
Lasteaia kohatasu tõuseb ja maamaksumäär langeb
Tõnis Kõiv • June 20, 2023
Lasteaia kohatasu tõuseb ja maamaksumäär langeb
Volikogu kinnitas 2022.aasta majandusaasta aruande, võttis vastu avaliku ürituse korraldamise ja pidamise korra ja sotsiaalteenuste osutamise korra, kehtestas alates 01.09.2023 uue lasteaia kohatasu määra ning alates 01.01.2024 uued maamaksumäärad. Lisaks tegi veel mitmeid muidki otsuseid.
20.juuni 2023 Rae vallavolikogu istung toimus väljasõiduistungina Lagedi koolis. Seetõttu andsin volikogu alguses sõna koolijuht Imbi Oravale, kes tervitas volikogu, tänas talle osutatud au eest tänukirja saamisel ning rääkis lõppenud õppeaasta tulemustest, teatepulga üleandmisest uuele direktorile ning järgmise aasta kevadel alustatavast lasteaia laiendusest ning sügisel alustavast spordikeskuse ehitusest. Mõlemad annavad juurde õppetööks nii vajalikku pinda, mis annab lootust, et Lagedil läheb ka edaspidi hästi, pareminigi veel.
Volikogu tänas tublit koolijuhti tugeva aplausiga.
Seejärel sai sõna vallavanem, kel ei olnud sel korral palju infot Ukraina teemal. On koolilõpetamise aeg, Jüri G-s palju medaliste. Juuli on vallavalitsuses suurem puhkuste aeg, aga töö ei jää sellegipoolest tegemata. Rae valla jaanituli toimub Lagedil.
Küsimus – jaanituli kogu riigile? Kui palju selleks eelarveraha kulub?
Vastus – 15 tuh. Kohustused on korraldajal. Hinnapakkumised on võetud ja vald ostame korralduse sisse.
Küsimus – kas jaanituld tohib teha ja kui suurelt?
Vastus – metsas ei tohi, põllul võib. Ohutusnõuded paigas.
Küsimus – kas ettevõtjad teevad vallale teene?
Vastus – kultuurikeskus on teinud maaomanikuga tasuta kasutuse lepingu.
Küsimus – kas külavanemad teavad jaanitule tegemise kohta?
Vastus - Eilse seisuga oli lubatud lõkke tegemine. Aga ajas võib muutuda.
Küsimus - kas jaanitulel on jalgrattaparklad?
Vastus – hetkel ei ole, aga korraldajale info edasi antud.

Küsimus – kollased loomapildiga lillekastid, kas reklaami eest tasutakse?
Vastus – ei ole reklaam.
Kaunis kodu konkurss kestab, palun veel esitada kandidaate, ilusaid kodusid.
Küsimus – kas Jüris jaanituld ei tehta?
Vastus – Seekord on Lagedil jah, külast külla varemgi käinud.
Gerli Lehe esitas kaks arupärimist. Kõigepealt Vaida Suursoo-Samblamäe tee kohta, sellele on määratud seisundi tase 2, aga löökaugud likvideerimata, nõuded täitmata. Küsimused selle kohta vallavalitsusele.
Teine arupärimine ühe õpetaja süsteemile ülemineku koha lasteasutustes.
Meelis Rosenfeld avaldas, et täna on meil pidupäev, liitusime (peaministri sõnul) ühtse Põhjamaade perega. Käibemaksu osas on veel erinevusi, sotsiaaltoetuste osas samuti.
- Rae valla 2022. konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamine.
Pearaamatupidaja tutvustas majandusaasta aruannet. Finantsjuht tutvustas tegevusaruannet. Elanike arvu kasv on pidurdunud. Peetri kandi kasv jätkub, osakaal 55,4 %, Jüris 29,4 %, Vaida 6,1 % ja Lagedi 8,5 %.

Isegi kõige halvemal juhul laekub 0,1 mlj tulumaksu üle (2023) eelarve. Vaba laenulimiiti on pea 30 mlj.
Kaasettekanne haridus-ja kultuurikomisjoni esimees Jens Vendel - 12.06. toimus ühisistung, kohal oli 9 liiget. Kuulasime ära. Küsimused/vastused. Üksmeelne seisukoht oli toetada vastuvõtmist.
Sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni asesimees Gerli Lehe - samal ajal, kohal 6. Seisukoht vastuvõtmist toetav.
Keskkonnakomisjoni esimees Kaido Kivistik – samal ajal arutasime, kohal oli 6, kõik toetasid.
Revisjonikomisjoni esimees Marti Sarevet – 19.04.23 toimus koosolek. Teemad olid eelnevalt läbi arutatud, vastused ammendavad. Toetame vastuvõtmist. Toetame VV tööd selles osas. 11 lk tööaruanne on esitatud, uus tööplaan kinnitamiseks esitatud, kuigi sisu on vana.
Juhtivkomisjoni eelarve-ja arengukomisjoni aseesimees Ain Böckler - 12.06. toimus koosolek, kohal 11/15. Olid head ettekanded, esitati küsimusi, saadi vastuseid. Ühikute osas võiks olla selgem. Toetati vastuvõtmist.
Küsimus – ühikute kohta.
Vastus – slaidile rohkem infot ei mahtunud.
Küsimus – tänusõnad Tiidule hea töö eest ning päring, kas vald suudab vallamaja valmis ehitada või mitte.
Vastus – ükskord saab uus vallamaja valmis niikuinii.
Repliik A.Böcklerilt – kiidan Tiidu põhjalikkust.
Keerma lõppsõna – järeltulija on meil täna kohal ja tutvustan teile. Pikemalt järgmisel korral.
- Rae valla avaliku ürituse korraldamise ja pidamise kord – III lugemine
Ettekanne abivallavanem B.Salumäe – tehti 3 muudatusettepanekut, 2 Tarmo Gutmanni ja 1 Gerli Lehe poolt. Toidunõude teema, kahjunõude teema ning liikluskorraldus. VV otsustas mitte toetada ettepanekuid, kuna otsustas need võtta üldse määrusest välja. Seaduses on see kõik reguleeritud niikuinii.
Kaasettekanne Jens Vendel – haridus-ja kultuurikomisjon arutas 8.juunil, kohal oli 14 liiget. Kutsutud olid ka parandusettepanekute tegijad, kes said tutvustada ettepanekuid. Komisjon jõudis seisukohale, et toetab vallavalitsuse uut seisukohta, st kõnealuste punktide väljavõtmist. Kokkuvõttes toetas eelnõu vastuvõtmist.
Volikogu võttis korra vastu.
- Rae Vallavolikogu 21. augusti 2018 määruse nr 20 “Rae valla noortele juhiloa saamisel tehtud koolituskulude osalise kompenseerimise kord“ muutmine – II lugemine
Ettekandja abivallavanem B.Salumäe – laekus ettepanekuid Böckleri poolt (tõsta toetuse piirmäära ja võrdsustada kõikide juhilubade saamise õigust). VV ei toeta ja palub eelnõu vastu võtta.
Kaasettekanne Jens Vendel – arutasime samal istungil. Ettepaneku tegija oli kohal. Komisjon ei toetanud parandusi. Tegi ettepaneku määrus vastu võtta.
Küsimus – miks B on esmane kategooria?
Vastus - sõnastus võis ekslik olla, aga B on kõige rohkem kasutusel. B on eeldus järgmisteks.
Küsimus – miks ütles abivallavanem, et B peab olema enne?
Vastus – sama, mis eelmine vastus.
Böckleri sõnavõtt – määruses konkreetselt kirjas, et tegemist juhiloa toetamise korraga. Kitsendatud ainult B kategooriaga. Rohepöördega ka kokku ei lähe.
Ausmehe sõnavõtt – võiks anda valida noorele, millise loa hüvitamist taotleb.
Vendeli sõnavõtt – mitmeid kategooriat on võimalik omandada tasuta kutsekoolides. B on kõige tähtsam.
Gutmanni repliik – Abivallavanemat ei ole mõtet halvustada. Eelmises protokollis lausa kirjas, et B kategooria on tähtsaim, Gerli Lehe sõnul.
Variku repliik – aastaid tagasi enne KOV valimisi olin ühel koosolekul, kus arutasime, mis on vajalik Rae valla noortele ja jõudsime järeldusele, et B-kategooria juhiluba.
Böckleri repliik – ei ole B kategooria vastu
Lehe repliik – noored ei saa täisvõimsusega A kategooria lube taotleda, ma viitasin sellele.
Volikogu võttis muudetud määruse vastu.
- Sotsiaalteenuste osutamise kord Rae vallas – II lugemine
Ettekandja abivallavanem B.Salumäe – oleme tõstnud määruses paragrahvide vahel ringi sõnastusi, § 11 on selgitused väljaspool kodu teenuse kohta ning § 12 kogu rahastusega seotud regulatsioon, sh omavalitsuse ja inimese kanda kulud. Ettepanek vastu võtta.
Kaasettekanne sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni aseesimees Gerli Lehe – 6.juunil 2023 kogunesime. Arutasime piirmäärade üle. 9 poolthäälega toetame vastuvõtmist.
Volikogu võttis korra vastu.

Vaheaeg 15 minutit. Sellel ajal tegime ühispildi Lagedi koolimaja ees.
- Rae Vallavolikogu 17. septembri 2019 määruse nr 42 “Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa määra kehtestamine ja maksmise kord“ muutmine
Ettekanne abivallavanem B.Salumäe – osa määr on kehtinud 2020.aastast. Kulud on pidevalt kasvanud. Kui 2021 oli 10,3 mlj-t, 2022 juba 12,7 mlj-t ning 2023 juba 15,2 mlj. Energiakulude ja tööjõukulude kasv. Seadus lubab kuni 20 % palga alammäärast. Vallavalitsuse ettepanek on siduda alampalgaga tasemel 15 %. See tähendab 108,75 eurot alates 1.septembrist 2023. Valla eelarvesse toob lisaraha 58 tuh eurot, aastas üle 600 000 euro. Lasteaedade kuludega võrreldes ei ole suur summa, aga sellegipoolest suur raha. Naabritel on enamasti tasu kõrgem, 20 % alampalgast. 129 last, kellel ei ela üks või kumbki vanem Rae vallast. Ülejäänud 1811 Rae valla elanikud.
Kaasettekanne eelarve-ja arengukomisjoni aseesimees Ain Böckler – 12.06. arutasime, kohal oli 11/15. Oli küsimusi, saadi vastused. Otsustati 6 poolthäälega toetada vastuvõtmist volikogus esimesel lugemisel.
Küsimus – kas nüüd saavad kõik lasteaedadega seotud küsimused korda?
Vastus – määrus reguleerib vaid kohatasu määra.
Küsimus – kas on statistikat, kui palju reaalseid kohalkäijaid?
Vastus – selle määruse jaoks ei ole eraldi teinud, aga puudujaid vähe.
Küsimus – mis alternatiivid olid kaalumisel?
Vastus – kas 20 % või 15%
Küsimus – miks eelnõu ei käinud teistes komisjonides?
Vastus – puudutab eelarvet
Küsimus – tuleb lisaraha, aitab lahendada lasteaia küsimusi, kuhu raha mõeldud?
Vastus – kulud on ju kordades suuremad, aga ikka lasteaedadesse.
Lehe sõnavõtt – ootan augustikuu volikogus pikaajalist vaadet lasteaedade kohta.
Kuuse sõnavõtt - miks hinnatõus nii järsk. T.Kõiv rääkis vajadusest õpetajate palka tõsta. Tegin ettepaneku siduda riikliku määraga, Reformierakond ei olnud nõus. Lasteaia kohatasu ei ole enne valimisi tõstetud. Loodame, et edaspidi on õpetajad väärt palgatõuse igal aastal. Reformierakond ei hakka rahvast päästma.
Põldmäe sõnavõtt – juhtisin keskkonnakomisjonis tähelepanu, et volikogule tuleb esitada plaan lasteaia kohtade loomise kohta.
Kogeri repliik – tunnustan vallavalitsust ettepaneku eest, aga vaadates laua taga istuvate Raasiku ja Kiili vallajuhtide poole, kus % on 20, siis tõstab Rae isegi vähe. Naabritest vähem. Kui on raha, saab ka midagi teha.
Böckleri repliik – toidurahad lisanduvad kohatasule.
Kuuse repliik – kui kohatasu tõuseb, peab vald vähem kahjutasu maksma neile, kellele lasteaiakohta ei tagata.
Kivistiku repliik – hea et P. Põldmäe valgustab, mida komisjon peab tegema ja mida ei pea. Mõtete avaldamine ei ole keelatud, ka komisjonis mitte.
Kunmani repliik – Kogerit ja ettekandjat kuulates võrreldi lähivaldadega. Seal tasu suurem, ei ole midagi võrrelda.
Rosenfeldi repliik – keskkonnakomisjonis on arutatud asju, kus rikutakse seadust ja midagi ei juhtu.
Põldmäe repliik – mina arvan, et on väga oluline kuidas vald suudab tagada lasteaia-koolikohad.
Kogeri repliik – Rae vald on rikas, lasterikas, noorem kui Kiili. Lasterikkusega kaasnevad ka kohustused. Kulu suurem kui naabervaldadel.
Siemi repliik – päris pikale läinud arutelu.
Volikogu kinnitas poolthäälte enamusega uued kohatasu määra alates 01.09.2023 ning sidus kohatasu alampalgaga.
- Maamaksumäärade kehtestamine
Ettekandja abivallavanem A.Õuekallas – soov on alandada maamaksumäära tänaselt 2,5 %-lt 0,5 %-le. Seadusandja on kehtestanud mehhanismi, et üle 10 % ei tohi maamaks tõusta. Kehtima jääb kodualuse maamaksuvabastus. Lisaks soodustused pensionäridele ja represseeritutele. Uued määrad 1.juuliks.
Kaasettekanne A.Böckler – 12.06.2023 toimus komisjon, kohal 11/15. Oli erinevaid arvamusi. Maa väärtuse tõusus vald midagi kaasa rääkida ei saa. Küsimustele saadi vastused. 9 poolt, et võtta volikogus vastu.
Küsimus – selgituses huvitav lause, et kui varem oli 0 eurot, siis ei tohi tõusta rohkem kui 10%, ehk siis jääb 0?
Vastus – vabastused jäävad kehtima, kui oli enne 0, jääb 0.
Küsimus – kodualuse maa maksuvabastus on olemas, kus see on?
Vastus – see tuleneb seadusest.
Küsimus – kas olete saanud riigi käest kirja, et maksukalkulaator ei tööta?
Vastus – saime meiegi selle kirja. Eelkõige puudutab see mereäärseid kinnistuid.
Küsimus – märgitud, et nii elamumaale kui maatulundusmaal ühte määr? Kas on arutatud ka muid suurusi? Kui palju maamaks tõuseb?
Vastus – arvutused olemas, aga maksimummäärani jõudmise võtab aega 15 aastat. 3-4 mlj oleks tulu kui kaitsemehhanismi ei oleks.
Küsimus – seaduse kohaselt maksuvabastus kodualusele maale ja kaitsemehhanism samuti. Kui riik seaduse muudab, kas oleme kaitsetud?
Vastus – 1.juuli seisuga maamaksumäärad. Hiljem neid keegi muuta ei saa 2024.aastaks.
Küsimus – kas olete kokku arvutanud kui palju on õuemaad omavaid pensionäre, kes maamaksu ei maksa. Kui suur on saamatajäänud maamaksu summa?
Vastus – 3000 eurot.
Küsimus - kus on see piirmäär, kaitsemehanismid blokeerivad ära. Mis see tegelik tõusuprotsent võiks olla?
Vastus – oleme teinud. Arvutused, elamumaa puhul võiks see olla u 0,1 %, teiste maade puhul 0,25 %.
Küsimus – äkki olekski mõistlik panna väiksem määr?
Vastus – üks tõus 20 aasta jooksul ei ole palju. Kaitsemehhanismi olemasolu tõttu ei pea aastaid üle vaatama.
Volikogu võttis 17 poolthäälega uues määrad vastu.
- Tegevuse esitamine maakonna arengustrateegia tegevuskavasse
Ettekandja vallavanem – ettepanek tegevuseks peab olema KOV-ide ülene. Esitame HEV õppe lahendamise. Koostöö teiste valdadega. Harjumaa omavalitsusliit on samuti toetamas.
Kaasettekanne haridus-ja kultuurikomisjoni esimees Jens Vendel – arutasime 6.06. Toetasime 12 poolthäälega. Mingid küsimused jäid üles, et kust on võimalik rahastust saada, et ei peaks ainult KOV-id panustama. Rae vald paneb päris olulise raha alla, ehitame ka naabrite lastele, miks teised ei pane võrreldavalt, näiteks Raasiku vald.
Volikogu toetas esitamist.
- Rahalise kohustuse võtmise heakskiitmine
Ettekandja abivallavanem A.Õuekallas – Järveküla- Jüri- Graniidi tee ristumiskoha väljaehitamine. Transpordiamet ja Raemõisa OÜ kaasrahastavad. Vald paneb eelarvestrateegias ettenähtud summa ulatuses. Hanke teeb Transpordiamet (TRAM).
Kaasettekanne A.Böckler – koosolek toimus 12.06.2023. 11/15. Kuna 2023 a eelarves ei ole, siis on otsust vaja. Komisjon toetas 9 poolthäälega vastuvõtmist.
Volikogu võttis vastu.
- Nõusoleku andmine Graniidi tee L2 kinnisasja ja Graniidi tee L3 kinnisasja osa tasuta võõrandamiseks.
Ettekandja abivallavanem A.Õuekallas – sama ringristmikuga tegemist. TRAM on esitanud vallale taotluse jagada Graniidi tee L3 ja omandada väike maatükk, samuti L2. TRAM maksab kõik kulud. Vald on tasuta saanud.
Böckler – samal koosolekul arutasime. Sama ettekanne. Diskussiooni ei tekkinud, kõik olid poolt.
Volikogu võttis vastu.
- Seli küla Selipõllu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamata jätmine
Ettekandja abivallavanem A.Õuekallas – huvitatud isik esitas taotluse ehitusõiguse määramiseks 1 MW võimsusega päikepargi rajamiseks. Kinnistu asub rohevööndis ja miljööväärtuslikus alas. ÜP kohaselt ei ole tootmist ette nähtud. Vallavalitsuse ettepanek on mitte algatada detailplaneeringut.
Kaasettekanne keskkonnakomisjoni esimees Kaido Kivistik – arutasime 07.06.2023. Ettekanne Annika Jõgimaalt. Komisjoni seisukoht, seitsme poolthäälega, et toetame vastuvõtmist.
Küsimus – seal on karjäärid ja elektriliin, kus miljööväärtus?
Vastus - miljööväärtus on ajalooline, aga lisaks rohevõrgustik.
Volikogu jättis dp algatamata.
- Rae Vallavolikogu 13.11.2001 otsusega nr 281 „Peetri küla Mõigu elamukvartali detailplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud detailplaneeringu osalisest kehtetuks tunnistamisest keeldumine.
Ettekandja abivallavanem A.Õuekallas – 03.02.2023 esitati taotlus Tartu mnt 165 ja 165a poolt. Eesmärgiks suurendada ehitusalust pinda rohkem kui 33 %. DP-ga kooskõlas ei ole. Suurendamisel ei täituks haljastuse % ja ei tule täis ka parkimiskohti.
Kaasettekanne keskkonnakomisjoni esimees Kaido Kivistik – samal koosolekul arutasime. Sama ettekandja. Kõrgusse saaks seal küll ehitada. Komisjon on 9 poolthäälega seisukohal, et toetada eelnõu vastuvõtmist.
Volikogu võttis eelnõu vastu.
- Rae Vallavolikogu 10.02.2009 otsusega nr 500 „Karla küla Suur-Tõnikse ja Kurve kinnistute piirkonna detailplaneeringu algatamine“ algatatud detailplaneeringu koostamise lõpetamine
Ettekandja abivallavanem A.Õuekallas – 10.02.2009 algatati Suur-Tõnikse ja Kurve detailplaneering, eesmärgiks oli maakasutuse määramine. Osaliselt kattuva alaga on tehtud uued planeeringud osaliselt planeeringualal. Praegu on kehtestatud üks ja algatatud teine, seega ei ole algset enam võimalik ellu viia.
Kaasettekanne keskkonnakomisjoni esimees Kaido Kivistik – arutasime 7.juunil toimunud koosolekul. Sama ettekanne. Otsustasime 9 poolthäälega toetada.
Volikogu võttis otsuse vastu.
Volikogu lõppes 20.20.