Maagümnaasiumite võimalikkusest

Laste arvu kahanemine sunnib eelkõige maapiirkondade gümnaasiume tõsiselt mõtlema, kuidas edasi. Eile ja täna olen oma valimisringkonnas Järva- ja Viljandimaal kuulnud hariduse edendamise plaanidest... Kohtudes eile Põhja-Järvamaal Ambla vallavanem Rait Pihelga ja Järva-Jaani vallavanem Arto Saarega tundsin omavalitsusjuhtide jutus kõlamas nooruslikku tungi pingutada kvaliteetse elukeskkonna ning hea hariduse andmise nimel. Mõlemas vallas on keskkool ning noorte vallajuhtide arvates on võimalik kahe kooli peale lausa neli õppesuunda pakkuda. Kahe valla ühise kooli nimi ja veel miljon tehnilist üksikasja on lahtised, aga tahtmine gümnaasiumihariduse andmist jätkata on nii suur, et ei ole kahtlustki tehniliste küsimuste lahendamise suutlikkuses. Kahjuks ei ole pundis Koerut, mis sobiks samuti nn Piibe gümnaasiumi kontseptsiooni. Noored vallavanemad Rait Pihelgas ja Arto Saar võitlevad oma valdade tuleviku eest, sealhulgas gümnaasiumihariduse säilimise eest. Nad näevad mõlemad, et koduvalla elu peab arenema mitmekesiselt, aga haridus ja huviharidus ei ole koonerdamise koht. Sarnane olukord valitseb Põhja-Viljandimaal, kus kõrvuti asuvatel Võhma ja Suure-Jaani gümnaasiumil on mõlemal lapsi puudu. Kohtusin täna Suure-Jaanis Arturi juures Võhma linnapea Avo Põderi ja Suure-Jaani haridusjuhi Jüri Hanseniga ning arutlesime piirkonna hariduse tuleviku üle. Mõlema kooli hiilgeaegadega võrreldes on täna lapsi kaks korda vähem ja väheneb lähiaastatel veelgi. Võhma Gümnaasium on Viljandimaa väikseim gümnaasium 48 õpilasega. Viljandi riigigümnaasiumi käivitumine on suur küsimärk maakonna gümnaasiumide jaoks. Mida võimsamalt ta käivitub, seda rohkem ta õpilasi teistelt ära tõmbab. Hariduse kvaliteedi peale mõeldes ei ole ses loomulikult midagi halba. Elukogenud inimestena lubati oodata ära riigigümnaasiumi käivitumine, et siis seejärel mõjust tulenevalt järgnevaid otsuseid langetada. Igal koolil on oma eripära. Nii näiteks on Suure-Jaani gümnasistil õige pea võimalik saada koos haridusega ka autojuhiload. Rahaliselt tähendab see õpilasele mitmesajaeurost võitu. Lisades siia juurde veel valla poolt tasutava koolitoidu ja töövihikud, on tegemist märkimisväärse konkurentsieelisega. Jüri Hanseni sõnul haridusküsimuseks ka vallas ettevõtluse arendamine ja elamuehitus. Lapsevanemad peavad ju kuskil elama ja töötama. Nii Põhja-Järvamaal kui Põhja-Viljandimaal pingutavad omavalitsused gümnaasiumihariduse andmise nimel. See on igal juhul õige tee! Riigikogu kultuurikomisjoni liige Lauri Luik on uue Põhikooli-ja Gümnaasiumiseaduse vastuvõtmisel öelnud, et uus seadus toetab kodulähedasi põhikoole ja kvaliteetset gümnaasiumiharidust. Täispikkuses arvamus siit. Tugev põhikoolide võrk peab tagama võimalikult hea vundamendi igale lapsele, olenemata lapse elukohast. Peale põhikooli tuleb teha valik, kas minna edasi õppima gümnaasiumi või asuda kohe ametit õppima kutsekoolis. Põhikoolide lõpetajad jagunevad keskeltläbi pooleks gümnaasiumi ja ametikoolide vahel. Reformierakond soovib kõrgepalgaliste töökohtadega Eestit. Selliste töökohtade tekkimise võti on hea haridus, mis omakorda tähendab suuremat palka, paremat kaitset töötuse vastu ja suuremat pensioni tulevikus. Kvaliteetne haridus peab olema kättesaadav kõikjal Eestis ning maagümnaasiumidel on tulevikku.