Läti vajab andestust
Tõnis Kõiv • November 4, 2012
Läti vajab andestust
Reedel toimus Riias Läti rahvuslik palvushommikusöök, kus põhiteemaks oli leppimine kahe rahvuse, lätlaste ja venelaste vahel...
Läti kolleeg Inese Slesere alustas väga otsesõnu, et vihkamine ei ole lahendus. Armastada tuleb mitte ainult sõpru vaid soovida armastust ka oma vaenlastele, nii raske kui see ka ei oleks. Andestamise raskusest andis selge pildi väga eakas kõneleja, kes oma isiklikule kogemusele tuginedes meenutas Lätist Siberisse saatmise koledusi. Veelgi tõstis emotsionaalset pinget järgmine kõneleja, kes tsiteeris lõike poegade kirjadest, mis nad olid kirjutanud oma Siberisse küüditatud isadele. Kui kõik eelnev toimus läti keeles (tõlkega nii inglise kui vene keelde) siis nüüd tuli lavale pastor, et paluda vene keeles andestust ja andestamist toimunu eest. Oli väga sümboolne, et pastor kõneles vene keeles. Ta oli pärit Ukrainast ja loodetavasti leitakse järgmine kord keegi venekeelne Lätist. Kõnevooru lõpetas kirikutegelane, kes oma isikliku elu kogemusele tuginedes rääkis vajadusest öelda kohe ja edasi lükkamata kui tähtsad lähedased me jaoks on ja kuidas me neid armastame. Kui on vaja häid sõnu lausuda siis ei ole vaja oodata vaid öelda. Palvushommikusöögi traditsiooniline lõpupalve laususid Läti kirikute esindajad (fotol).
Soovides head me naabritele, loodame näha rahvuslikku leppimist Lätis, et lõpeks vaidlused rahvuse ja keele pinnal ning asutakse üheskoos riiki arendama, majandust elavdama ja inimeste elukvaliteeti parandama.
Kui Eesti peaminister tuginedes Eurostati uuringule õigesti ütleb, et Eestis rahvas usaldab valitsust ja parlamenti (tulemus tunduvalt parem kui EL-i keskmine) siis Lätis pigem ei usalda. Eesti näitaja on pea samapalju EL-i keskmisest kõrgem kui Läti oma madalam. Vesteldes Riias paari ammuse tuttavaga, kostus nende jutust mure vähese usalduse pärast. Usaldamatus tekitab lootusetust ja raske on uskuda paremasse homsesse. Järgmine otsene küsimus oli eurole ülemineku kohta - mida see ikka annab ja mida võtab. Püüdsin siis meie kogemusi jagada, et hinnad muutusid võrreldavateks ja ümardati ülespoole, devalveerimise oht kadus ja seega investeerimiskindlus kasvas. Laenuintressid muutusid (jäid) väiksemaks ning konventeerimiskulu kadus. Meile on suureks abiks Soome lähedus ja eks meil tuleb omakorda Läti jaoks hea naaber olla. Lätil on suur lootus vastata Maastrichti kriteeriumitele ja saada euroala liikmeks alates 2014 aastast.
Olime Riiga tulnud terve perega, et veeta pikk nädalavahetus lõunanaabrite pealinnas. Tutvuda vanalinnaga ja muuseumitega ning veeta lihtsalt hästi aega. Fotosid sai tehtud palju (kahe telefoni ja ühe fotokaga) ning järgnevalt neist vaid mõned. Riiga tasub minna, seal on mida vaadata ja sealt paistavad Eesti asjadki natuke teistmoodi:)
Läti kolleeg Inese Slesere alustas väga otsesõnu, et vihkamine ei ole lahendus. Armastada tuleb mitte ainult sõpru vaid soovida armastust ka oma vaenlastele, nii raske kui see ka ei oleks. Andestamise raskusest andis selge pildi väga eakas kõneleja, kes oma isiklikule kogemusele tuginedes meenutas Lätist Siberisse saatmise koledusi. Veelgi tõstis emotsionaalset pinget järgmine kõneleja, kes tsiteeris lõike poegade kirjadest, mis nad olid kirjutanud oma Siberisse küüditatud isadele. Kui kõik eelnev toimus läti keeles (tõlkega nii inglise kui vene keelde) siis nüüd tuli lavale pastor, et paluda vene keeles andestust ja andestamist toimunu eest. Oli väga sümboolne, et pastor kõneles vene keeles. Ta oli pärit Ukrainast ja loodetavasti leitakse järgmine kord keegi venekeelne Lätist. Kõnevooru lõpetas kirikutegelane, kes oma isikliku elu kogemusele tuginedes rääkis vajadusest öelda kohe ja edasi lükkamata kui tähtsad lähedased me jaoks on ja kuidas me neid armastame. Kui on vaja häid sõnu lausuda siis ei ole vaja oodata vaid öelda. Palvushommikusöögi traditsiooniline lõpupalve laususid Läti kirikute esindajad (fotol).
Soovides head me naabritele, loodame näha rahvuslikku leppimist Lätis, et lõpeks vaidlused rahvuse ja keele pinnal ning asutakse üheskoos riiki arendama, majandust elavdama ja inimeste elukvaliteeti parandama.
Kui Eesti peaminister tuginedes Eurostati uuringule õigesti ütleb, et Eestis rahvas usaldab valitsust ja parlamenti (tulemus tunduvalt parem kui EL-i keskmine) siis Lätis pigem ei usalda. Eesti näitaja on pea samapalju EL-i keskmisest kõrgem kui Läti oma madalam. Vesteldes Riias paari ammuse tuttavaga, kostus nende jutust mure vähese usalduse pärast. Usaldamatus tekitab lootusetust ja raske on uskuda paremasse homsesse. Järgmine otsene küsimus oli eurole ülemineku kohta - mida see ikka annab ja mida võtab. Püüdsin siis meie kogemusi jagada, et hinnad muutusid võrreldavateks ja ümardati ülespoole, devalveerimise oht kadus ja seega investeerimiskindlus kasvas. Laenuintressid muutusid (jäid) väiksemaks ning konventeerimiskulu kadus. Meile on suureks abiks Soome lähedus ja eks meil tuleb omakorda Läti jaoks hea naaber olla. Lätil on suur lootus vastata Maastrichti kriteeriumitele ja saada euroala liikmeks alates 2014 aastast.
Olime Riiga tulnud terve perega, et veeta pikk nädalavahetus lõunanaabrite pealinnas. Tutvuda vanalinnaga ja muuseumitega ning veeta lihtsalt hästi aega. Fotosid sai tehtud palju (kahe telefoni ja ühe fotokaga) ning järgnevalt neist vaid mõned. Riiga tasub minna, seal on mida vaadata ja sealt paistavad Eesti asjadki natuke teistmoodi:)