Tõnis Kõiv

Mäo-Särevere arengukoridorist

Tõnis KõivApril 27, 2010

Mäo-Särevere arengukoridorist

Eesti väljub majanduskriisist ja euro tulek annab veelgi uut jõudu välisinvesteeringute tulekuks. Mitmed Põhjamaade ettevõtjad on otsustanud/otsustamas oma tootmise Eestisse ületoomist. Kas Järvamaa on valmis investeeringute vastuvõtuks ehk uute töökohtade tekkeks?

Olen veendunud, et Järvamaa arengu võti asub Mäos. Seitse aastat tagasi pakkusin Äripäeva majanduskonverentsil välja idee arendada ettevõtlust Mäo-Särevere arengukoridoris*. Ühendades omavahel mõtteliselt kaks küla koos nende vahele jääva kahe linnaga, saame ala kus elab rohkem kui pool Järvamaa elanikkonnast. Piirkonnas on hea teedevõrk ning raudteeühendus. Ei näe mingit takistust, miks ei võiks omavalitsused koostöös ette võtta ühist ettevõtlusalast teemaplaneeringut, arendada infrastruktuuri ning piirkonda uutele ettevõtetele välja pakkuda.

 
Planeeringutest targa tööjõuni
Mäo-Särevere arengukoridoris on palju võimalusi. Enamus maakonna elanikkonnast on arvestatav nii tööjõu kui klientidena. Järvamaa kutsehariduskeskus, Mainori kõrgkool, Tartu Ülikooli Türi kolledž pakuvad laialdasi võimalusi tööjõu harimiseks, täiend-ja ümberõppeks. Puudu on hästi läbimõeldud terviklik arengustrateegia, mida toetavad detailplaneeringud ja omavalitsuse valmisolek investeerida infrastruktuuri. Viimane on üks eeldustest, kuidas edukalt konkureerida pealinna ümbruse tehnoparkidega. Mõistlik on luua projektiorganisatsioon, et pakkuda kvalifitseeritud abi ettevõtjatele erinevatest fondidest raha taotlemisel.
 
Puhas joogivesi ja korras teedevõrk
Juba ammu ei räägi keegi Paidest kui kehva joogiveega linnast. Kui ma 1996. aastal linnapeaks sain, oli kvaliteetse joogivee puudumine suur probleem. „Puhta vee“ projekti tulemusel sai linn uue veehaarde ning 2003. aastal võtsime ette järgmise sihi – viia puhas joogivesi kõigi majapidamisteni ja kanaliseerida ka linnalähedased külad. 1.aprillil 2010 jõudis seegi projekt lõpule. Mõlemal juhul tuli lõviosa investeeringust Euroopast ning paidelased pidid tasuma vaid väikese omaosaluse.  
Nüüd on tsentraalne vee-ja kanalisatsiooni süsteem jõudnud Sillaotsa külla, kust ei ole enam pikk maa Mäoni. Paide ümbruse forellijõed sunnivad väga ettevaatlikult suhtuma igasugusesse täiendavasse reostusse ning seega on kõige pikaajalisem lahendus koguda kõik reoveed Mäos planeeritavalt alalt kokku ja suunata Paide puhastisse. Nii on ka ettevõtjale odavam, keskkonnasõbralikkusest rääkimata.
Teedevõrgu ehitus käib ja juba aasta pärast on lõplikult valmis Paide-Türi vaheline tee ning Mäo ristmik. Enam ei ole mõtet vaielda maha-ja pealesõitude üle, sest see rong on ammu läinud. Sel kevadel algab ehitus Aruvalla-Kose vahelisel lõigul ehk neljarealine maantee tuleb Mäole üha lähemale.
 
Omavalitsus hooligu ettevõtjast
Üks positiivne näide Paidesse toodud tootmisest on käepärast võtta. Elektroonikaettevõte Brandner PCB, mis tegutseb Paides Tööstuse tänaval, oli aastaid tagasi Tallinna firma. Minu juhitav linnavalitsus lõi koos volikoguga piisavad eeldused, et firma koliks Paidesse ning nii juhtuski. Selgitasime välja sobiva kinnistu, koostasime linna kulul detailplaneeringu, puhastasime kinnistu ehitusjääkidest. Brandner ehitas uue tootmishoone ning lõi paarkümmend uut töökohta. Mis veelgi tähtsam – linna ettevõtlus mitmekesistus, sest elektroonikatööstust Eestimaa Südames varem ei olnud.
 
Väga tähtis on ettevõtjatega suhtlemisel tagada ausus ja läbipaistvus. Ettevõtjad hindavad ausat konkurentsi ja ei soovi end siduda kohaliku poliitilise võitlusega. Kui Paide linnavolikogu müüs mõned aastad tagasi Sillaotsas asuvat hinnalist teeäärset kinnistut siis olid tingimused juba ette määratud ühte pakkujat silmas pidades. Otsustajatega seotud ühing võitiski „konkursi“ kuid kinnistul ei ole tänaseni mingit silmaga nähtavat arengut toimunud.
Taolistest juhtumitest tuleb edaspidi hoiduda, kui me soovime, et toimuks tegelik areng, et ettevõtjad investeeriksid, looksid töökohti ja kogukond saaks nende tegemistest kasu.
 
Ühistegevus loob töökohti
Konkurentsieeliste loomiseks vajame Järvamaal laiapõhjalist koostööd Paide valla, Paide linna, Väätsa valla ja Türi valla vahel. Üheskoos rahastatakse proportsionaalselt elanike arvuga Mäo-Särevere ettevõtlusalase teemaplaneeringu koostamist, ettevõtlusalast laialdast teavitamist nii Eestis kui Põhjamaades ning ollakse valmis avalikult kasutatava  infrastruktuuri rajamiseks. Usun, et rong ei ole veel läinud ning Järvamaal on veel võimalusi saada kasu euroga liitumisele järgnevatest Põhjamaade ettevõtete Eestisse-tulekust, tootmiste ületoomistest, uutest investeeringutest. Peame pingutama, et töökohti loodaks just Järvamaale, siis ei pea meie inimesed töö otsingul kodupaigast lahkuma.
 
Tõnis Kõiv
Paidelane aastast 1994

*2003 aastal Äripäeva konverentsil esitatud ettekande slaidid: kandidaat/UserFiles/File/Mäo-Särevere koridor.ppt