Kuidas aidata neid, kel elu raske

Tõnis Kõiv • February 16, 2010

Eestimaal on ikka optimistlikult öeldud, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt stabiliseerub töötus Eestis buumieelsel tasemel. Ehk inimesed, kes aastatel 2006-2008 tööturule sisenesid, on sealt majanduskriisi tõttu jälle välja puksitud. Töötuskindlustussüsteem on töö kaotamise muutnud turvalisemaks, mõnel juhul on töötuhüvitis suuremgi kui pakutava uue töökoha palk.

Kolm kohalikku keelt

Kõige suurem probleem tööturul on töökohtade üldine vähesus, mis tuleneb majanduse jahtumisest. Need vähesed töökohad, mis tööturul on, nõuavad tavapärasest suuremaid oskusi. Enamus juhtudel saab end töötukassa abil koolitada ja uusi oskusi omandada.

Uue töökoha leidmisel võib saada takistuseks vähene keeleoskus. Aastal 1900 avaldas Tartu Postimees järgneva töökuulutuse: otsitakse uksehoidjat, vajalik kolme kohaliku keele – eesti, vene ja saksa keele oskus. Kas keegi tõesti arvab, et üle saja aasta hiljem saab vähemaga hakkama?! Iga päevaga jääb vähemaks töökohti, kus ei ole mingit kokkupuudet mõne teise keelega. Eurole üleminek teeb uksed valla välisinvesteeringutele, mis tähendab palju uusi töökohti, aga nõuab töötajatelt võõrkeeleoskust. Alustame juba täna ettevalmistustega uueks tööks, asume keelt õppima.

Õng või kala?

Liberaalse maailmavaate kohaselt tuleb anda inimestele võimalus ehk pakkuda õng, mitte kinkida talle iga päev kala. Viimane viib mõne aja jooksul lausa sõltuvusse kinkijast. Riik panustab 2010. aastal ligi 4 miljardit krooni erinevatele tööturu meetmetele. Näiteks ettevõtluse alustamise toetust on jaanuaris saanud 89 inimest. Palgatoetusega on rakendunud tööle 538 inimest, mis on rohkem kui 2009. aastal kokku. Usun, et isegi majanduslangusele vaatamata on keskmine Eesti pere on igas mõttes võrreldamatult rikkam kui kümmekond aastat tagasi. Kuid see ei tähenda, et ühiskond ei peaks ulatama abikätt neile, kel olukord kõige raskem, näiteks lastega peredele, kus üks või lausa mõlemad vanemad ilma tööta. Kuid isegi sel juhul peavad nii abi andja kui vastuvõtja teadma, et tegemist on ajutise meetmega. Püsivalt aitab omadega toime tulla siiski ainult töötamine.

Hädaabitööd ja lähedaste abi

Töötute tegevuses hoidmiseks on väga vajalikud kohalike omavalitsuste korraldatud hädaabitööd. Mõned linnad on juba kutsunud töötuid appi sellel talvel sadanud paksu lume rookimisel. Heakorratööd ongi kõige levinum viis inimesi tegevuses hoida.

Majandusraskused viivad jälle kokku vahepeal lahku kasvanud pered. Suheldakse rohkem pensionäridest vanematega ja abistatakse vastastikku. Küllalt on juhtumeid, kus pensionärist ema peab mõnda aega oma pensionist üleval ka töötut poega või tütart. Tugevneb põlvkondadevaheline side ja üheskoos saadakse raskustest üle.

Puudulik haridus takistab

Suurimaks vaesuse põhjustajaks on hariduse puudumine, millele järgneb võimaluste oluline ahenemine tööjõuturul. Kindlasti on võrdsete võimaluste tagamine hariduses üks riigi olulisi ülesandeid. Igal inimesel on olemas head eeldused mõnel alal hästi hakkama saamiseks. Need eeldused tuleb leida ja välja arendada. Valitsus on suunanud miljoneid kroone aitamaks kooli pooleli jätnud noortel oma haridustee lõpuni käia. Täna on ilma haridust tõendava dokumendita tööturult väga raske midagi leida.

Sotsiaalministeeriumi uuring ütleb, et kui kõrghariduse omamine on kindel garantii vaesusest pääsemiseks, siis kutsehariduse omamine seda kahjuks veel ei ole. Euroopa Liidu toel investeerib riik suuri summasid kutseharidusse, et ametikoolide ruumid saaksid korda ja kaasaegselt sisustatud. Eesmärgiks tuleb seada, et igaüks, kes kutsekoolis omale ameti õpib, ka sellel erialal tööle saab. Olgu tegemist siis koolist tulnud noorega või juba töötuksjäänuna uue ameti õppinud keskealise või vanema inimesega.

Noorte perede vaesusriski vähendab juba mitu aastat vanemahüvitis, millega lapse sünni järel nüüd juba pooleteise aasta jooksul kompenseeritakse ühele vanemale lapsega kodus oldud aja jooksul saamata jäänud palk. Sellegipoolest kostab ikka aeg-ajalt soovitusi end tõestanud lihtne ja arusaadav skeem ära rikkuda, miks ometi!? Eesti rahva iive on olnud pea 20 aastat negatiivne, eelmisel aastal jõudsime rekordilise miinus 394 inimeseni. Tegemist on väikseima vähenemisega 1992 aastast arvates. Kas soovitajad ikka mõistavad, et kui meil oma rahvast ei sünni, ei ole võõrtöölistest pääsu ja siis tekib probleeme vaid juurde.

Reformierakonna lahendused:

- korras majandus ja rahandus, eurole üleminek, mis toob kaasa välisinvesteeringuid ja uusi töökohti

- tööjõu kvaliteedi parandamine, täiend-ja ümberõpe, koolitusosak

- palgatoetus ettevõtjatele pikaajaliste töötute palkamiseks

- ettevõtluse alustamise toetus

- ajutiste raskuste puhul toimetuleku tagamine sotsiaaltoetuste abil.

Igaüks on jätkuvalt oma õnne sepp, aga terve ja hooliva ühiskonna eesmärgiks on hoida ja kaitsta nõrgemaid, neid kaasa aidates.