Lapsehoidja Aasiast?!

Ettevõtja Priit Alamäe ettepanek lubada Eestisse tuua Aasiast odavat tööjõudu, keda rakendada lapsehoidjatena tööle huviliste peredes, on kaasa toonud mitmeid arvamusi. Mõned üllatavad, mõned mitte… Priit Alamäe pakkus välja, et madalapalgalised lapsehoidjad Filipiinidelt, Indoneesiast, Indiast saaksid võimaluse Eestisse tulla, olla siin vastuvõtva perekonna ülalpidamisel ning hoida väikeseid lapsi. Nii aitaksid nad kaasa lapsevanemate võimekusele varem ja rohkem tööle pühenduda ning sedamoodi uut lisaväärtust luua. Kitsaskoht on selles, et Eestist palgatud lapsehoidja hind on esiteks väga kallis (paljud vanemad ei saa seda endale lubada) ja teiseks on sel turul väga piiratud pakkumine.  Aasia riikidest sissetoodud lapsehoidja puhul oleksid kulud väiksemad ja seega rohkematele peredele taskukohased. Sotsiaaldemokraat Barbi Pilvre on seepeale arvanud, et pigem võiks tööandjad pakkuda lastehoiuvõimalusi nagu nad täna pakuvad parkimiskohti (erinevus kuludes on muidugi märkimisväärne) ja eelkõige neile töötajatele, kellelt tööandja eeldab õhtust või öist töötamist. Aga see lahendaks vaid osa probleemist. IRL-ist Reet Roos on aga minu suureks üllatuseks seda meelt, et nende pakutud astmeline tulumaks lausa soosiks odava võõrtööjõu sissetoomist ning pigem aitaks Aasiast pärit lapsehoidja kaasa emapalga süsteemi muutmisele. Arusaamatuks küll jääb, et mis selles emapalgas siis muuta vaja on, aga veelgi rohkem paneb imestama, et konservatiivset erakonda esindav poliitik on nii lahkelt Eestisse võõrtööjõu sissetoomise poolt. Milline põhimõtteline muudatus IRL-i senises poliitikas. Kas nüüd siis võib prügikasti heita IRL-i varasemad võõravihast kantud nõudmised, et ei mingit võõrtööjõudu, ei mingeid migrante jne. Mida ma ise Alajõe ettepanekust arvan? Kahjuks on lasteaia-ja sõimekohtade puudus täna veel reaalsus ja lapsehoidja aitaks siin noore ema või isa tagasi tööle. See on kindlasti positiivne. Kui paljudel on tegelikult võimalik oma peresse võtta kolmas inimene, võõrast kultuuriruumist ja võõraste kommetega? Kuidas mõjub võõras keeles lapsehoidja lapse arengule? Teatavasti on lapse areng esimese kolme eluaasta jooksul eriti kiire ja juba kolmanda eluaasta lõpuks saab temast isiksus. Lapsega koos maailma avastamine, tema arendamine on suurim lisaväärtus. 2004 suvi Muumimaal. Lapse aktiivne kõne areneb varases eas samuti tormiliselt. Kuni 1,5 aastani omandab laps 30 kuni 100 sõna ja on nende kasutamisel suhteliselt passiivne. Seejärel muutub laps väga aktiivseks, avastades, et igal asjal on nimi ja ta tahab neid kõiki teada. Teise eluaasta lõpul tarvitab laps ca 300, kolmanda lõpul juba kuni 1500 sõna. Kui lapsehoidja on Aasiast siis mis keeles need sõnad on? Seni oleme võõrtööjõust rääkides siiski mõelnud spetsialistidele, keda meil endil ei ole võtta ja kelle palkamine aitaks Eestis suuremat lisaväärtust luua. Miinimumpalgast väiksema palgaga nõus olevate töötajate Eestisse toomine suurendab varem või hiljem koormust meie sotsiaaleelarvele, mis on isegi pingeline. Pealegi on meil ju omad Eesti inimesed, kas töötud või väiksema töövõimega, kes oleks kindlasti huvitatud n ö tubasest tööst. Töövõimereformiga pingutame selle nimel, et rohkem inimesi leiaks tee tööturule. Kui paremini toime tulevad ühiskonna liikmed pakuvad tööd väiksema töö-ja toimetulekuvõimega inimestele oleks sel veel ka ühiskonda sidustav mõju. Mulle meeldib riik, kus elavad vabad ja üksteisest hoolivad inimesed. Seega ei tasu odavas võõrtööjõus Eesti järgmist edulugu näha. PS! Leidis avaldamist 3.septembri Postimees onlines.