Metsa ei maksa narrida!

2009 a muudetud taastuvenergia toetuse maksmise kord tõi puidukasutuses uusi arenguid. Hiljutine Eesti Energia otsus puidu kokkuostmise lõpetamise kohta on ühe protsessi algus, mille lõppu me veel ei tea. Kolm aastat tagasi nägi Eesti Energia võimalust asendada teatud osas põlevkivi puiduga ning vähendada niimoodi C02 heidet ja saada taastuvenergia toetust. Hoopis tähtsam muudatus sündis siis aga metsaomaniku suhtes, sest tekkis nõudlus puu okste ja ladva järele. Puust sai tervikuna nõutud kaup, tüvest palk või paberipuu ja oksad, latv hakkeks. Viimastel aastatel on riik investeerinud miljoneid eurosid õliküttel katlamajade puiduküttele üleviimiseks. Fossiilse kütuse põletamine viib raha Eestist välja ja uusi töökohti ei looda. Puidukütte puhul on aga vastupidi. Metsas kasvav puu vajab enne ahju ajamist hulgaliselt tööd ja nii töörõõm kui maksutulu jääb kõik Eestisse. Nõudluse kasv puidu järele loob uusi töökohti maapiirkondades (ega mets ju linnas ei kasva) ja stimuleerib ca 70 000 metsaomanikku oma metsa majandama. Serviti, ikka serviti Kahjuks on puidu kasutamisel energiatoomises praegu kujunenud olukord, mis meenutab Kalevipoja käitumist, kes hulga hea puidumaterjali sortside peletamisel lihtsalt ära raiskas. Energeetika eest vastutav ministeerium soovib uued taastuvenergia toetuse reeglid jõustada käesoleva aasta jaanuari algusest ehk tagantjärele. Eesti Energia on seepeale teatanud, et kuna selleks aastaks kavandatud taastuvenergia maht 375 GWh on täis toodetud siis rohkem taastuvenergiat ei toodeta ja puitu kokku ei osteta. Teisisõnu – metsaomanikud ja -firmad, te võite nüüd aasta lõpuni jäänud neli kuud palgata puhata. Kui uuest aastast toetust makstakse siis palun tooge jälle puid, et piirnumber täis toota. Mets sellist solgutamist ei salli.  Jäägu juristide hinnata kui õiguspärane on Eesti Energia äkiline lepingust ülesütlemine. Samas on selge, et ega juriidilisest vaidlusest tuhandetele metsaomanikele abi ei ole. Nad ei saa minna panka või liisingfirmasse ettepanekuga tingimusi tagantjärele muuta. Abiks oleks, kui kõik osapooled suudaks käituda varasemate kokkulepete valguses põhimõttel, et kõigepealt lepime kokku, siis vormistame ja anname mõistliku aja kokkulepitu jõustumiseks. Kas põlevkivi asemel peab puitu põletama? Värske keskkonnauuringu kokkuvõte näitas, et Eesti inimesed hindavad energiatootmise keskkonnasõbralikkust. Energiaallikate hindamisel peeti kokkuvõttes kõige  paremateks nii maksumuse, keskkonnasõbralikkuse kui riigi julgeoleku seisukohalt tuult ja puitu/biomassi. Energiatootmise tegureid hinnanud pingerea kokkuvõttes jäi siiski pingerea esiotsa keskkonnasõbralikkus, teisele kohale odavus  ja kolmandale energia sõltumatus. Puidu põletamine põlevkivi asemel on keskkonnasõbralikum. Ka hiljuti otsustatud uue põlevkivikatla tasuvusanalüüsis on arvestatud kuni 50 % ulatuses puidu põletamist põlevkivi asemel. Lihtsa talupojamõistusega võttes – keskkonnale suurte mõjudega põlevkivi asemel ajame ahju parem puitu. Väiksem keskkonnamõju ja pealegi kasvab erinevalt põlevkivist puitu igal aastal juurde. Arendamisel olevad uued tehnoloogiad lubavad põlevkivist midagi hoopis väärtuslikumat toota kui lihtsalt kivina ära põletada. Kokkuleppeid tuleb austada Selle kohta kas ja kui palju peaks puidu põletamise eest põlevkivikatlas taastuvenergia toetust maksma, on vastutavad ministeeriumid ja taastuvenergia tootjad sõlminud juuli keskel kena kokkuleppe mida tuleks austada.  Muuhulgas lepiti kokku taastuvelektri tootmise toetamises suurtes elektrijaamades, kus lisaks elektrile toodetakse ka kaugküttesoojust. Üle 50 MW tootmisseadmetes kasutatava biomassi eest on aastani 2020 võimalik saada taastuvenergia toetust aastas summaarselt 375 GWh ulatuses ja toetus on seotud CO2 kvoodi hinnaga. Sellisel viisil on tagatud Eesti elektritarbijatele taastuvenergia tootmine vähima kuluga (on selgunud, et tegelikult püüab MKM vaid näidata Eesti Energiale taastuvenergia toetuse maksmise jätkamist osana kokkuleppest. Tegelikult memorandumi tekst midagi taolist ei sisalda). Veel varem, 2011 a septembris allkirjastasid Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Erametsaliit, Eesti Elektritööstuse Liit ja Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing koostööleppe, mille eesmärk on tagada Eesti metsanduse arengukava põhieesmärkide täitmine. Leppe sihiks on konstruktiivne koostöö sektori osapoolte vahel. Konkreetseteks ühisteks eesmärkideks on „Eesti metsanduse arengukava aastani 2020“ eesmärkide täitmine ja kestlike metsakasutusmahtude (12 – 15 milj m3) saavutamine ning Euroopa taastuvenergia direktiivi Eesti eesmärkide saavutamine. Kuna energiasektor tarbib ning metsa- ja puidusektor toodab puidu biomassi ja puitkütuseid, siis on osapoolte ühine soov, et kõrgema töötlemispotentsiaaliga puit leiaks kasutamist metsa- ja puidutööstuses ning madalama väärtusega puit taastuvenergeetikas. Taastuvenergia toetusregulatsioonid peavad aitama turule tuua täiendavat seni kasutamata ressurssi. Leppe sõlminud liidud leiavad, et metsamajanduse arengule, eriti erametsandusele on vaja kaasa aidata, et ka väiksemal metsaomanikul oleks lihtne ja hea oma metsi otstarbekalt majandada ja puitu turule tuua. Riik toetab metsa majandamist Aasta algusest rakendus eraisikust metsaomanikule maksusoodustus, mis lubab oma metsast teenitud tulult kulusid maha kanda senise ühe aasta asemel kolme aasta jooksul. Nii sai lahendatud aastaid kestnud ebaõiglane olukord, kus metsaomanik pidi metsa müügist teenitud tulult tulumaksu ära maksma ja uue metsa istutamise kulu, mis tehti järgmisel aastal, ei saanud sellest tulust enam maha arvata. Metsanduse arengukava kohaselt kasvab Eestis igal aastal metsa juurde ca 12 miljonit tihumeetrit, sellest raiutakse aga vaid pool. Kuigi mõni asjasthuvitatud ettevõtja on väitnud, et metsa raiumine ei ole 2009 a taastuvenergia toetuse muutmisest alates kasvanud, siis Eesti Keskkonnateabe Keskuse andmed näitavad muud. Raiemaht on kasvanud 2009. aasta 6 miljoni pealt 2010 8,4 miljonini ja 2011 8,7 miljoni tihumeetrini.  Puidu tarbijaid tuleb aina juurde. Sellegipoolest jäävad raiemahud tunduvalt alla Metsanduse arengukava planeeritud kestliku metsauuenduse mahule. Viimaste inventuuride põhjal on Eesti metsades ligikaudu 30 miljonit tihumeetrit ülekasvanud lepikuid, mis lihtsalt mädanevad. Rohkem kokkulepetel põhinevat arengut, vähem rapsimist!