Lilleorgu planeeritakse uut põhikooli hoonet
Tõnis Kõiv • February 21, 2023
Lilleorgu planeeritakse uut põhikooli hoonet
21.02.2023 Rae vallavolikogu otsustas nõustuda Lilleoru detailplaneeringu algatamisega uue koolimaja rajamiseks, kiitis heaks Harjumaa arengustrateegia, tutvus Rae valla raamatukogude arengukavaga ning andis tänukirja teenekale finantsjuhile.
Vallavanema ülevaade Ukraina teemast: Krati teele on 5 pere tulnud ja samapalju ka läinud. Riik on eraldanud raha sõjapõgenike kogukonda paremaks sulandamiseks, toimuvad erinevate sihtgruppidega eesmärgipärased koosolekud.
A.Böckler esitas kolm tähelepanekut. Esiteks vabatahtlike päästjate saatuse kohta Assakul, teiseks automaatvastuse puudumise kohta vallale saadetavate e-kirjade puhul ning kolmandaks valijate juurdepääsu kohta valimisjaoskondadesse.
Küsimus oli küberrünnakute kohta, kas võib kindel olla e-valimiste turvalisuses Rae vallas?
Küsimus Vaidas, Palvemaja tee tolmuvabaks muutmise kohta 2022. aastal, kui palju see siiski maksis, kui vald midagi ei maksnud?
A.Kuusk: 4. veebr 2023 esitasin vallavalitsusele kirjalikud küsimused, täna sain vastuse.
M.Rosenfeld: valimised tulevad, keda valida. Teatud kaupade nimetused on ühele või teisele isikule või erakonnale viitavad. E200 juht Lauri Hussar on end juba Reformierakonnale koalitsioonipartneriks pakkunud.
M.Kasemaa: annan ülevaate Rae vallavolikogu alatise eelarve-ja arengukomisjoni tööst perioodil 2021 kuni 2022. Toimus 14 koosolekut ja 1 väljasõit. Kaks volikogu määrust (reklaamimaks ja kaubanduse nõuded) on saanud alguse komisjonis toimunud arutelust, koostöös vallavalitsusega ette valmistatud ja volikogu poolt vastu võetud. Külastasime Tartu Linnavalitsust, tutvusime teede rek-i ja ehitamise praktikaga, tänavavalgustuse süsteemiga, parkimiskorraldusega. Liikuvusekspert Marek Rannala käis komisjonis tutvustamas kaasaegseid liikumislahendusi. Lähiajal on tulemas linnasuhete konsultant Pärtel-Peeter Pere.
Edasi liikusime päevakorra kinnitamise juurde.
Jens Vendel tegi ettepaneku võtta päevakorrast punkt 10 – Haridus-ja kultuurikomisjoni liikmete muutmine. Põhjus selles, et Evelin Ausmees, kes oli varasemalt andnud nõusoleku komisjoni kuulumiseks, on oma nõusoleku tagasi võtnud.
Küsimus– miks loobus? Alles eelmisel volikogul oli ju jutuks, et volikogu liige, kes ei kuulu ühtegi komisjoni, ei saa volikogu tööd teha?
Vastus- täpselt ei tea, loobumise põhjust ei olnud nõusoleku tagasivõtmise e-kirjas välja toodud.
Päevakord kinnitas päevakorra ilma kümnenda punktita.
1. Harju maakonna arengustrateegia 2040+ heakskiitmine
Ettekandja Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) tegevjuht Andre Sepp: tervitan HOLi poolt Rae vallavolikogu. Harju maakonna arengustrateegia 2040+ on esitatud heakskiitmiseks kõikidesse Harjumaa volikogudesse.
Ajahorisondiks on 2040+, teemad samad kui eelmises. Toimusid valdkondlikud töötoad, toimus ka avalik väljapanek. Laekus üle 80 ettepaneku.
Harjumaa on Eesti arengu vedur. Harjumaa on Põhja-Euroopa targa arengu keskus. Konkureerime Läänemere linnaliste piirkondadega. Peterburi suunaline tegevus on maha võetud, jäänud on raudtee joon.
Oluline on partnerlus riigiga, st keskvalitsusega. Esitatud prioriteetsed ettepanekud riigi (keskvalitsuse) tasandile, sh mikrokraadi osas, mis Rae vallaga koostöös edukalt toimib.
Esitatud prioriteetsed regionaalse tasandi koostöösuunad, näiteks värskelt avalikkuse ette jõudnud ühistranspordi ühispileti teema. Ringmajanduse arendamine. Rae valla veebileht on hea kasutamiseks.
Prioriteetsed kohaliku tasandi tegevussuunad. HEV-lastele hariduse andmise lahendamine.
Arengustrateegia sisaldab ka linnapiirkonna strateegiat, oluline Rae valla jaoks. Rae valla põhjapiirkond (sh Jüri) on linnaline piirkond, mille eesmärgiks arendada kergliiklusteid, jalgrattateid, elukeskkonna kvaliteeti parandada, kergrööbasteed arendada.
Kaasettekanne eelarve-ja arengukomisjoni esimees Meelis Kasemaa: arutasime kahel koosolekul. Esimene ainult arengukava jaoks, tegime kolm ettepanekut, mis on ka sisse viidud. Viimati arutasime 13. veebruaril, kus toetasime ühehäälselt heakskiitmist.
Küsimus – Tallinna sotsist abilinnapea oli Tallina väikse ringtee vastu, kuidas see mõjutab ringtee perspektiivi?
Vastus –viidatud seisukohavõtt oli üllatav, sest Tallinn, Rae vald ja HOL on tegevustes kokku leppinud. Maakonna Üldplaneeringus samuti kirjas ja sellega on arvestatud. Transpordiamet on öelnud, e lähima 2 aasta jooksu rahalised vahendid minimaalsed selle tegemiseks.
Küsimus – tavaliselt planeeritakse ette 10 a, miks see nii pikk?
Vastus – riigil erineva pikkusega arengukavasid, planeeringuid. Ei ole ainult KOV-i dokument, tehtud koostöös riigiga.
Ukrainat ei toetata ainult Eestis. Lisatud foto on tehtud eelmisel nädalal USA-s, Miami South Beachil. Tegi südame soojaks, värvid ka ilusad:)
Tõnis Kõivu sõnavõtt: Kiidan arengustrateegia ettevalmistajaid, sest kaasamine, kaasarääkimise võimaldamine oli tegelik ja paindlik. Rae vald palus vastamiseks ajapikendust ja me saime pikendust. Rae vallavolikogu nimel tegime kolm parandusettepanekut, mis on kõik arengustrateegiasse sisse viidud. 1. Vene laiusega raudteel ei ole tulevikku, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu otsused üleminekuks tava rööpmelaiusega (1435mm) raudteele on ära toodud. 2. Lisatud on vajadus kaaluda Ülemiste järve kalda-ala avamist avalikkusele.
3. Viidatud on Venemaa muutumisele agressorriigiks ja sellest tulenevatele tagajärgedele.
Rosenfeldi repliik – linnalise ala piiri määramine on konarlik, võiks olla piiratud ringteega.
Volikogu kiitis arengustrateegia heaks.
2. Rae valla 2022. aasta majandustegevuse ülevaade
Ettekandja finantsjuht Tiit Keerma: Viiendat aastat kehtib kaheastmeline eelarve kinnitamine. Kõigepealt volikogu ja seejärel vallavalitsus.
Eelmisel aastal laekus üksikisiku tulumaksu rohkem 1,69 mlj-t. Laekumised õiguste müügist väiksemad 194 tuh võrra. Toetus tervishoiule jäi 50 tuh ulatuses täitmata, sest perearstide puudumise tõttu Vaidas ja Lagedil ei ole kellelegi toetust maksta.
Elektri ja gaasi kulu ajas detsembri kulud üles. Investeeringute täitmise protsent on väike, 48,8 %. Tammi tee ehitamisel toetas Transpordiamet meid 200 tuhandega. Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (spordihoone Tuule pumpla maksumusega 729 tuh) kulu on eelarves täitmata, aga tegelikult tehtud. Kajastatakse käesoleva aasta eelarves. Maanteedest (-877 tuh) jäid tegemata kergliiklusteed, sh Jüri-Lagedi ja Kindluse tee.
Elamu-ja kommunaalmajanduses jäi tegemata investeeringuid 921 tuhande eest.
Vaba aja ja spordi teenused – Jüri staadioni projekteerimine hilines (-285 tuh), Lagedi spordikeskus, Tuule spordihoone (-1,8 mlj), Peetri pargi investeering (-374 tuh). Lasteaedades jäi remonti tegemata 572 tuh eest.
Jüri Gümnaasiumi ujula remont lükkus edasi, uue Rae koolimaja peale kulus vähem.
Küsimus – Andrekse tänavavalgustuse ehitus, mis proportsioon siis lõpuks jäi suhtes vald/elanikud?
Vastus – kulu oli planeeritud 162 tuh, aga maksma läks 57 tuh. Tehti vähem kui algselt planeeriti. Elanikud maksid 5 tuh.
Böckleri repliik – eelarve-ja arengukomisjonis räägiti, et tänavavalgustus küll pandi, aga lambid ei põle.
Kõivu repliik– sealsamas komisjonis avaldas vallavalitsus, et probleem on Elektrilevis, valla poolt on kõik tehtud.
Volikogu võttis info teadmiseks.
3. Rae Valla Raamatukogu arengukava vastuvõtmine
Ettekandja abivallavanem Bärbel Salumäe – esimene kord Rae valla ajaloos raamatukogude arengukava. Üks põhjustest, et volikogu on ühendanud mitmed eraldi toimetanud raamatukogud. 2023 aastal keskendutakse raamatukogude ühise töö väljakujundamisele, sest nad olid väga erinevad.
Arengukava koostamise eestvedaja oli Ragnar Siim, arvesse on võetud XXI sajandi raamatukogude trende.
Kaasettekanne haridus-ja kultuurikomisjoni esimees Jens Vendel: koosolek toimus 9. veebruaril, kohal oli 11 liiget. Ettekandjaid oli kolm. Komisjonil oli ettepanek visiooni kohta, mis tulenes arengukava strateegia osast. Küsimused olid rahalise kohustuste kohta. AK nimetatud ära, et raamatukogu töötaja võrdsustatakse riikliku kultuuritöötaja palga alammääraga. Antakse kindlustunne töötajatele. Küsimus ligipääsetavusega, kuidas saada II korrusele Vaidas ja Lagedil.
Komisjoni ettepanek on suunata eelnõu II lugemisele ja määrata parandusettepanekute tähtajaks 1. märts kell 12.00.
Salumäe täiendas, et iga raamatukogu juures on raamatukapid.
Küsimus – kuidas on arengukava strateegilised eesmärgid ja võtmeindikaatorid omavahel seotud?
Vastus – Arengukava on aastate 2023 kuni 2027 kohta. Mõõdikud välja toodud hetkeolukorra analüüsi põhjal. Indikaatorid välja toodud, erinevate värvidega tähistatud. Ilmselt jääb e-raamatute laenutamise teenus punaseks.
Volikogu saatis eelnõu II lugemisele ja määras parandusettepanekute tähtajaks 01. märts kell 12.00.
4. Rae Vallavolikogu 21.05.2013 määrus nr 106 „Rae Vallavalitsuse ametiasutuse teenistujate töö tasustamise kord“ muutmine
Ettekandja Ain Böckler - eelnõus on kõik põhiline ära öeldud. Eks me kõik õpime, segadus on määruse, otsuse osas. Kui läheb teisele lugemisele, saab ära parandada. Hämmastav on vallasekretäri arusaam ja tõlgendus, kes ei ole märganud vastuolu seadusega.
Ettekandja andis volikogu esimehele üle uue määruse eelnõu.
Kaasettekanne eelarve-ja arengukomisjoni esimees Meelis Kasemaalt: komisjon arutas 13.02.2023 toimunud koosolekul. Jõudsime järeldusele, et määrusega otsust muuta ei ole korrektne. Otsustasime saata II lugemisel ja määrata parandusettepanekute tähtajaks 3. märts kell 12.00
T.Kõiv: põhimääruse kohaselt on volikogu liikmel õigus eelnõusid algatada. Eelnõu tuleb üle anda kas enne päevakorra kinnitamist istungi juhatajale või saata vallakantseleile. Kuna tänase volikogu päevakord on juba kinnitatud, siis keset päevakorra arutamist ei saa volikogu esimees eelnõud vastu võtta. Seega tagastan esitajale paberkandjal esitatud eelnõu ja palun see soovi korral saata elektrooniliselt vallakantselei aadressile.
5. Tänukirja andmine
Ettekandja vallavanem: vallavalitsuse ettepanek on tunnustada Tiit Keermat. Ta on 16 aastat vallavalitsuses töötanud. Pühendunud, põhjalik, eemärgipärane, usaldusväärne, tõeline proff.
Kiire reageerimine on kiirelt areneva valla puhul väga oluline. Jaanuaris täitus 70-nes eluaasta. Tema põhjalikkust on kõik näinud, kuulnud.
Kaasettekanne eelarve-ja arengukomisoni esimees Meelis Kasemaa: 13.02.2023 arutasime. Toimus arutelu, ühehäälselt toetame.
Küsimus – kas jääb tööle edasi?
Vastus – on avaldanud soovi pensionile minna.
Küsimus – kas uus on välja valitud?
Vastus – konkurss tuleb märtsis.
Küsimus – millest tuleneb tagasihoidlik preemiasumma?
Vastus – summa tuleneb volikogu poolt kinnitatud volikogu tänukirja reeglitest.
Tarmo Gutmanni repliik – Tiit väärib tänu ja rahasummat. Volises on ühe seletuskirja alla vallavanema, teise all abivallavanema nimi, kumb on õige?
Kõiv- eelnõu esitamisel tegutses abivallavanem vallavanema ülesannetes.
Kaarel Kogeri repliik – Tiit on üle elanud mitmeid vallavanemaid ja valitsusi, volikogusid. Lootsin et elab meid ka üle. Toetan igati tänu avaldamist.
Volikogu otsustas anda Tiit Keermale tänukirja.
Vaheaeg 10 min. Istungilt lahkusid volikogu liikmed Meelis Kasemaa ja Natalia Kaptyug.
6. Aruvalla külas Lilleoru, Järvemetsa, Varjumäe, Taevasmaa tee 2 ja Taevasmaa tee L3 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu algatamise võimalikkusest
Ettekandja abivallavanem Anna Õuekallas: esitatud taotlus dp algatamiseks. Vaja koostada uus dp kui on soov muuta kehtivat. Eesmärk on määrata ehitusala. Ühiskondlike ehitise maa laiendamise võimalus põhikooli ehitamiseks.
ÜP kohaselt on osaliselt ühiskondlike ehitiste maa, osaliselt rohevõrgustikus. Täpsemalt üks nurk on rohevõrgustikus. Selle kohta on koostatud toimimise uuring, mille kohaselt ei muuda ÜP põhilahendust ega rohevõrgustiku terviklikku toimimist.
Vallavalitsus teeb ettepaneku algatada ÜP-d muutev detailplaneering.
Kaasettekanne keskkonnakomisjoni esimees Kaido Kivistik: arutasime 08.02.2023 toimunud koosolekul, kohal oli kohal 8 liiget. Arutasime Lilleoru kooli teemat ja dp-d. Vaidlus pikk, põhiliselt rohealasse planeerimise üle. Seni on vallavalitsus olnud seisukohal, et ühtegi planeeringut rohealasse ei toetata. Nüüd siis kooli tõttu võib. Teine teema oli, et kogu arendusalal on ehitisi, mida ei ole seadustatud ning neidki püütakse kooli egiidi all korda teha. Komisjon hääletas, 2 olid poolt, 2 olid vastu ja 3 jäid erapooletuks.
Küsimus – võib lubada kui 90 % rohealast säilib. Lilleoru on algusest peale rajatud rohealale. Oleme seda korra juba õgvendanud. Nüüd siis jälle?
Vastus – varasematel olukordadel me rohealasse planeerimist ei ole toetanud, aga sotsiaalse objekti planeerimise puhul oleme otsustanud, et avalik huvi on piisav, et erand teha ja toetada.
Küsimus – kas on teada, kui suur oli varasemalt roheala?
Vastus – seda lisatud kaardil näidata ei saa.
Küsimus – millised hooned on seadustamata?
Vastus – eelkõige siiski rajatised, katusealused, kuurid. Esimese võimalusena annab vald võimaluse seadustada.
Rosenfeldi sõnavõtt – rohevõrgustiku probleem, mul ei olnud varasemalt materjali Lilleoru paiknemise kohta rohevõrgustikus. Lilleoru seltskond ei ole käitunud seaduskuulekalt. Ei toeta vastuvõtmist.
Kaido Kivistiku repliik – olen kogu aeg olnud seda meelt, et roheala piiri peal asudes tuleks siiski igat juhtumit eraldi arutada. Avaliku huvi definitsioon võib olla laialivalguv. Isiklik seisukoht on, et rohevõrgustikku ei kahjusta kuidagi kui Lilleoru sinna kooli ehitab. Aga samas taust peaks teada olema.
Tarmo Gutmanni repliik – olen rohealade äraandmise vastu, aga avalik huvi on koolimaja poolt. Siin kindlasti ei tohiks tekitada aia teemat.
Priit Põldmäe repliik – palun ärme toeta seda eelnõud. Vallavalitsus saab suunise planeerida kooli ÜP järgi.
Rosenfeldi repliik – praegune Lilleoru on tarastatud, varasemal rohealal.
Mart Võrklaeva repliik – Lilleoru asub endises rohealas. On väga üksikuid kohti, kus oleme rohealasse planeerinud. Mõned volikogud tagasi oli opositsioon vägagi nõus rohealasse planeerima, tavalist ärihoonet. Lilleoru on väga tubli kooli teinud, rikastanud valla haridusvõrku. Me oleme olnud ja oleme rohealade suhtes väga konservatiivsed, aga praegune nõusolek on vajalik koolimaja jaoks.
Ain Böckleri repliik – Vaidas on põhikool olemas.
Volikogu otsustas 11 poolt ja viie vastuhäälega eelnõud toetada.
7. Rae valla üldplaneeringut muutva Järveküla Kangrupõllu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamata jätmine
Ettekandja abivallavanem Anna Õuekallas: avaldaja eesmärk on muuta 8-ks elamumaa kinnistuks. ÜP kohaselt tiheasustusega ala. ÜP lisa 3 kohaselt on lubatud korterelamute rajamine vaid Peetri ja Assaku keskuses. Seega Järvekülla korterelamute rajamine ei vasta ÜP-le. Hoonete arv ühel krundil samuti ei ole kooskõlas ÜP-ga. Vallavalitsus ei ole nõus dp algatamisega.
Kaasettekanne keskkonnakomisjoni esimees Kaido Kivistik: arutasime 08.02.2023 toimunud koosolekul, kohal oli kohal 8. Arutelu väga pikk ei olnud, toetame vastuvõtmist.
Volikogu toetas 16 poolthäälega vastuvõtmist.
8. Rae valla Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade üldplaneeringut muutva Aaviku küla Ohemetsa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamata jätmine
Ettekandja abivallavanem Anna Õuekallas: dp algatamise ettepaneku kohaselt ala suurus 2,7 ha. ÜP kohaselt asub tiheasustuses, rohevõrgustiku tuumalal. Rohevõrgustiku koridore ei saa läbi lõigata. Vallavalitsuse ettepanek on jätta algatamata.
Kaasettekanne keskkonnakomisjoni esimees Kaido Kivistik: samal koosolekul arutasime, toetame 8 poolthäälega vastuvõtmist.
Volikogu võttis vastu.
9. Rae Vallavolikogu 30. novembri 2021 otsuse nr 17 „Volikogu alatise sotsiaal- ja tervishoiukomisjonikoosseisu kinnitamine“ muutmine
Põhimääruse kohaselt on komisjoni esimees Helen Kübar esitanud eelnõu komisjoni koosseisu muutmiseks. Kuna esimeest ei ole kohal, saab sõna ettekandeks sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni aseesimees Gerli Lehe – E200 on teinud ettepaneku kutsuda komisjonist tagasi Marek Vahar ja nimetada uueks liikmeks Merike Külm.
Küsimus: kes on nimetatud isik?
Vastus: ei oska öelda.
Kõivu repliik: loodan, et komisjonist lahkuvast Vaharist ei teki teist volikogu liiget, kes ei osale mitte ühegi volikogu alatise komisjoni töös.
Volikogu võttis otsuse vastu.
(kommentaar: komisjonist lahkus valimistel 135 häält kogunud isik ja asemele nimetati valimistel mitte osalenud isik. Seega komisjoni liikmed esindavad nüüd väiksemat arvu valijaid).
11. Rae Vallavolikogu 30. novembri 2021 otsuse nr 20 „Volikogu alatise eelarve- ja arengukomisjoni koosseisu kinnitamine“ muutmine
Põhimääruse kohaselt on komisjoni esimees Meelis Kasemaa esitanud eelnõu komisjoni koosseisu muutmiseks. Kuna esimeest ei ole kohal, saab sõna ettekandeks eelarve-ja arengukomisjoni aseesimees Ain Böckler – E200 on teinud komisjoni esimehele ettepaneku kutsuda tagasi Rommi Källo ja nimetada uueks liikmeks Marmo Luik.
Volikogu muutis koosseisu ära.
(kommentaar: komisjonist lahkus valimistel 38 häält kogunud isik ja asemele nimetati valimistel mitte osalenud isik. Seega komisjoni liikmed esindavad nüüd väiksemat arvu valijaid).
Lõpetuseks soovisin volikogule head eesootavad Eesti Vabariigi aastapäeva ning avaldasin lootust paljusid näha lipuheiskamisel, tseremoonial Vabadussõja mälestusmärgi juures ning aktusel kultuurimajas.
Ukrainat ei toetata ainult Eestis. Lisatud foto on tehtud eelmisel nädalal USA-s, Miami South Beachil. Tegi südame soojaks, värvid ka ilusad:)
Tõnis Kõivu sõnavõtt: Kiidan arengustrateegia ettevalmistajaid, sest kaasamine, kaasarääkimise võimaldamine oli tegelik ja paindlik. Rae vald palus vastamiseks ajapikendust ja me saime pikendust. Rae vallavolikogu nimel tegime kolm parandusettepanekut, mis on kõik arengustrateegiasse sisse viidud. 1. Vene laiusega raudteel ei ole tulevikku, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu otsused üleminekuks tava rööpmelaiusega (1435mm) raudteele on ära toodud. 2. Lisatud on vajadus kaaluda Ülemiste järve kalda-ala avamist avalikkusele.
3. Viidatud on Venemaa muutumisele agressorriigiks ja sellest tulenevatele tagajärgedele.
Rosenfeldi repliik – linnalise ala piiri määramine on konarlik, võiks olla piiratud ringteega.
Volikogu kiitis arengustrateegia heaks.
2. Rae valla 2022. aasta majandustegevuse ülevaade
Ettekandja finantsjuht Tiit Keerma: Viiendat aastat kehtib kaheastmeline eelarve kinnitamine. Kõigepealt volikogu ja seejärel vallavalitsus.
Eelmisel aastal laekus üksikisiku tulumaksu rohkem 1,69 mlj-t. Laekumised õiguste müügist väiksemad 194 tuh võrra. Toetus tervishoiule jäi 50 tuh ulatuses täitmata, sest perearstide puudumise tõttu Vaidas ja Lagedil ei ole kellelegi toetust maksta.
Elektri ja gaasi kulu ajas detsembri kulud üles. Investeeringute täitmise protsent on väike, 48,8 %. Tammi tee ehitamisel toetas Transpordiamet meid 200 tuhandega. Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (spordihoone Tuule pumpla maksumusega 729 tuh) kulu on eelarves täitmata, aga tegelikult tehtud. Kajastatakse käesoleva aasta eelarves. Maanteedest (-877 tuh) jäid tegemata kergliiklusteed, sh Jüri-Lagedi ja Kindluse tee.
Elamu-ja kommunaalmajanduses jäi tegemata investeeringuid 921 tuhande eest.
Vaba aja ja spordi teenused – Jüri staadioni projekteerimine hilines (-285 tuh), Lagedi spordikeskus, Tuule spordihoone (-1,8 mlj), Peetri pargi investeering (-374 tuh). Lasteaedades jäi remonti tegemata 572 tuh eest.
Jüri Gümnaasiumi ujula remont lükkus edasi, uue Rae koolimaja peale kulus vähem.
Küsimus – Andrekse tänavavalgustuse ehitus, mis proportsioon siis lõpuks jäi suhtes vald/elanikud?
Vastus – kulu oli planeeritud 162 tuh, aga maksma läks 57 tuh. Tehti vähem kui algselt planeeriti. Elanikud maksid 5 tuh.
Böckleri repliik – eelarve-ja arengukomisjonis räägiti, et tänavavalgustus küll pandi, aga lambid ei põle.
Kõivu repliik– sealsamas komisjonis avaldas vallavalitsus, et probleem on Elektrilevis, valla poolt on kõik tehtud.
Volikogu võttis info teadmiseks.
3. Rae Valla Raamatukogu arengukava vastuvõtmine
Ettekandja abivallavanem Bärbel Salumäe – esimene kord Rae valla ajaloos raamatukogude arengukava. Üks põhjustest, et volikogu on ühendanud mitmed eraldi toimetanud raamatukogud. 2023 aastal keskendutakse raamatukogude ühise töö väljakujundamisele, sest nad olid väga erinevad.
Arengukava koostamise eestvedaja oli Ragnar Siim, arvesse on võetud XXI sajandi raamatukogude trende.
Kaasettekanne haridus-ja kultuurikomisjoni esimees Jens Vendel: koosolek toimus 9. veebruaril, kohal oli 11 liiget. Ettekandjaid oli kolm. Komisjonil oli ettepanek visiooni kohta, mis tulenes arengukava strateegia osast. Küsimused olid rahalise kohustuste kohta. AK nimetatud ära, et raamatukogu töötaja võrdsustatakse riikliku kultuuritöötaja palga alammääraga. Antakse kindlustunne töötajatele. Küsimus ligipääsetavusega, kuidas saada II korrusele Vaidas ja Lagedil.
Komisjoni ettepanek on suunata eelnõu II lugemisele ja määrata parandusettepanekute tähtajaks 1. märts kell 12.00.
Salumäe täiendas, et iga raamatukogu juures on raamatukapid.
Küsimus – kuidas on arengukava strateegilised eesmärgid ja võtmeindikaatorid omavahel seotud?
Vastus – Arengukava on aastate 2023 kuni 2027 kohta. Mõõdikud välja toodud hetkeolukorra analüüsi põhjal. Indikaatorid välja toodud, erinevate värvidega tähistatud. Ilmselt jääb e-raamatute laenutamise teenus punaseks.
Volikogu saatis eelnõu II lugemisele ja määras parandusettepanekute tähtajaks 01. märts kell 12.00.
4. Rae Vallavolikogu 21.05.2013 määrus nr 106 „Rae Vallavalitsuse ametiasutuse teenistujate töö tasustamise kord“ muutmine
Ettekandja Ain Böckler - eelnõus on kõik põhiline ära öeldud. Eks me kõik õpime, segadus on määruse, otsuse osas. Kui läheb teisele lugemisele, saab ära parandada. Hämmastav on vallasekretäri arusaam ja tõlgendus, kes ei ole märganud vastuolu seadusega.
Ettekandja andis volikogu esimehele üle uue määruse eelnõu.
Kaasettekanne eelarve-ja arengukomisjoni esimees Meelis Kasemaalt: komisjon arutas 13.02.2023 toimunud koosolekul. Jõudsime järeldusele, et määrusega otsust muuta ei ole korrektne. Otsustasime saata II lugemisel ja määrata parandusettepanekute tähtajaks 3. märts kell 12.00
T.Kõiv: põhimääruse kohaselt on volikogu liikmel õigus eelnõusid algatada. Eelnõu tuleb üle anda kas enne päevakorra kinnitamist istungi juhatajale või saata vallakantseleile. Kuna tänase volikogu päevakord on juba kinnitatud, siis keset päevakorra arutamist ei saa volikogu esimees eelnõud vastu võtta. Seega tagastan esitajale paberkandjal esitatud eelnõu ja palun see soovi korral saata elektrooniliselt vallakantselei aadressile.
5. Tänukirja andmine
Ettekandja vallavanem: vallavalitsuse ettepanek on tunnustada Tiit Keermat. Ta on 16 aastat vallavalitsuses töötanud. Pühendunud, põhjalik, eemärgipärane, usaldusväärne, tõeline proff.
Kiire reageerimine on kiirelt areneva valla puhul väga oluline. Jaanuaris täitus 70-nes eluaasta. Tema põhjalikkust on kõik näinud, kuulnud.
Kaasettekanne eelarve-ja arengukomisoni esimees Meelis Kasemaa: 13.02.2023 arutasime. Toimus arutelu, ühehäälselt toetame.
Küsimus – kas jääb tööle edasi?
Vastus – on avaldanud soovi pensionile minna.
Küsimus – kas uus on välja valitud?
Vastus – konkurss tuleb märtsis.
Küsimus – millest tuleneb tagasihoidlik preemiasumma?
Vastus – summa tuleneb volikogu poolt kinnitatud volikogu tänukirja reeglitest.
Tarmo Gutmanni repliik – Tiit väärib tänu ja rahasummat. Volises on ühe seletuskirja alla vallavanema, teise all abivallavanema nimi, kumb on õige?
Kõiv- eelnõu esitamisel tegutses abivallavanem vallavanema ülesannetes.
Kaarel Kogeri repliik – Tiit on üle elanud mitmeid vallavanemaid ja valitsusi, volikogusid. Lootsin et elab meid ka üle. Toetan igati tänu avaldamist.
Volikogu otsustas anda Tiit Keermale tänukirja.
Vaheaeg 10 min. Istungilt lahkusid volikogu liikmed Meelis Kasemaa ja Natalia Kaptyug.
6. Aruvalla külas Lilleoru, Järvemetsa, Varjumäe, Taevasmaa tee 2 ja Taevasmaa tee L3 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu algatamise võimalikkusest
Ettekandja abivallavanem Anna Õuekallas: esitatud taotlus dp algatamiseks. Vaja koostada uus dp kui on soov muuta kehtivat. Eesmärk on määrata ehitusala. Ühiskondlike ehitise maa laiendamise võimalus põhikooli ehitamiseks.
ÜP kohaselt on osaliselt ühiskondlike ehitiste maa, osaliselt rohevõrgustikus. Täpsemalt üks nurk on rohevõrgustikus. Selle kohta on koostatud toimimise uuring, mille kohaselt ei muuda ÜP põhilahendust ega rohevõrgustiku terviklikku toimimist.
Vallavalitsus teeb ettepaneku algatada ÜP-d muutev detailplaneering.
Kaasettekanne keskkonnakomisjoni esimees Kaido Kivistik: arutasime 08.02.2023 toimunud koosolekul, kohal oli kohal 8 liiget. Arutasime Lilleoru kooli teemat ja dp-d. Vaidlus pikk, põhiliselt rohealasse planeerimise üle. Seni on vallavalitsus olnud seisukohal, et ühtegi planeeringut rohealasse ei toetata. Nüüd siis kooli tõttu võib. Teine teema oli, et kogu arendusalal on ehitisi, mida ei ole seadustatud ning neidki püütakse kooli egiidi all korda teha. Komisjon hääletas, 2 olid poolt, 2 olid vastu ja 3 jäid erapooletuks.
Küsimus – võib lubada kui 90 % rohealast säilib. Lilleoru on algusest peale rajatud rohealale. Oleme seda korra juba õgvendanud. Nüüd siis jälle?
Vastus – varasematel olukordadel me rohealasse planeerimist ei ole toetanud, aga sotsiaalse objekti planeerimise puhul oleme otsustanud, et avalik huvi on piisav, et erand teha ja toetada.
Küsimus – kas on teada, kui suur oli varasemalt roheala?
Vastus – seda lisatud kaardil näidata ei saa.
Küsimus – millised hooned on seadustamata?
Vastus – eelkõige siiski rajatised, katusealused, kuurid. Esimese võimalusena annab vald võimaluse seadustada.
Rosenfeldi sõnavõtt – rohevõrgustiku probleem, mul ei olnud varasemalt materjali Lilleoru paiknemise kohta rohevõrgustikus. Lilleoru seltskond ei ole käitunud seaduskuulekalt. Ei toeta vastuvõtmist.
Kaido Kivistiku repliik – olen kogu aeg olnud seda meelt, et roheala piiri peal asudes tuleks siiski igat juhtumit eraldi arutada. Avaliku huvi definitsioon võib olla laialivalguv. Isiklik seisukoht on, et rohevõrgustikku ei kahjusta kuidagi kui Lilleoru sinna kooli ehitab. Aga samas taust peaks teada olema.
Tarmo Gutmanni repliik – olen rohealade äraandmise vastu, aga avalik huvi on koolimaja poolt. Siin kindlasti ei tohiks tekitada aia teemat.
Priit Põldmäe repliik – palun ärme toeta seda eelnõud. Vallavalitsus saab suunise planeerida kooli ÜP järgi.
Rosenfeldi repliik – praegune Lilleoru on tarastatud, varasemal rohealal.
Mart Võrklaeva repliik – Lilleoru asub endises rohealas. On väga üksikuid kohti, kus oleme rohealasse planeerinud. Mõned volikogud tagasi oli opositsioon vägagi nõus rohealasse planeerima, tavalist ärihoonet. Lilleoru on väga tubli kooli teinud, rikastanud valla haridusvõrku. Me oleme olnud ja oleme rohealade suhtes väga konservatiivsed, aga praegune nõusolek on vajalik koolimaja jaoks.
Ain Böckleri repliik – Vaidas on põhikool olemas.
Volikogu otsustas 11 poolt ja viie vastuhäälega eelnõud toetada.
7. Rae valla üldplaneeringut muutva Järveküla Kangrupõllu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamata jätmine
Ettekandja abivallavanem Anna Õuekallas: avaldaja eesmärk on muuta 8-ks elamumaa kinnistuks. ÜP kohaselt tiheasustusega ala. ÜP lisa 3 kohaselt on lubatud korterelamute rajamine vaid Peetri ja Assaku keskuses. Seega Järvekülla korterelamute rajamine ei vasta ÜP-le. Hoonete arv ühel krundil samuti ei ole kooskõlas ÜP-ga. Vallavalitsus ei ole nõus dp algatamisega.
Kaasettekanne keskkonnakomisjoni esimees Kaido Kivistik: arutasime 08.02.2023 toimunud koosolekul, kohal oli kohal 8. Arutelu väga pikk ei olnud, toetame vastuvõtmist.
Volikogu toetas 16 poolthäälega vastuvõtmist.
8. Rae valla Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade üldplaneeringut muutva Aaviku küla Ohemetsa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamata jätmine
Ettekandja abivallavanem Anna Õuekallas: dp algatamise ettepaneku kohaselt ala suurus 2,7 ha. ÜP kohaselt asub tiheasustuses, rohevõrgustiku tuumalal. Rohevõrgustiku koridore ei saa läbi lõigata. Vallavalitsuse ettepanek on jätta algatamata.
Kaasettekanne keskkonnakomisjoni esimees Kaido Kivistik: samal koosolekul arutasime, toetame 8 poolthäälega vastuvõtmist.
Volikogu võttis vastu.
9. Rae Vallavolikogu 30. novembri 2021 otsuse nr 17 „Volikogu alatise sotsiaal- ja tervishoiukomisjonikoosseisu kinnitamine“ muutmine
Põhimääruse kohaselt on komisjoni esimees Helen Kübar esitanud eelnõu komisjoni koosseisu muutmiseks. Kuna esimeest ei ole kohal, saab sõna ettekandeks sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni aseesimees Gerli Lehe – E200 on teinud ettepaneku kutsuda komisjonist tagasi Marek Vahar ja nimetada uueks liikmeks Merike Külm.
Küsimus: kes on nimetatud isik?
Vastus: ei oska öelda.
Kõivu repliik: loodan, et komisjonist lahkuvast Vaharist ei teki teist volikogu liiget, kes ei osale mitte ühegi volikogu alatise komisjoni töös.
Volikogu võttis otsuse vastu.
(kommentaar: komisjonist lahkus valimistel 135 häält kogunud isik ja asemele nimetati valimistel mitte osalenud isik. Seega komisjoni liikmed esindavad nüüd väiksemat arvu valijaid).
11. Rae Vallavolikogu 30. novembri 2021 otsuse nr 20 „Volikogu alatise eelarve- ja arengukomisjoni koosseisu kinnitamine“ muutmine
Põhimääruse kohaselt on komisjoni esimees Meelis Kasemaa esitanud eelnõu komisjoni koosseisu muutmiseks. Kuna esimeest ei ole kohal, saab sõna ettekandeks eelarve-ja arengukomisjoni aseesimees Ain Böckler – E200 on teinud komisjoni esimehele ettepaneku kutsuda tagasi Rommi Källo ja nimetada uueks liikmeks Marmo Luik.
Volikogu muutis koosseisu ära.
(kommentaar: komisjonist lahkus valimistel 38 häält kogunud isik ja asemele nimetati valimistel mitte osalenud isik. Seega komisjoni liikmed esindavad nüüd väiksemat arvu valijaid).
Lõpetuseks soovisin volikogule head eesootavad Eesti Vabariigi aastapäeva ning avaldasin lootust paljusid näha lipuheiskamisel, tseremoonial Vabadussõja mälestusmärgi juures ning aktusel kultuurimajas.