Lähisuhtevägivald ei näita vaibumise märke

Volikogu võttis vastu lisaeelarve, arutas sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise korda ja põhimäärust ning muutis eelarve-ja majanduskomisjoni koosseisu. Kõige huvitavam osa volikogust oli aga politsei antud ülevaade õiguskorrast Rae vallas 2018.aastal... Rae vallavolikogu istung toimus 19.märtsil 2019, algas kell 17.30.   Enne päevakorra kinnitamist on volikogu liikmetel võimalik üle anda arupärimisi ja eelnõusid. Raivo Uukkivi esitas kaks arupärimist, ühe neist Kivinuki tee detailplaneeringu kohta Rae külas ja teine sisuliselt kellegi Jan G. küsimuste edastamine 18.aasta tagusest ajast. Arupärija sai seejärel lilled, sest tal oli hiljuti olnud sünnipäev.   Volikogu otsustas aluseks võtta ettevalmistatud päevakorra:   1.   Lühiülevaade Rae valla 2018.aasta õiguskorrast– ettekanne Ivo Roosimägi, Ida-Harju piirkonnavanemalt. Varavastased teod kasvavad, põhiliselt varastatakse kergelt realiseeritavaid esemeid. Tanklatest kütusevargused, tihtipeale varastakse kõigepealt sõidukilt numbrimärgid ja seejärel minnakse nendega kütusevargile. Isikuvastastest kuritegudest on pooled lähisuhtevägivald. Füüsilise jõu kasutamine peres on kahekordistunud. Seda numbrit mõjutab elanike arvu kasv ja kannatanute julgus pöörduda. Liiklussüüteod on ka kasvanud. Aga üldiselt väärtegude arv jäänud samaks. Riskipered eritähelepanu all, koostöö valla sotsiaalosakonnaga. Kriminaalhoolduse all olevad isikud on järelevalve all. Jälgivad noorte kogunemisi, et pahandusi ei tekiks. Õhtuste ja pikalt ette planeeritud reidide asemel on piirkonnapolitseinike otsustada, kaasab abipolitseinikke ja teeb kohe ära, ilma pikalt planeerimata. Politsei on valmis tegema kauplustest kontroll-oste, et vahele võtta alaealistele alkoholi müüjaid. Vajalik kogukonna toetus, et saada infot juhtumite kohta. Liikluskäitumine – kui tuleb märguanne siis politsei helistab inimesele ja suhtleb ehk loeb sõnad peale. Probleemkoht on asulates kohad, mille kohta tuleb palju teateid. Üks võimalustest on näiteks ahendada juhi vaadet, et ohutunne alandaks kiirust. Koostöö vallaga on hea, info liikumine on tagatud (Rae Sõnumid, FB). Naabrivalve sektorid on abiks. Koostöö haridusasutustega on hästi toimiv (I kl liiklusaabitsad, 4.kl jalgrattaloengud, 6.kl KEAT loengud). 7 abipolitseinikku, kellest 2 on eriti aktiivsed. Politseil vastuvõtuaega ei ole, aga mobiili numbrid on avalikud. Tööaja planeerimine on paindlikum. Plaanis on üle vaadata valvekaamerate olukord, mais 2019. Küsimused – parkimine kõnniteel Jüris, Ehitaja tänaval, mida teha? Vastus – politseini ei ole seni mure jõudnud. Veokite parkimisega on tegeletud. Küsimus – mida teha kiirendusvõistlustega? Vastus – politsei teada toimuvad need kolmapäeviti ja neljapäeviti. Jüris on populaarne koht Kesk tee, politsei teab, jälgib ja tegeleb. Küsimus – tunnustan politseid töö eest! Kopli külas on kergliiklustee, jalakäijatele/jalgratturitele. Ühe talli hobused aga jalutavad samuti seal, ei korista enda järelt väljaheiteid. Kuidas politsei saaks aidata? Vastus – hobutalliga on suheldud, kui sellest ei piisa siis tuleb politseile teatada kui hobused kergliiklusteel. Küsimus – koolides jalgrataste lukustamise kontroll, kas varastakse sealt? Vastus – mitte liiga palju, aga ikka varastatakse. Põhiline on lastel harjumuse tekitamine, et oma vara tuleb hoida. Nii nagu rattalukk on ka kiiver turvaelement. Aga Peetri selveri juurest varastatakse palju jalgrattaid. Kuigi lukustatavad hoidjad on olemas, neid väga ei kasutata. Küsimus – tunnustan samuti ettekandjaid. Naabrivalvega koostöö vähesus teeb muret. Kuidas parandada naabrivalve tööd, jõuda naabrivalve aktiivini? Vastus -  Uuesalu naabrivalve on tubli, aga kohtumiseni ei ole veel jõudnud. Küsimus – kas varavastaste kuritegude suur arv tuleneb asjade ripakile jätmisest või varavastaste kuritegude avastamise ressursi olemasolust? Vastus – iga inimese juurde kunagi politseid ei tule, aga teavitustööd teeme, et inimesed rohkem oma vara hoiaks. Jagame teavituslehti, Uuesalus oleme käinud ka ukselt-uksele sõnu peale lugemas. Et inimesed oma vara rohkem hoiaks. Oleme soovitanud bike-ID-d, et oleks lihtsam varastatud asja kättesaamisel tõestada omandit. Küsimus – Viimsis on uimastikuritegusid märgatavalt rohkem kui meil, mis võiks olla põhjuseks? Vastus – elanikkond on tubli, et ei ole seda teed läinud. Suur surve on noortele, neid me harime, teeme ennetustegevust. Pingutame, et nii jääks. Küsimus – kui suur on lähisuhtevägivallas vaimse vägivalla osakaal? Vastus – ca pool. Kui politsei kutsutakse siis politsei reageerib. Kõige olulisem on teatamine politseile. Küsimus – kui palju on laste suhtes vägivalda, kui palju lapsed ise teatavad? Vastus – neid on vähe, üksikud juhtumid. Küsimus – kas uimastipakkumise pool on kontrolli all? Vastus – politsei tegelebki põhiliselt pakkujatega. Vahelülidega. Pidev tähelepanu. Sõnavõtt Gerli Lehe – tänan ettekande eest! Patrulle võiks olla lasteaedade juures, et kutsuda korrale vanemaid, kes erinevatel põhjustel ei kasuta turvavarustust.   Volikogu võttis info teadmiseks, tänasin politsei esindajaid ettekande ja küsimuste vastamise eest ning palusin järgmisel aastal tagasi tulla väiksemate numbritega. Tegelikult on see muidugi meie kõigi kätes.   2.   Rae valla 2019 a  teine lisaeelarve. Ettekandja valla finatsjuht Tiit Keerma – põhiliselt riigieelarve toetusfondist tulevaste summade eelarves kajastamine ca 450 tuh euro osas. Kaasettekanne eelarve-ja majanduskomisjoni esimees Agu Laius – nädal tagasi esmaspäeval (11.märts) toimunud koosolekul arutasime eelnõu. Ettekanne oli põhjalik, pikka arutelu ei olnud. Üksmeelne seisukoht – toetada I lugemisel vastuvõtmist. Küsimus – kas katuseraha on eelarves kajastatud? Vastus -  10 000 tuli Isamaa poolt mänguväljaku tarbeks. Küsimus – miks on Lagedi õpetajate tööjõukulude taga miinusmärk? Vastus – tegemist on koolidevahelise korrigeerimisega, eelarve aluseks olnud arvutuses oli üks õpetaja topelt, nüüd korrigeeritud Küsimus – huvihariduses perede kaitse kulu, mis see on? Vastus – toetusfondiga on selliseks eesmärgiks raha antud. SPIN programmis osalemiseks, noorte jaoks. Küsimus – miks suurenevad muud valitsussektori teenused, personalikulud ja valimiskulud? Vastus – see on valimisteks eraldatud raha kajastamine eelarves, nii töötasu kui majanduskulud. Repliik – nn katuseraha jaotati väga sihtotstarbeliselt. Rae valla puhul oli katuseraha jagamine ebatäpselt kajastatud ja seetõttu küsisin. Vallavanem Mart Võrklaev selgitas, et Rae vald sai 2019 a riigieelarvest 100 000 eurot trammiprojekti jaoks ning 10 000 eurot mänguväljaku jaoks. 24 poolthäälega võttis volikogu lisaeelarve vastu. Kuna vahepeal oli saabunud teine eelmise kuu sünnipäevaline siis andsin lilled koos käepigistusega üle Oleg Tsubarovile.   3.   Põhivara mahakandmine.Ettekandja Tiit Keerma - seoses majandusaasta aruandega vaja maha kanda tänavavalgustuse KIK-i taotluse projektijuhtimise teenus summas 5900 eurot (taotlust ei rahuldatud) ning Patika Veskitaguse silla projekteerimistööd summas 22 431,33 eurot. Projekt ei ole enam kasutuskõlbulik. Kaasettekanne eelarve-ja majanduskomisjoni esimees Agu Laius – samal koosolekul arutasime, sama ettekannet kuulasime. Vajalik ära teha need kanded. Lisaks arutasime Veskitaguse silla projekteerimistöid ning vallavanem lubas täiendavat infot anda. Kaasettekanne vallavanem Mart Võrklaev – Veskitaguse silla projekteerija leidmise hankemenetlus käib. Homme peaks avaldatama, pakkumiste esitamise tähtaeg on 2.aprill 2019. Oleme graafikus. Ehitusraha planeeritud 2020.aastaks. Küsimusi ei olnud. 24 poolthäälega vastu võetud.   4.   Nõude lootusetuks tunnistamine. Ettekandja Tiit Keerma  - pikk vaidlus AS-iga Kodu Grupp (pankrotis), summa suurus 32 920,04 eurot. On olnud vahepeal ka saneerimisel. Nõue on tekkinud perioodil 2008-2010, hoonestusõiguse seadmise tasu arved. Kaasettekanne eelarve-ja majanduskomisjoni esimees Agu Laius – arutasime juba mainitud koosolekul. Küsimusi ei olnud, üksmeelne otsus toetada vastuvõtmist. Juhin tähelepanu, et nõude mahakandmine ei tähenda, et siiski laekumisel arvele ei võeta. Küsimusi ei olnud.   23 poolthäälega vastu võetud.   5.   Rae valla põhimääruse muutmine. Ettekandja Raivo Uukkivi – Riigikogu on muutnud KOKS-i ja sätestanud volikogu komisjoni esimehe/asemeesimehe koos valimise. Põhimääruse muutmise ettevalmistamisel on eeskujuks võetud riigikogu töö-ja kodukorra seadus. Mõningaid teisi muudatusi on ka, mis tulenevad praktilisest elust. Kaasettekanne eelarve-ja majanduskomisjoni esimees Agu Laius – arutasime eelnõud ja näeme, et on võimalusi ka muid teemasid põhimääruses muuta, mis on praktilisest elust tekkinud. Et mitte tormata siis annaks kuu aega parandusettepanekuteks/täiendusteks. Nii eelnõu kui ülejäänud põhimääruse osas. Parandusettepanekute tähtajaks 17.aprill 2019 kell 12.00. Küsimusi ei olnud. Kuulutasin sellega põhimääruse muutmise eelnõu I lugemise lõppenuks ning määrasin parandusettepanekute esitamise tähtajaks 17.aprilli 2019 kell 12.00.   6.   Rae valla eelarvest sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord. Ettekandja abivallavanem Jens Vendel – täpsustasime puude definitsiooni ja komisjoni nimetust. Põhiline arutelu toimus volikogu sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni koosolekul, kus osales ka Sotsiaalkindlustusameti esindaja. Põhiline arutelu keskendus puudega laste toetamise võimalikkusele, et riigi ja kohaliku omavalitsuse võimalused üksteist täiendaks ja puudega laps mingil juhul kahe reeglistiku vahel kaotsi ei läheks. Vallavalitsuse ettepanek on saata praegune eelnõu III lugemisele, et leida olukorrale lahendus. Kaasettekanne  sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni esimees Bärbel Salumäe – ei hakka üle kordama juba abivallavanema poolt antud ülevaadet sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni koosolekust. Kui on mitme teenuse järele vajadus siis on korralduses ebaselgust. Vajame aega aruteluks. Otsustasime saata määruse III lugemisele, parandusettepanekute tähtaeg 28.märts 2019 kell 12.00 Küsimus – eelnõus on kirjas, et määrus tuleb avaldada Rae Sõnumites. Kas ongi plaanis terve määrus avaldada, kas on vaja? Vastus – vallavalitsus on selge teadmisega pannud kirja, et määrus avaldatakse Rae Sõnumites. Repliik Raivo Uukkivi– puude mõistel ei ole selle määruse kontekstis mingit mõtet, ei peaks defineerima. Repliik Tõnis Kõiv – seadus on ülimuslik, määrusega ei tohi inimestele seadusega antud õigusi kahandada. Palun seda väga tähelepanelikult jälgida!   Kokkuvõttes lõpetas volikogu eelnõu II lugemise ja saatis kolmandale, määrates parandusettepanekute tähtajaks 28.märtsi 2019 kell 12.00.   7. Rae vallavolikogu eelarve-ja majanduskomisjoni koosseisu muutmine. Ettekandja eelarve-ja majanduskomisjoni esimees Agu Laius – seaduse kohaselt valitseb komisjoni koosseisus tasakaal volikokku valitud poliitiliste jõudude vahel, sõltuvalt valimistulemusest. Komisjoni liige Marina Klauson (esitatud SDE nimekirja poolt) on esitanud loobumisavalduse ja  tema asemel on SDE esitanud Ain Böckler’i kandidatuuri.  Esitan komisjoni esimehena Böckleri kandidatuuri.   Küsimus – SDE poolt on tulnud ettepanek. Aga kuidas nendesse suhtuda, kes on SDE nimekirjas volikokku valitud, aga enam ei ole SDE nimekirjas, kas nende arvamust ei küsita? Vastus -  nii ongi, et ei küsita.   Küsimus – Olgem täpsed, kas ettepanek tuli SDE nimekirja poolt volikogus või SDE poolt Rae vallas? Vastus – ettepanek tuli SDE poolt Rae vallas. Volikogu toetas komisjoni koosseisu muudatust.   8.Rae vallavolikogu revisjonikomisjoni esimehe ja aseesimehe valimine. Vajadus valimisteks tekkis, sest revisjonikomisjoni aseesimees Indrek Uuemaa on esitanud veebruaris 2019 tagasiastumispalve ning lähtudes KOKS-ist me valime seejärel korraga esimehe ja aseesimehe. Kõigepealt moodustasime hääletamiskomisjoni koosseisu Martin Minn, Mart Võrklaev ja Madis Sarik. Seejärel andsin võimaluse esitada kandidaate.   Volikogu liige Indrek Varik esitas Oleg Tsubarovi kandidatuuri, põhjendades oma valikut sellega, et tegemist on hea ettevalmistusega opositsiooni esindajaga, kes ilmselt suudaks komisjoni tööd tulemuslikult juhtida. Oleks hea kui revisjonikomisjoni juhiks opositsiooni esindaja. Raivo Uukkivi esitas Indrek Uuemaa kandidatuuri, keda nad on esitanud juba mitmel korral, kelle lugemisoskust kontrollinud ja headuses veendunud. Tõnis Kõiv esitas Indrek Variku kandidatuuri. Põhjendasin, et Indrek Varik on komisjoni esimehena suutnud komisjoni töö käivitada, kinnitatud on aastaplaan, ülesanded komisjoni liikmete vahel jaotatud. Rohkem kandidaate ei esitatud. Järgnes nõusoleku küsimine kandidaatidelt. Oleg Tsubarov tänas esitamise eest, aga viidates oma suurele töökoormusele väljaspool volikogu, oli sunnitud kandideerimisest loobuma. Indrek Uuemaa kinnitas valmisolekut kandideerimiseks. Indrek Varik avaldas nõusolekut kandideerimiseks. Seega olime jõudnud olukorda, kus kandideerima jäid kaks kandidaati, kellest üks oli just hiljuti väljendanud soovi revisjonikomisjoni juhtimisest eemalduda. Pidasin õigeks anda opositsioonile järelemõtlemiseks aega ning katkestasin eelnõu arutelu et jätkata järgmisel volikogul. Rõhutasin üle, et toimiv revisjonikomisjon on kogu volikogu huvides, nii opositsiooni kui koalitsiooni. Sellega oli volikogu lõppenud.