Metsanduse pudelikael

Mööduvast nädalast jääb eelkõige meelde muidugi ööistung, aga toimus ju muudki. Teisipäeval arutasime RK konverentsisaalis keskkonnakomisjoni algatusel metsanduse arengu pidurit ehk metsaveokite täismassipiirangu mõju...  Rahvusvahelisel seminaril jagati Soome, Läti ja Rootsi kogemust ning loomulikult saime ülevaate Eesti olukorrast.  Aga kõigest järjekorras. Soomes hinnatakse auto raskuse lubatavust arvestades telgede arvu. Mida rohkem on telgi, seda rohkem raskus laiali kandub ja vähem teed kahjustab. Täna on Soomes lubatud sõita 7-teljelise autoga täismassiga 60 tonni. Soome Transpordiministeeriumi strateegiaettepaneku kohaselt tõuseb see järgmise 5 aasta jooksul 64 tonnini, 8 -teljelise veokiga on 68 tonnini ja 9-teljelise veokiga 76 tonnini.  Lisaks on plaanis tõsta koorma kõrgust 20 sm võrra 4,4 meeetrini. Põhjendused lihtsad - väheneb teede kulumine, veokite arv teedel ning seega ka transpordikulu ja vajadus veokijuhtide järele. Soomes nimelt on lähiaastatel palju metsaveokite juhte pensionile siirdumas ning asendust ei ole peale kasvamas. Rootsis on juba aastakümneid kehtinud 60 tonnine täismassi piirang. Nende teedevõrk on hea, keskkonnaspektid tähtsad ja majanduslik mõtlemine paigas. Seetõttu on nad viimasel kolme aastal Põhja-Rootsis katsetanud 90-tonniseid autoronge ning nüüd laiendavad katsetusi kogu Rootsile. Teed on kvaliteetsed, ehitatud heaperemehelikult ning nii saabki järgmisi samme astuda. Lätis leppis metsasektori ja valitsus kokku ja nii sündiski 2010 a kevadel valitsuse määrus, mis tõstis vähemalt 6-teljeliste veokite täismassi piirangu 52 tonnini. Arvestati, et Läti metsandus konkureerib Soome ja Rootsiga ühises majandusruumis ja neil on lubatud täismass veelgi suurem. Lätlased ei saanud viidata Eestile, sest meil kehtib üldine piirang 40 tonni, mida on talvel võimalik suurendada 44 tonnini. Erinevad ettekandjad kirjeldasid Eesti olukorda. Kõigepealt ei suuda me  mõistlikult hinnata teljekoormuse tähtsust. Soomlastel ja rootslastel on lubatud teljekoormus ca 8,5 tonni (täismass jagatud telgede arvuga) ja see täismassi suurenemisel säilib, sest lisatakse ka telgi. Lätis lubatud teljekoormus on samuti ca 8,5 tonni, aga Eestis 7,3 tonni ja osad teedemehed on vastu täismassi suurendamisele isegi koos telgede lisamisega. Teadlased tõid välja, et hiljuti tehtud täismassipiirangu tõstmise mõjude uuringus on positiivset mõju märkimisväärselt alla hinnatud. Suuremad koormad võrdub väiksem läbisõit (summaarne vähenemine oleks 42%), väiksem kütusekulu ja väiksem teede kulumine. Kuna mets on ju hajutatud üle Eesti siis on autotranspordi kasutamine vältimatu. Nii tookski piirangu leevendamine tulu eelkõige metsaomanikule ja seejärel kogu metsasektorile. Samas ei saa kõrvale jätta kõiki teisi majandusharusid, mida piirangu leevendamine positiivselt mõjutaks, näiteks alandaks tanklas kütuse hinda kütuseveoki täies mahus koormamine tänase 3/4 asemel jne. Täismassi piirangu muutmisel mõju liiklusohutusele puudub, küll aga tuleks investeerida mõnikümmend miljonit eurot sildade tugevdamisse. Kõige kurioossem ongi selle loo juures, et Maanteeamet kasutab siiani vene-aegseid teede-ehitusnorme. Tol ajal olid aga hoopis teistsugused veokid ning ka liiklustihedus. Lisaks on väidetavalt 2006 a otsustatud 1 cm õhem asfaldikiht teedele panna. Et saaks sama raha eest pikema lõigu asfalti, mis aga jälle kiiremini ära kulub?! Inglased ütlevad selle peale, et nemad ei ole nii rikkad, et saaks endale lubada odavaid asju. Oma osa on veel ka ebakvaliteetsel tööl. Riigikontroll hindas hiljuti Maanteeameti tööd meie teede ja sildade hooldamisel ja oli väga kriitiline. Konkreetselt heitis audit ette sildade mitte hooldamist ja seeläbi nende kvaliteedi halvendamist. Riigikogu Keskkonnakomisjon on otsustanud koostada raporti "Raskeveokite täismassipiirangute mõju metsanduse arengule ja keskkonnaseisundile"  ning toimunud seminar oli osa raporti koostamise protsessist. Loodetavasti annab valmiv raport piisava sisendi, et sünniks mõistlik kokkulepe majanduse ehk maksude maksja ja teede-ehituse ehk maksuraha kulutaja vahel, mille tulemusel paraneks metsasektori konkurentsivõime ja kasvaks maksude laekumine riigieelarvesse.