Metsa õigeaegne majandamine parandab kliimat

Luksemburgis toimunud metsanduskonverentsil kõnelesin Eesti metsanduse arendamisest, vajadusest teha seda kestlikult, majandamise vajalikkuse erinevaid aspekte mõistes... Hea meel on tõdeda, et Eesti arusaamine metsast on Põhjamaadega väga sarnane. Sarnaselt metsarikaste Soome ja Rootsiga hindame meiegi üha rohkem metsa iga-aastast juurdekasvu. Riigimetsas rohkem, eraomanduses olevate metsade osas on veel arenguruumi. Soomes ja Rootsis suudetakse lisaks juurdekasvule hinnata ka metsa võimet siduda C02-e. Kõige paremini seob süsihappegaasi kiiresti kasvav mets, nn täisikka jõudnud metsa võime gaasi siduda väheneb märkimisväärselt. Majanduslikult tähendab see, et küpseks saanud mets tuleb maha võtta ja uus mets asemele istutada. Eesti paistab teiste riikide võrdluses silma, et meie metsa juurdekasv on märkimisväärselt suurem kui raiumine. Üha rohkem metsa jõuab raieküpsesse vanussesse ja majandamisega viivitamine vähendab süsihappegaasi sidumise võimet. Lisaks alaneb ka metsaomaniku tulu teenimise võimalus, sest küpse metsa juurdekasv aeglustub. Seega on vana metsa maharaiumine ja uue metsa istutamine mõistlik tegu nii majanduslikus kui ökoloogilises mõttes, st abiks kliimamuutuste vastu võitlemisel. Eesti riik on astunud mitmeid samme metsaomanike suuremaks motiveerimiseks. Investeeringud taastuvenergia valdkonda ja vastavad toetused kasvatavad nõudlust puidu järele. Eraomanike olukorra leevendamiseks muutub 2012 a algusest maksustamisperiood 3 aasta pikkuseks. Omanik saab enne tulumaksu maksmist nii metsa raiumise kui uue istutamise kulud maha arvata. Loodetavasti edendab see ka omanike arusaamist oma metsast, et hindamise aluseks ei oleks mitte teadmine, et „las seisab, kui vaja siis võtan“ vaid siiski oskus hinnata oma vara väärtuse muutumist ja seda ka mõjutada. Beneluxi parlamendi poolt rahvusvahelise metsa- aasta raamides korraldatud Metsanduskonverents toimus reedel, 30.septembril Luksemburgis. Osalema olid kutsutud Põhjamaade Nõukogu ja Balti Assamblee metsanduse valdkonna asjatundjad. Konverentsi avas Luksemburgi parlamendi esimees Laurent Mosar. Konverentsipäeva teises pooles toimus ka tutvumine Luksemburgi metsaga (nii palju kui seda seal üldse on).