Metsaomanike elu muutub ilusamaks

Maal elavatel inimestel on üks suur eelis, nad saavad metsatöid teha ja metsamaterjali müügiga raha teenida. Hea näide on 4 aastat tagasi Paides gümnaasiumi lõpetanud Mikk Vakkum, kes on juba aastaid metsa majandanud ja elatist teeninud. Teatavasti on pool Eesti territooriumist metsaga kaetud ning metsa majandamisel on suur kasutamata ressursi osakaal. Optimaalne oleks meie metsadest välja raiuda 12,6 miljonit tihumeetrit aastas, raiutakse aga ca 5 miljonit tihumeetrit vähem. Metsaomanikud ei teeni tulu, küttepuude ostjad maksavad seetõttu kõrgemat hinda ja tööpuudus on suurem. Kirjutasin sellest mõned nädalad tagasi ka Postimehele ühe loo, mis jõudis erametsaomanike portaali, kust seda lugeda saab.  Riigikogu võttis veel enne jaanipäeva vastu seadusemuudatuse, mille kohaselt füüsilisest isikust metsaomanik saab nüüdsest õiguse kuni kolme aasta jooksul tehtud metsa majandamise kulusid realiseeritud metsamaterjali müügitulust maha arvata. Selleks lükatakse müügitulu maksustamise hetke kolm aastat edasi. Metsast saadava tulu maksustamisel tuleb arvestada metsanduse eripära. Väikeomaniku jaoks on metsamaterjali müük tihtipeale ühekordne tegevus. Mets on pika aja jooksul kasvanud ja peale ühekordset tulu teenimist tuleb metsa jälle pikalt kasvatada enne kui sellest uut tulu saab. Metsa väikeomanik ei tohi sattuda metsast teenitud tulu maksustamisel suuromanikuga võrreldes ebasoodsamasse olukorda ja selle vastuolu seadusemuudatus likvideeribki. Looduslikult pole otstarbekas kohe esimesel aastal maharaiutud metsa asemel uut istutada. Metsaseaduski nõuab, et pärast metsa raiet tuleb kahe järgneva aasta jooksul metsa uuendada sihiga, et hiljemalt viie aasta pärast oleks mets uuenenud. Uue seaduse kohaselt saavad erametsaomanikud metsast tulu teenimisel kõigepealt maha arvata kulud metsa varumiseks ja uuendamiseks (uue metsa istutamisel) ning alles seejärel peavad kätte jäänud tulu pealt tulumaksu maksma. Süda jäi rahule, kui Mikk Vakkum kinnitas, et seadusemuudatused teevad metsaomanike elu tõepoolest ilusamaks ja võimaldavad majandusotsuseid julgemini kavandada ning ellu viia. Mikk on küttepuude tootmise ja müügiga tegelenud juba gümnaasiumis õppimise ajast alates. Kui teised lõid nädalavahetustel niisama lulli siis Mikk saagis ja lõhkus puid. Tahe tööd teha ja oskus tulemuslikult majandada on viinud Miku tänaseks Maaülikooli metsandust õppima. Loomulikult rahastab ta oma õpinguid ise ja seda just metsa majandamisest teenitud tulust. Põhiline tegevus käib Maa-ameti oksjonitelt ostetud kinnistutel, aga ta ei pelga ära ka lepingulist tööd metsafirmade juures. Hetkel puhastabki Mikk metsafirma lepingupartnerina võsast 11 ha metsakinnistut Märjamaa lähedal. Ja eriti tore oli kuulda, kui noor mees kinnitas, et maal on tegelikult palju parem elada kui linnas. Samuti soovitas ta metsaomanikel tõsiselt mõelda metsa majandamise vajadusele, ei ole mõtet jätta raha metsa vedelema. Jääb üle vaid nõustuda.