariga teistest ühtekuuluvuspoliitika riikidest suurema summa investeeringuteks. Eesti võitis sellest erandist 350 miljonit eurot lisaraha. Eesti saab paremini Euroopaga ühendatud • Euroopa Ühendamise Rahastusse (CEF) jäi alles 23 miljardit eurot, millest 10 miljardit on ühtekuuluvuspoliitika riikidele. • Rail Balticu ehitamine saab teoks, selleks on reaalne võimalus. Küsimus on selles, millal Balti riigid ja Poola on valmis projektiga alustama. • Raudteeprojekt Rail Baltic peaks hakkama tulevikus ühendama Tallinna Läti ja Leedu linnade kaudu Poola ning Saksamaaga. Ca 728 kilomeetri pikkune Rail Balticu marsruut kulgeks kõige optimaalsemalt Poola piirini trajektooril Tallinn-Pärnu-Riia- Panevezys-Kaunas. Reisirongil kuluks selle vahemaa läbimiseks pisut rohkem kui neli tundi. • Rail Baltic pole mitte ainult suur investeering rohelisse transporti, vaid ka uudne mõtlemine ja energiasäästlik viis reisimiseks inimestele kolme Balti pealinna vahel ja edasi omakorda Lääne-Euroopasse. • Euroopa ühendamise rahastu kaudu on võimalus ellu viia Eestit muu Euroopaga ühendavat gaasi- ja energiataristut. Euroopa konkurentsivõime kasvab • Hoolimata kärbetest kasvab konkurentsivõimele suunatud investeerinute maht 20%, sh tõusevad toetused teadus- ja arendustegevustele. • Need on tulevikku suunatud investeeringud, mis peavad tagama ühenduse pikaajalise konkurentsivõime maailmas. Eestil on konstruktiivse riigi kuvand • Me oleme oma avaliku sektori kulutusi hoidnud kontrolli all ning oleme suutnud EL vahendeid otstarbekalt ja tõhusalt kasutada. Seetõttu ei suhtutud meie muredesse ja soovidesse ka üleolevalt. • Eestil on pragmaatilise ja koostööle suunatud riigi kuvand. Sellelt pinnalt on kerge leida liitlasi ja partnereid. • Eriti oluline oli hea koostöö Läti ja Leeduga, kellega meie huvid eelarveläbirääkimistel pea täielikult kokku langesid. PS! Soome maksab rohkem sisse, et Eestile saaks rohkem välja maksta. Soome sissemaksed EL-i eelarvesse kasvavad ca 20 % ja opositsioon on valitsuse suhtes kriitiline. Meie opositsioon on EL-i eelarve küsimuses pigem eestlaslikult vait. Kiitus  peaministrile ja laiemalt valitsusele üle nende huulte tulla ei taha, aga laitmiseks vähemalt EL-i eelarve teemal mingit põhjust ei ole. Vähemalt soomlasigi võiks nad ju kiita.