Mida teha häirimise korral?

Kuu aega tagasi jõustunud Korrakaitseseadus lubab inimesel kõike teha kuni piirini, mil see teist inimest häirima hakkab. Mida aga teha siis kui mind praktilises elus keegi oma tegevusega häirib? Järgnevalt praktikas läbiproovitud ja ajakirjandusliku eksperimendi käigus tõestust leidnud  tegutsemisjuhend... Et oleks lihtsam jälgida, esitan juhendi punktide kaupa.

1. Kõigepealt tuleb enese jaoks läbi mõelda, mis kellegi teise isiku tegevuses sind konkreetselt häirib. Kui teine isik rikub Korrakaitseseaduse § 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid siis see on kindlasti häirimine.

Avalikus kohas käitumise üldnõuded on järgmised: avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: 1) teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt; 2) teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada; 3) viibida alasti, kui see oluliselt häirib teisel isikul koha sihipärast kasutamist. Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus määrata oma territooriumil kindlaks kohad, kus alasti viibimist ei loeta, sõltumata asjaoludest, teisi isikuid häirivaks; 4) pakkuda isikut häirival viisil talle kaupa või teenust või häirival viisil kerjata; 5) tarbida alkoholi või toidugruppi mittekuuluvat joovet tekitavat ainet ühissõidukipeatuses, teeliikluses osalevas avalikus kasutuses olevas ühissõidukis, koolieelse lasteasutuse, lasteaed-algkooli, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvialakooli, noortelaagri, tervishoiuteenuse osutaja ning hoolekandeasutuse ehitises ja territooriumil või selle osas õppe- ja kasvatustegevuse või tervishoiuteenuse osutamise ajal, samuti lastele suunatud avalikul kogunemisel. Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus määrata oma territooriumil kindlaks lastele suunatud või tervise edendamiseks mõeldud muud kohad, kus alkoholi tarbimine loetakse teisi isikuid häirivaks; 6) magada või telkida viisil, mis oluliselt häirib teisel isikul koha sihipärast kasutamist; 7) reostada, rikkuda, hävitada või ümber paigutada avalikus kasutuses olevat asja või kasutada seda muul kui ettenähtud otstarbel, sealhulgas panna jäätmeid mujale kui selleks ettenähtud kohta, reostada veekogu või purskkaevu või 8) viibida ilma omaniku või valdaja loata asjakohaselt tähistatud varisemisohtlikus või muus ohutuse tagamiseks piiratud kohas, välja arvatud juhul, kui sellises kohas viibitakse ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Kui aga lihtsalt teine inimene ei meeldi, ta sööb ebatervislikult või joob kehva jooki või tema riietumisstiil on kole siis see ei ole häirimine vaid erinevuse mittetalumine. Aga erinevuste talumine on samuti osa kodanikuühiskonnast Esmalt tuleb võimalike häirijatega suhelda. Foto Mihkel Maripuu (PM) 2. Kui oled enese jaoks häirimise olemuse selgeks mõelnud siis ütle seda häirijale. Rahulikult  ja viisakalt, hoidudes nii kõrgendatud hääletoonist kui halvustavast sõnakasutusest. Alati on hea korrata Korrakaitseseaduse lihtsat põhimõtet – igaühel on täielik õigus teha mida ta soovib kui ta ei sega teist inimest oma sarnaseid õigusi realiseerimast. Avalikus kohas alkoholi tarbimine on lubatud, aga samas laste mänguväljakutel ja üldse laste nägemisulatuses seda siiski teha ei tohi. Samuti ei tohi alkoholi tarbimise käigus häirida teisi inimesi, sh rikkuda § 55 nõudeid. 3. Mõnikord on vaja anda häirijale reageerimiseks aega ja mõne hetke (näiteks 5 min) pärast uuesti pöörduda ja oma palvet korrata. On äärmiselt oluline ka teisel korral jääda viisakaks ning mitte laskuda konflikti. Teistkordse tähelepanujuhtimise lõpuks tuleks öelda, et kui häirija mitte kuidagi ei reageeri ehk häirimist ei lõpeta siis olete sunnitud helistama politseisse. Te ei tahaks seda teha, aga häirija ei jäta teile  muud võimalust. Häirijale tasub sedagi mainida, et politsei hindab saabudes olukorda ja otsustab, kas tegu on häirimisega või mitte.  Häirimise eest saab isikut karistada rahatrahvi või arestiga. Rahatrahvi suurus võib olla 3 kuni 300 trahviühikut, ühe ühiku suurus on 4 eurot. Ühtlasi jääb sellest märge karistusregistrisse. 4. Kui siis tõesti ei ole mingitki muutust toimunud ehk häirimine jätkub siis tuleb valida 110 ja anda politseile edasi konkreetne sõnum: Teie, eesnimi ja perekonnanimi, helistate, et esitada politseile avaldus häirimise kohta, mis toimub …. (nüüd järgneb kirjeldus, kes ja kus millise tegevusega teid täpselt häirib, mida te olete enne politseile helistamist ette võtnud (2 x suuliselt pöördunud ja palunud häirimise lõpetamist) ja et sellele ei ole kuidagi reageeritud). Politseile tuleb konkreetselt öelda, et soovite politsei kohaletulekut ja olukorra lahendamist. Kaaluda tasub ka häirivast tegevusest mõne  foto või videolõigu tegemist, mida hiljem tõestusmaterjalina kasutada. Need noormehed lahkusid esimese märkuse peale. Foto Mihkel Maripuu (PM) 5. Seejärel ei jää muud üle kui oodata politsei saabumist, mis olenevalt teie asukohast võib  võtta isegi tund aega. Väga oluline on seegi, et kui häirijad teiepoolsele politseisse pöördumise peale siiski heituvad ja lahkuvad, sellest ka politseile teada anda, uuesti numbrile 110 helistades. Nii hoiame kokku politsei ressurssi, aga samas on häirimise fakt teie esimese kõne peale fikseeritud. Kui ühest piirkonnast tuleb palju häirimise kaebusi, siis suudab politsei edaspidi ka kiiremini reageerida. Politseipargis on alati lapsi ja vanemaid, mõnikord ka joodikuid Praktilises elus ei pruugi teisest sammust kaugemale jõudagi, sest inimesed on üldiselt mõistlikud ja adekvaatsed. Nii näiteks eelmise nädala neljapäeval koos Postimehe ajakirjanikega läbiviidud eksperimendi käigus suhtlesin potentsiaalsete häirijatega Tallinnas, Politseipargis ja Marja poe juures. Kõik, kelle poole pöördusin, mõistsid häirimise lubamatust ja olid nõus kohe mujale, eemale minema.  Läksid ka. Mõni päev hiljem Salmistu rannas samuti. Piisas vaid 5-liikmelisele kerges joobes noorukikambale öelda, et nende ebatsensuurne sõnakasutus rannaliival häirib teisi puhkajaid kui nad mõne minuti järel mõistsid, et kuna neil muid sõnu parasjagu meelde ei tule, aga rääkida ju ometi tahaks siis on targem inimestest eemale minna. Kui Postimehe ajakirjanikud tunnistasid neljapäevase eksperimendi järel, et inimeste reaktsioon tuli neile üllatusena millel järel taastus usk eesti rahvasse siis mina olen kogu aeg arvanud, et inimesed ongi oma olemuselt head.  Et sihilikult ei taheta teisi häirida vaid lihtsalt mõtlematusest, hoolimatusest nii juhtub.  Kui siis häirimise korral keegi sellest viisakalt märku annab siis häirimine tavaliselt ka lõpeb.