Miks on pensionit vaja tõsta?

Meedia kubiseb arvamusavaldustest, kellel peaks järgmise aasta eelarvest sissetulek kasvama. Õpetajad, arstid, õed, päästjad jne. Kindlasti ei saa sest loetelust aga puududa eakad... Riigieelarvesse laekus tänavu esimese kuue kuuga 3,12 miljardit eurot, mis on 50,2 protsenti selleks aastaks planeeritud tuludest. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on laekumised riigieelarvesse kasvanud ligi 60 miljoni euro võrra. Kui majandusbuumi ajal kasvas eelarve 10-15% aastas siis nüüd on hea kui kasv 6 protsendini küünib. Tänu Eestis kriisiaastatel  ja varemgi aetud mõistlikule eelarve-ja majanduspoliitikale saame koostada järgmise aasta eelarve suuremate tuludega kui selle aasta oma. See tähendab, et on olemas teatud ruum kulutuste kasvatamiseks, sh palgatõusuks. Ajalehtedest ja raadiost, televiisorist ja internetist on pidevalt lugeda, kuulda, näha erinevate elualade esindajate soove, lausa nõudmisi palgatõusuks. Õpetajad on juba selle aasta algusest elanud järgmisel aastal tõusva palga ootuses. Riigikogus ja omavalitsustes on toimunud arutelud ja otsustamised koolivõrgu korrastamise osas, mitmeid tavapäraseks saanud olukordi on muudetud või plaanitakse muuta, et me suudaksime õpetajatele uuest aastast kõrgemat palka maksta. Arstide liidu eestkõneleja sõnul tuleb viinakuu alguses tööseisak kui arstide palk järgmisest aastast hüppeliselt ei tõuse. Väidetavalt on meditsiinis suurem probleem hoopis õdede ja hooldajatega, neid on arenenumate riikidega võrreldes tunduvalt vähem, lausa kordades. Õnneks aga on õdede väljaõpe tunduvalt lühem arstide omast ja seega on nende puudus kiiremini kõrvaldatav. Palka ootavad juurde nii arstid kui õed, kuigi viimatinimetatud streikida ei plaani. Kuidagi ei saa mainimata jätta ka sisejulgeoleku valdkonda ehk päästjaid ja politseinikke. Ka seal on sisemisi ressursse kõvasti kasutatud, ümberkorraldusi tehtud ning juhtimist kaasajastatud. Elutähtsa teenuse pakkujate olemasolu eelduseks on oskajad inimesed, kellele vaja maksta jõukohast palka. Eks tegelikult võiks nimekirja jätkata veel mitmete ja mitmete töötajate gruppidega, kes riigieelarvest palka saavad ning kasvu ootavad. Juunikuus Reformierakonna poolt välja pakutud lastetoetuste tõstmise plaan on laual ning neljapäeval jõudsime IRL-iga ühele meelele abi vajavate laste/perekondade suurema toetamise osas. Vt uudist PM-is Võime rahul olla ja uhkust tunda, et Eesti riigi rahandus on korras, meie majandus kasvab ja riigieelarvesse laekub üha rohkem maksuraha. Oleme kriisi ajal teinud raskeid otsuseid, mis kannavad nüüd vilja. Riigieelarve kasvamine loob võimalusi poliitikaks ehk valikuteks erinevate võimaluste vahel. Aga ühte me ei tohi ära unustada. Lastel on elu alles ees, tööealised on võimelised ja suutlikud tegema valikuid, aga pensionärid on oma elutöö juba ära teinud. Meil on kohustus eakate ees, tagamaks nende elukvaliteedi säilimist ja parandamist, ning selleks tuleb ka järgmisel aastal jätkata pensionide tõstmisega. Keskmine pension peaks uuest aastast tõusma vähemalt samapalju kui sel aastal, kui mitte rohkem. Olles rääkinud erakonnakaaslastest rahandus- ja sotsiaalministriga, julgen siinkohal kinnitada: ka järgmisel aastal ootab ees pensionitõus, mis kindlasti ei ole väiksem tänavusest. Lõplikud numbrid, kui palju eakatele kontole rohkem raha laekub, saavad selgeks eelarve menetlemise käigus. Peame oma vanematest ja vanavanematest lugu ning tagame neile võimalikult elamisväärse elukeskkonna, makstes neile jõukohast pensioni. PS! Vaata ka samal teemal avaldatud artiklit Postimehes arvamusrubriigis.