Kuidas võidelda müraterrori vastu?

Eesti riigi kodanikud on vabad, neil on õigused, kohustused ja vastutus lahutamatult omavahel seotud. Sellegipoolest juhtub kahetsusväärselt tihti, et inimesed kasutavad oma õigust kuulata muusikat nii, et läheb meelest teise inimese täpselt samasugune õigus mitte kuulata muusikat... Valju muusika mängimine häirib teisi inimesi, rikub nende õigusi ning seda on päris tabavalt lausa müraterroriks nimetatud, viide Postimehes avaldatud artiklile. Et inimesed ei peaks müraterrori all kannatama ega muutuks olukorda lahendama asudes ise kurjategijaks (Kuslapi juhtum), siis järgnevalt kolmeosaline retsept käitumiseks. Riigikogu võttis selle aasta veebruaris vastu korrakaitseseaduse, mis seab kaaskodanikke häiriva müra täiesti uude valgusse. Enam ei ole vaja otsida lahendust kohaliku omavalitsuse avaliku korra eeskirjast. Üle Eesti kehtib selge põhimõte – iga inimene on vaba kasutama oma õigusi nii, et ta ei takista teisel inimesel oma õigusi kasutada. Reformierakonna valimisprogrammist jõudis kehtivasse valitsusliidu leppesse ka siht hoida avaliku võimu tähelepanu all võitlus kaaskodanike avaliku korra rikkumisest lähtuva mürareostusega. Seega on igaüks vaba valima, millist muusikat ta kuulab. Sama vaba on ka teine inimene (näiteks naaber), valides mitte muusika kuulamise. Seega, kui ma tahan kuulata muusikat nii valjult, et ka naaber paratamatult kuuleb, siis pean ma enne naabrilt küsima ehk tema nõusoleku saama. Kui ei taha minna naabrilt küsima, tuleb muusika kuulamiseks valida viis, mis välistab müra levimise naabri juurde. Esimene samm. Kui kuulete oma kodus soovimatut muusikat, tuleb võimalikult kohe minna ja müratekitajale eeltoodud jutt ära rääkida. Et teil ei ole midagi naabri muusika kuulamise vastu, aga teie ei taha muusikat kuulata. Paluge naabril muusikat kuulata nii, et helid ei leviks üle kinnistu piiri teieni. Selleks on võimalik kasutada kõrvaklappe või lihtsalt heli vaiksemaks keerata. Oma õiguste eest tuleb seista viisakalt, ei ole vaja sõimata ega ähvardada. Tuleb viisakalt ära taluda ka esimene levinud vastureaktsioon – "oma maa, teen mis tahan" – ning uuesti selgitada: jah, omanikul on vaba õigus teha omal maal, mida ta tahab, aga tal ei ole õigust teha seda nii, et mõju naaberkinnistule ulatub. Teine samm. Kui ühest korrast viisakalt rääkimisest ei piisa ja müraterror jätkub, tuleb minna teist korda rääkima. Mõnikord ei ole inimesed seadustega kursis ning seetõttu kaitsevad end viitega „öörahule“. Vastuseks tuleb uuesti rahulikult selgitada korrakaitseseaduse sätteid, mis ei luba teist inimest häirivaid tegevusi olenemata kellaajast. Kolmas samm. Kui kahest viisakast palvest ei ole piisanud, tuleb kolmandal korral öelda, et olete sunnitud pöörduma politsei poole. Politseisse helistamisel on väga oluline öelda oma nimi ja selgitus, et teid häirib kellegi konkreetne tegevus ning teie esitate sellekohase kaebuse. Häirimine on käsitletav väärteona vaid juhul, kui on inimene, kelle õigusi rikutakse, keda häiritakse. Vaidluse puhul on seadus näinud ette, et olukorda tuleb hinnata keskmise inimese tajumise järgi. Kohaletulnud politseinik ongi keskmise inimese kehastuseks ja otsustajaks, kas naabri tegu häiriks keskmist inimest või mitte. Kodanike riigis ei ole häbiasi oma õigusi teada ja nende eest seista. PS! Kogu ülaltoodud sisu on vabaks kasutamiseks. Kui aga soovite oma konkreetsele probleemile lahendust leida siis palun kirjutage e-kiri aadressile [email protected]. Youroffice kaubamärgi all tegutsev õigusbüroo aitab.