Tõnis Kõiv

Lähisuhtevägivald Rae vallas

Tõnis KõivMarch 21, 2017

Lähisuhtevägivald Rae vallas

  Veendusin, et kui 16.45 Reformierakonna peakontorist välja astuda siis ei pruugi 17.30-ks Jürisse Rae vallavolikogu istungile jõuda. Ülemiste ristmik on autodest umbes ja lennujaama pöörajad sisuliselt sulgevad liikluse teisel sõidureal. Nii jõudsingi volikogu istungile kolmveerand kuueks kui sünnipäevalapsed olid õnnitletud ja sõnavõtud juba käisid. Selleks ajaks kui jõudsin end infosüsteemi sisse logida, oli kätte jõudnud aeg päevakorra kinnitamiseks. Tavaliselt on ses küsimuses alati üksmeel, nii ka seekord. 1.     Lühiülevaade õiguskorrast Rae vallas 2016.aastal. Ettekandja Rae valda teenindav politseinik Marten Ingel. Peamised probleemid 2016 a  - lähisuhtevägivald (109 juhtumit); - vargused (Peetri aleviku/Järveküla piirkonnast). Tegutses üks isikute grupp, kes peeti politsei poolt kinni ja vargused lakkasid. Teine varguste tüüpjuhtum on nn piire katsetavad kohalikud noored. Politsei teeb ennetustegevust koolides, peab loenguid (sõltuvusainetest, liikluskasvatusest, internetiohutusest, vägivallast, kiusamisest, vargustest), Lagedil ja Peetris väljas plakatid, turvaline rattaparkla Peetri selveris. Lähisuhtevägivalla riskiperedesse regulaarsed külastused. Narkosõltuvuse  vastu programm “Puhas tulevik”.  2017 a ennetustegevused: turvalisuse ümarlaud, KÜ-de infopäev, Rae valla eakate infopäev, teavitustöö vara kaitsmise teemal Peetris (galeriimajades), loengud koolides, riskiperedega tegelemine, jooksvatest trendidest teavitamine. Soovitus liituda Ida-Harju politsei lehega FB-s. Küsimus: kas Peetris toimetanud vargad olid mujalt või kohalikud. Vastus: üks neist oli peetrikas, teised mujalt. Küsimus: kui suur probleem narko on? Vastus: isegi üks noor on juba palju ehk siis probleem on olemas. Piirkondlikke erisusi ei ole. Volikogu võttis ülevaate teadmiseks ning tänas ettekandjat aplausiga. 2.     Põhivara mahakandmine. Ettekandja valla finantsjuht Tiit Keerma: mahakandmine tuleneb Vaida koolis tehtud renoveerimise I etapi töödest. Vajadus on raamatupidamislik. Vajalik volikogu otsus. Kaasettekanne Timuska: komisjon toetas ühehäälselt otsuse vastuvõtmist. Volikogu otsustas põhivara maha kanda. 3.     Riigieelarve toetusfondist raske ja sügava puudega laste sotsiaalteenuste osutamise ja rahastamise kord Rae vallas. Ettekandja abivallavanem Jens Vendel: seni maavalitsuse kaudu liikunud raha tuleb nüüd vallale läbi riigieelarve toetusfondi. Ehk siis riigi teenus muutus valla teenuseks. Eraldatud toetus katab teenuse osutamiseks vajalikud kulud. Kaasettekanne T.Kõiv: 15.märtsil 2017 toimus komisjoni koosolek. Ettekandjateks abivallavanem Vendel ja spetsialist Parmas. Määrus sisaldab ülevaadet teenustest, mida raske või sügava puudega lastele osutatakse. Märkimisväärne on mõne kuu jooksul toimunud laste arvu kasv. 2016.aasta novembris oli Rae vallas 88 raske või sügava puudega last, 2017 a märtsi keskel juba 110. Määrusest on puudu pakutavate teenuste prioritiseerimine, volitusnorm vallavalitsusele piirhindade kehtestamiseks ja võimalused tegutsemiseks juhul, kui eelarvelised vahendid lõpevad. Seetõttu jõudis komisjon konsensuslikult otsusele, et I lugemine lõpetada ja saata II lugemisele. Parandusettepanekute tähtajaks 29.märts kell 12.00. Volikogu nõustus komisjoni ettepanekuga. 4.     Vallavolikogu revisjonikomisjoni esimehe valimine. Volikogu esimees Agu Laius: eelnõu menetlus on teatavasti katkestatud, sest värskelt umbusaldatud revisjonikomisjoni esimees esitati kohe uuesti kandidaadiks. Ei pea seda korrektseks. Olen lootnud, et opositsioon võtab oma rolli tõsiselt ja esitab kandidaadi, kes saab oma tööga hakkama. Kuna seda ei ole toimunud siis võtan oma algatatud eelnõu tagasi. Sellega on punkt ammendatud. 5.     Revisjonikomisjoni 2017 a plaani kinnitamine. Ettekandja Taivo Laherand, revisjonikomisjoni aseesimees: toimus revisjonikomisjoni koosolek, kus osales kogu olemasolev komisjoni koosseis ja külalisena endine esimees. Vaatasime materjalid läbi. Eesmärk oli saada mingisugunegi tööplaan käesolevaks aastaks. Otsustasime võtta 2 punkti vanadest plaanidest edasiseks tegevuseks (Riigikontrolli auditist tulenev järel-kontroll ja huvialakoolis eelarveraha kasutamise kontroll), lisaks majandusaasta aruanne. Edaspidi komisjoni alguseks kell 18.00 ja töörütm samuti kokku lepitud. Küsimus: kas revisjonikomisjon lähebki lõpuni ilma esimeheta? Vastus: seda me komisjonis ei arutanud. Laius: ega revisjonikomisjon ei arutagi komisjoni esimehe küsimust. Ettepanek lisada tööplaani toimingupiirangu uurimise punkt. Vastus: revisjonikomisjon arutas toimingupiirangu uurimist, pidas seda laialivalguvaks ja ebakonkreetseks, soovitades ettepaneku tegijal tutvuda Justiitsministeeriumi veebilehel avaldatud toimingupiirangu mõistega. Volikogu hääletas, ei toetanud punkti lisamist. Revisjonikomisjoni tööplaani aga kinnitas.   Tuleb tunnistada, et üle pika aja on volikogu revisjonikomisjoni poolt volikogule esitatud eelnõu korrektselt vormistatud ja arusaadav. Ka komisjoni juhtinud ase-esimees rääkis ja vastas volikogus peast, mitte ei lugenud paberilt maha (kellegi teise) kirjutatud teksti. Peetri perearstikeskuse üks võimalikes ajutistest asukohtadest Seekord veel ei olnud põhjust volikogus rääkida Peetri perearstikeskusega seotud arengutest. Nimelt valmistab vallavalitsus ette perearstidele ajutiste ruumide rendilevõtmise konkurssi. Ajutisi ruume on vaja selleks, et Terviseamet saaks hakata Peetri jaoks perearste otsima, konkurssi välja kuulutama. Kui ruumid renditud ja sisustatud ning perearstid leitud siis on järgmine samm juba uue perearstikeskuse ehitamise ettevalmistamine. Pildil on üks võimalikest ajutistest rendiruumidest perearstide tarbeks, seina peal juba “haige” kirigi olemas, ilma esitäheta küll:)