Maksumuudatustest võidavad kõik

Täna toimus Riigikogus tulumaksuseaduse muutmise esimene lugemine. Muudatustega alandatakse üksikisiku tulumaksu ja tulumaksust mahaarvamise kogusummat, pikendatakse metsast teenitud tulu maksustamisperioodi ning võimaldatakse töötajate tasemekoolitust ilma erisoodustusmaksu tasumata. Reformierakonna rahanduspoliitika eesmärk on teha vähemteenivaid inimesi vähema maksustamisega rikkamaks , mitte kes on vara teeninud ausa tööga maksustamise läbi vaesemaks. Eesti majanduskasvu võtmeks on edenemine ülemaailmses väärtusahelas – Eestis tehtu ja loodu peab muutuma oluliselt väärtuslikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Kasvama peavad nii töö tootlikkus kui hind. Väärtusi loovad inimesed ja seetõttu on meie kõigi ühistes huvides motiveerida meie inimesi - töötajaid, ettevõtjaid, investoreid teenima rohkem tulu, maksma selle pealt makse, tarbima teenuseid jne. Aastatel 2004- 2010 on Reformierakonna algatusel tulumaks langenud 26lt protsendilt 21le. Kui palju raha keskmise palga saajale rohkem kätte jäänud on? Rahandusministeeriumi arvutused keskmise palga järgi ütlevad: kokku 6 a jooksul u 26 000 kr. Siia on sissearvestatud ka tulumaksuvaba miinimumi muutus, töötuskindlustusmakse muudatused, arengud II sambas. Keskmine töötegija on võitnud tulumaksu alandamisest 26-lt protsendilt 21-le protsendile kõige enam ja võidab ka tulumaksu alandamisest 20le protsendile. Iga töötegija on juurde saanud otsustusõigust - ise valida, mille peale oma raha kulutada ja mille peale mitte. Kusjuures ka annetamiseks on võimalusi rohkem. Majanduskoostöö organisatsiooni OECD uuringute kohaselt on tulumaks üks kõige suurematest majanduse mõjutajatest. Eestile on edu toonud meie lihtne ja arusaadav maksusüsteem, mis motiveerib töötamist ja tulu teenimist. Reformierakonna arvates tuleb sotsiaalvajadusi rahastada kogutud maksudest, mitte maksude kogumatajätmisest. Seetõttu saab edaspidi eluasemelaenu intresse, koolituskulusid ja annetusi (erakondadele näiteks) makstud tulumaksust maha arvata senisest veidi vähem ehk 1920 eurot (30 000 krooni) aastas. Keskmise kodu soetamiseks laenanud pere ei kaota midagi. Aastaid on olnud vaidlusaluseks teemaks kuidas peaks maksustama tööandja poolt töötajate koolitamiseks tehtud kulutusi. Töötajatesse investeerida on vaja, aga samas ei ole üldistes huvides avada võimalust ettevõttest maksuvabalt raha välja võtta. Praeguse muudatusega välistatakse tööalase tasemekoolituse käsitlemine erisoodustusena. Muudatuse eesmärk on maksukoormuse vähendamine, langetades tööjõu makse kõrge tootlikkusega töökohtade tekkeks, ning eelduse loomine elukestvas õppes osalejate arvu kasvuks. Paslik on meenutada ühe Lõuna-Eesti suure tööandja sõnu, et nemad hindavad inimest tööle võttes just õppimisvõimet. Kui inimene tahab õppida, peab tööandja saama teda õpetada. Investeerimist töötajatesse tuleb võtta kui tavapärast investeeringut, mille eesmärgiks on eelduste loomine tööandja edukaks toimimiseks tulevikus. Ainult nii kasvab Eestis toodetu väärtus, meie toodetu tõuseb üleilmses väärtusahelas ja tulu sellest tõuseb nii töötajale kui tööandjale. Käesoleva seaduseelnõuga muutub õiglasemaks metsaomanike maksustamine. Pool Eestit on teatavasti metsaga kaetud ning mets on eriti maapiirkondades märkimisväärne tuluallikas. Metsaomanike motiveerimine, et nad asuks oma metsa majandama ongi tulumaksuseaduse muutmise eesmärk. Seaduse jõustumisel saavad füüsilisest isikust metsaomanikud südamerahuga oma metsa majandada ilma et peaks kohe esimesel aastal saadud tulust riigile tulumaksu ära maksma. Edaspidi saab metsaomanik õiguse kolmeaastaseks maksustamisperioodiks. Metsaomanik saab õiguse metsa langetada, maha müüa ja uue metsa asemele istutada, tekkinud kulu saadud tulust maha arvata ning alles seejärel allesjäänud tulust maksu maksta. Statistikaameti andmed ütlevad: Eesti aastane majanduskasv perioodil 2001-2010 on olnud keskmiselt 9,4 protsenti, Euroopa keskmine 1,1 protsenti. Majanduskasvule on märkimisväärset positiivset mõju avaldanud Eesti lihtne ja ühetaoline maksusüsteem, mis käesolevate muudatustega veelgi paraneb. Maksusüsteem jätab töötavale inimesele rohkem raha kätte, jätab talle otsustusvabaduse, kuidas seda kasutada. Maksusüsteem ei koorma ettevõtjat liigselt, võimaldab luua uusi töökohti, annab inimeste loovusele paremad võimalused, mis vaieldamatult pöörduvad kogu riigi majanduskasvuks. Majanduskasv toob täiendavad maksulaekumised, mis annab võimaluse tõsta pensione ja kasvatada peretoetusi. Elu paraneb kõigil!