Tõnis Kõiv

Maailmast, Aafrikast ja Eestist

Tõnis KõivApril 8, 2012

Maailmast, Aafrikast ja Eestist

Paar nädalat tagasi oli palju juttu sellest, et Riigikogu delegatsioon sõidab maailma parlamentide kogunemisele. Nüüd oleme kenasti tagasi ja esimene ülevaade on järgmine:IPU 126-s assamblee oli pühendatud teemale: Parlamendid ja inimesed - vahet ületades. Sel teemal toimus assambleel peamine debatt, kus võtsid sõna mitmekümne eri maa esindajad. Mina kõnelesin võimalusest lähendada parlamendi liikmeid ja teisi inimesi läbi ühise töö kogukonna hüvanguks. Eestis toimus 2008 aastal esmakordselt talgupäev, mille käigus koristati Eestimaa puhtaks ebaseaduslikust prügist. Peale seda on ingliskeelse nime all „Let`s do it, World“ kampaania levinud üle maailma ning 2012 aastal toimuvad lausa 91 riigis koristustalgud. Käesoleval aastal toimuvat Maailmakoristust nimetatakse World Cleanup 2012. Niisugused kampaaniad panevad inimesi, eriti noori suhtuma elukeskkonda vastutustundlikumalt. Võime eestlastena uhked olla, et üks meie idee on üle maailma levinud. Jäätmetega toimetulek on tõsisemaid keskkonna proovikive igal pool. Kui IPU peasekretär Anders Johnsson kutsus parlamendi liikmeid tviitima IPU126 siis ka mina kutsusin üles näitama oma positiivset suhtumist ja poolehoidu läbi Twitteri, Facebooki ja/või poliitiku oma blogi. Viite oma maa tegijatele leiab aadressilt www.letsdoitworld.org ja tänapäeva võimalustele vastav toetus koristuskampaania korraldajatele aitab muuhulgas ka vähendada lõhet parlamendi ja inimeste vahel. IPU-s on moodustatud kuus (Aafrika, Araabia, Aasia-Vaikse ookeani, Euraasia, Ladina-Ameerika ja Kaksteist Pluss) geopoliitilist gruppi, Eesti kuulub neist viimasesse. Kaksteist Pluss grupi koosolekul arutamise ja kiitsime heaks konkreetsed kärpe-ettepanekud organisatsiooni 2013 a eelarvet silmas pidades. Kärpeplaani eestvedajaks on rootslasest parlamendisaadik, kes korraldab ka IPU esitamist Nobeli rahupreemiale. Osalesime aktiivselt ka rahanduse töögrupi töös, üheks teemaks oli parlamendi roll riigile laenu võtmisel. Eestil on siin märkimisväärseid kogemusi, kuidas eelarvet koostada ja milleks võib laenu võtta ning milleks mitte. Töögrupi töö lõppes debatiga, kus Argentiina parlamendi liige väitles rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide vastu ja mina siis omakorda nende poolt. Argentiina proua arvates esindavad Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja Maailmapank (WB) suurriikide huve, nõuavad riikidelt raskete tingimuste täitmist ja ei arvesta töörahva huvidega. Mina vastuoksa kiitsin IMF-i ja WB-d, et nad annavad head nõu, „tarka“ raha ja teostavad ka järelevalvet plaanide elluviimise üle. Läti on hiljutine edukas näide rahvusvahelise abiga jälle jalule saanud riigist. Pärast debati lõppu tulid mitmed veel rääkima, kogemusi vahetama. Kaks riiki mitte ühegi grupiga ühinenud riiki, Ukraina ja Azerbaidzaan olid esitanud avalduse liitumaks Kaksteist Pluss grupiga. Pea-assamblee käigus aga selgus, et Azerbaidzaan ei ole valmis tulema esinema grupi koosolekule ja seega nende avaldust arutusele me ei võtnud. Ukraina aga tuli ja esines. Isegi veel enne nende esinemist oli tekkinud debatt, kas Ukraina demokraatia ja õigusriik on ikka piisavalt heal tasemel, et võtta neid vastu Kaksteist Pluss grupi liikmeks. Endise peaministri vangimõistmine oli üks põhilistest etteheidetest. Võtsin Ukraina vastuvõtmise toetuseks sõna, kuid paari riigi jagu oli rohkem neid, kelle arvates tuleb enne vastuvõtmist vaadata arenguid oktoobrikuistel parlamendivalimistel. Seega otsustasimegi naasta Ukraina taotluse juurde sügisel. Toimus plaanitud soome-ugri ehk Ungari, Soome ja Eesti delegatsioonide ühiskohtumine. Meie palvel oli juurde kutsutud ka Rootsi delegatsiooni liige Anti Avsan, kes on päritolult eestlane ning räägib head eesti keelt. Ungarlased esitasid kohtumisel kutse osalemiseks soome-ugri rahvaste maailmakongressil, mis toimub selle aasta septembris ühes Ungari väikelinnas. Kongressile on kutsutud lisaks Eesti, Soome ja Ungari presidendile ka Venemaa president. Kas mõni neist jääb ka tulemata, eks seda ole sügisel näha. Soome delegatsiooni juht oli saatnud Põhjamaade IPU delegatsioonide nimel kirja Kaksteist Pluss grupi esimehele, teadvustamaks fakti, et Uganda parlament arutab Homoseksuaalsusevastast seadust. Eelnõu kohaselt tuleb samasoohuvilisi kriminaalkorras karistada, maksimaalne karistus surmanuhtlus ning samuti plaanitakse kriminaalkuriteoks muuta kui sa tead mõnda homo, aga sellest ametivõimudele ei teata. Meedia on andnud eelnõule tabava hüüdnime Kill the Gay`s Bill“ (lisatud link Wikipediale) ning etteruttavalt võib öelda, et kohalikud ei pea tõenäoliseks seaduse vastuvõtmist. Kaksteist Pluss grupp arutas Põhjamaade pöördumist ning otsustas koostada ja saata Uganda parlamendile ning esindatud parteide juhtidele kirja, milles juhime tähelepanu inimõigustele, sealhulgas enesemääramise õigusele, mida Uganda seadusandja plaanib väga tugevalt rikkuda. Kutsusime neid üles 46 Kaksteist pluss gruppi kuuluva riigi nimel mitte vastu võtma säärast õigusakti. Veidi ka Ugandast, kus IPU toimus. Uganda president kindral Museveni on ametis püsinud üle veerand sajandi. Esimesed valimised toimusid 2006 aastal, võitis Museveni juhitud Rahvuslik Vastupanuliikumine. Põhiline opositsioonijõud Aafrika demokraatlik liit polkovnik Kizza Besigye juhtimisel jäi alla. Sama kordus 2011 a valimistel. Opositsiooni arvates paljuski kuritarvituste, võimuliialduste, valimispettuse jmt abil. Kohtusin koos Islandi ja Soome delegatsioonide esindajatega Besigye ja tema partei liikmetega. Nad kurtsid politseivägivalla, valimispettuste, korruptsiooni jmt üle, mis tulenebki tavaliselt sellest, kui üks poliitiline jõud sisuliselt üksinda riiki juhib. Demokraatlikul teel võimu üleandmise kogemus Uganda ajaloos puudub. President Museveni kasutab repressiivorganeid opositsiooni mahasurumiseks. Nii juhtuski, et päev pärast kohtumist keelustas Uganda valitsus põhilise opositsioonilise kodanikuliikumise A4C (Activists for changes, Muutuste aktivistid), mis on isegi osade kohalike arvates vastuolus Uganda põhiseadusega. A4C sai populaarseks aktsiooniga „Jala tööle“, millega nad protestisid üha kasvava elukalliduse vastu. Bensiiniliiter maksab näiteks 1,05 eurot, keskmine kuupalk on 170 eurot. Nad saavad neli korda vähem keskmise kuupalgaga ühes kuus bensiini osta kui meie (Eesti keskmise palgaga osta ühes kuus 570 liitrit bensiini siis ugandalane vaid 160 liitrit). Ugandalaste seas tekitas populaarse liikumise ärakeelamine suurt rahulolematust. Et kuidagi ka IPU jaoks ära märkida selgelt demokraatia vastane A4C ärakeelamine, leppisime Islandi kolleegiga kokku, et ta võtab Kaksteist Pluss viimasel Kampalas toimunud koosolekul sõna ja teavitab probleemist. Nii ka juhtus. Eks me aruta tulevikus, kuidas saame demokraatia levikule Ugandas kasulikud olla. Aafrikale tervikuna tasub tähelepanu pöörata juba seetõttu, et seal on märkimisväärselt noor ühiskond. Uganda on maailma noorima elanikkonnaga riik, kus 50 % on alla 15 a vanused. Araabia kevad näitas noorte jõudu ning varem või hiljem jõuavad demokraatlikud muutused Aafrikasse laiemalt. Sel kontinendidl on peidus märkimisväärne majanduslik potentsiaal. Kohtusime seal näiteks eesti perega, kes on hõivatud plahvatuslikult kasvavas mobiilside äris. Eestil tasub Aafrikas toimuvale tähelepanu pöörata, et sealsest arenguhüppest osa saada. Pildile klikkides näeb veel inimesi:) PS! Veel rohkem fotosid näeb Galerii rubriigist Uued fotod, otselink  avaneb siit. Videolõiku kohalike tantsust näeb siit. ja siit.